KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- jaanuar 2021 Kohtuasja number 1-19-2433 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm ja Aarne Sarjas Kohtuasi süüdimõistetu Qve Jõgeda (isikukood 38509226511) vangistuse täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
- detsembri 2020 määrus Määruskaebuse esitaja Qve Jõgeda kaitsja Jaanus Krevald Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- detsembri 2020 määrus muutmata ja Qve Jõgeda kaitsja esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Tartu Maakohtu
- aprilli 2019 otsusega tunnistati Qve Jõgeda süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 2 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti see vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Q. Jõgeda ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest. Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
- aprillist
- novembril 2020 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku Q. Jõgeda vangistus täitmisele pöörata. Ettekandest nähtub, et Q. Jõgedal on katseaja jooksul olnud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega: registreerimised jättis ta tegemata
- mail,
- ja
- juulil
- Q. Jõgeda põhjendas neid rikkumisi unustamisega. Kriminaalhooldusametnik tegi talle kirjaliku hoiatuse. Veel on Q. Jõgeda eksinud alkoholi tarvitamise keelu vastu. Tema esimene alkoholi tarvitamine tuvastati
- juunil 2019 ja selle eest hoiatas kriminaalhooldaja teda kirjalikult.
- novembril 2020 tarvitas Q. Jõgeda taas alkoholi ja tal tuvastati alkoholisisaldus väljahindatavas õhus 1,08 mg/l kohta. Ta toimetati kainenema, kuna alkoholijoobes olles oli tal tekkinud tuttavaga tüli, mille käigus võeti kasutusele nuga.
- detsembril 2020 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralisele ettekandele lisamiseks Q. Jõgeda kohta tema joobeseisundis kainenema toimetamise protokolli. Selle kohaselt tungis Q. Jõgeda
- detsembril 2020 alkoholijoobes olles kallale E.K. le ja lõhkus oma elukaaslase J.T. u sõiduauto tuuleklaasi. Q. Jõgeda toimetati kainenema ja tal tuvastati indikaatorvahendiga joove 1,58 mg/l. Vaidlustatud kohtumäärus
- Tartu Maakohus rahuldas
- detsembri 2020 määrusega kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande ja pööras 2 aasta pikkuse vangistuse täitmisele. Kohus märkis järgmist.
- Alkoholi tarvitamine Q. Jõgeda poolt
- novembril 2020 on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (näit oli 1,08 mg/l kohta) ja joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga. Viimasest nähtuvalt toimetati Q. Jõgeda kainenema, sest tal oli tekkinud tüli tuttavaga ja tüli käigus võttis Q. Jõgeda tarvitusele noa. Q. Jõgeda tunnistab, et tarvitas
- novembril alkoholi ja põhjendas seda külmetusega, s.o alkohol olevat kõige parem viis külmetuse ravimiseks. Kohus sellise seisukohaga ei nõustunud: külmetushaiguste raviks on võimalik valida vahendeid, mille tarvitamine ei ole kohtuotsusega keelatud.
- detsembril 2020 tarvitas Q. Jõgeda uuesti alkoholi ja ta toimetati kainenema. Alkoholinäit väljahingatavas õhus oli 1,58 mg/l kohta. Protokoll võimaldab järeldada, et ka sel korral läks ta teisele inimesele kallale ja lisaks lõhkus võõrast vara.
- Eelnevast selgub esiteks see, et Q. Jõgeda rikub talle kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keeldu. Teiseks nähtub see, et Q. Jõgeda on alkoholi tarvitanuna kaasinimestele ohtlik. Q. Jõgeda kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei suuda ta olukorras, kus pinged kuhjuvad, end kontrollida. Sealjuures ilmnes, et pingeid tekitab talle igapäevaelu ja sellega toimetulek.
- Samuti on Q. Jõgeda ka varem ühel korral rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Selle eest tegi kriminaalhooldusametnik talle kirjaliku hoiatuse. Lisaks on Q. Jõgeda rikkunud kolmel korral registreerimiskohustust. Ka kahe viimase registreerimiskohustuse rikkumise eest tegi ametnik Q. Jõgedale kirjaliku hoiatuse.
- Q. Jõgeda kohtus antud selgitustest ilmneb, et tema lähikonnas elab mitmeid inimesi, kellega ta läheb konflikti. Enda panust konfliktides Q. Jõgeda sisuliselt eitab. Kainena suutvat ta end kontrollida, kuid alkoholi tarvitanuna mitte. Alkoholi tarvitamise kohta ühtki mõistlikku seletust Q. Jõgedal pole. Seejuures ei paista ka, et Q. Jõgeda alkoholi tarvitamist või oma käitumist kahetseks. Nagu nähtub esitatud dokumentidest ja isiku enda selgitustest, on ta nüüd enesekaitseolukorras võtnud kasutusele ka noa. See aga suurendab kaasinimestele eluohtlike vigastuste tekitamise riski arvestatavalt.
- Q. Jõgedast lähtuv uute kuritegude risk on muutunud talumatult suureks ja tema karistus tuleb täitmisele pöörata. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Q. Jõgeda kaitsja Jaanus Krevald, paludes kohtumääruse tühistada. Ta märkis järgmist. 2
(4)- Q. Jõgeda on kahe lapse isa, kellest noorem on pooleteise- ja vanem kuueaastane. Q. Jõgeda elukaaslane on töötu ja kodune. Q. Jõgedal on kindel töökoht käsunduslepingu alusel. Pere ülalpidamine on Q. Jõgeda kätes ning tema vangistusse minek kaheks aastaks oleks perekonna jaoks väljakannatamatu, iseäranis kannataksid lapsed ja see oleks äärmiselt ebaõiglane.
- novembri 2020 osas vajab selgitamist, et Q. Jõgedat rünnati, mistõttu tal polnud muud võimalust kui kaitsta end terariistaga, ta oli hädakaitseseisundis ning kasutas ründe tõrjumiseks parimat võimalikku kättesaadavat vahendit.
- Q. Jõgeda ei ole rikkunud käitumiskontrolli tingimusi sedavõrd oluliselt, et tema vangistus tuleks pöörata täitmisele.
- Q. Jõgedat saab mõjutada õiguskuulekalt käituma karistust täitmisele pööramata. Piisab, kui ta jätkab käitumisnõuete järgimist. Kui süüdimõistetul on probleeme alkoholi tarvitamisega, siis on mõistlik lisada tingimus vastavale sõltuvusravile või muule sarnasele sotsiaalprogrammile suunamiseks, mitte aga perekonna ülalpidajale vangistuse määramiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
- Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Viidatud sätte kohaselt on kohus õigustatud ja peabki arvestama süüdimõistetu käitumist katseajal tervikuna. Maakohus tuvastas, et Q. Jõgeda on katseaja perioodil rikkunud kolmel korral registreerimiskohustust ning kolmel korral alkoholi tarvitamise keeldu. Kaitsja määruskaebuses niisugust seisukohta ei vaidlusta.
- Maakohtu hinnangul ei õigusta Q. Jõgeda rikkumisi mõjuvad põhjused. Taoline seisukoht on ka põhjendatud. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita. Registreerimisele tulemata jätmisi on Q. Jõgeda põhjendanud unustamisega. Unustamist ei saa lugeda aktsepteeritavaks vabanduseks. Q. Jõgeda selgituste kohaselt võttis ta alkoholi
- novembril 2020 külmarohuks. Maakohus märkis õigesti, et selliselt talitamine pole vastu võetav.
- detsembril 2020 olevat Q. Jõgeda kohtuistungil antud selgituse kohaselt vaadanud, et nagunii on kõik tuksis ja läinud lihtsalt käest ära. On selge, et selliselgi põhjusel alkoholi tarvitamine kuidagi adekvaatselt vabandatav ei ole.
- juuni 2019 alkoholi tarvitamise põhjuste kohta infot pole, ent rikkumine on käesoleva menetluse eelselt tuvastatud ja seetõttu tuleb lugeda, et tolgi korral Q. Jõgedal alkoholi tarvitamiseks mingit aktsepteeritavat põhjust polnud.
- Ka kaitsja ei püüa määruskaebuses väita, et Q. Jõgedal oleks olnud mõjuv põhjus mingigi rikkumise osas. Küll on kaitsja seisukohal, mille kohaselt polnud tema kaitsealuse rikkumised sedavõrd olulised, et need põhjendaksid Q. Jõgeda karistuse täitmisele pööramist. Taolise järeldusega kohtukolleegium ei nõustu.
- Süüdimõistetu poolt registreerimiskohustuse korrektne täitmine garanteerib järelevalve tema üle: ametnik hoiab isikul silma peal ning saab vajadusel sekkuda, hoidmaks teda õigel teel. Q. Jõgeda jättis registreerimisele tulemata kolmel korral ja seeläbi oli korduvalt takistatud kriminaalhooldusametniku tegevus Q. Jõgeda üle järelevalve teostamisel.
- Iseäranis oluliseks tuleb aga pidada alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Tartu Maakohtu
- aprilli 2019 otsuse kohaselt pani Q. Jõgeda KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud teise isiku kehalise väärkohtlemise toime alkoholijoobes. Et Q. Jõgeda retsidiivsusriski vähendada, keelas 3
(4)esimese astme kohus tal alkoholi tarvitamise. Ka Q. Jõgeda pidi aru saama, et alkoholikeelu järgimine on vajalik uute kuritegude vältimiseks. Ta tunnistas
- aprilli 2019 maakohtu istungil, et tal on äkkviha ning kui ta alkoholi tarvitab, siis see võimendub. Ta on ka märkinud, et mõistab vajadust alkoholist hoiduda. Ometi on Q. Jõgeda katseajal tarvitamiskeeldu rikkunud korduvalt ja nagu selgub, on ta selle käigus sattunud ka konfliktiolukordadesse.
- novembril 2020 toimetati ta alkoholijoobe tunnustega kainenemisele, kuna tal oli tekkinud tüli tuttavaga ning selle käigus võttis Q. Jõgeda kasutusele noa.
- detsembril 2020 viidi Q. Jõgeda taas kainenema, kuna olles alkoholijoobes, oli ta teisele isikule kallale läinud, samuti oli ta lõhkunud oma elukaaslase auto tuuleklaasi. Tõsi, Q. Jõgeda on märkinud, et need intsidendid tekkisid seetõttu, kuna Võru linnas keegi teda ei salli, teda rünnati ja tema pidi ennast kaitsma. Selline kaitseväide Q. Jõgedat vanglast ei päästa. Esiteks näib väga ebatõenäoline, et Q. Jõgeda oli mõlemas vähem kui kuu aja jooksul toimunud vägivallajuhtumis pelk ohver, kellele polnud kummalgi juhul midagi ette heita. Ent lõppeks pole isegi see määrav. On üheselt selge, et varem korduvalt vägivalla tarvitamise ja (muude) alkoholi tarbimisega seotud süütegude eest karistatud Q. Jõgeda sattus alkoholi tarvitanuna jälle situatsioonidesse, kus leidsid aset füüsilised ründed. On väga tõenäoline, et see jätkub ka tulevikus – ja et Q. Jõgeda pole neis situatsioonides mitte ohver, vaid ründaja.
- Süüdimõistetu rikkumistele ja kõrgenenud riskile reageerides on põhjendatud tema karistus täitmisele pöörata. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa loota, et vabadusse jäädes võiks Q. Jõgeda oma suhtumist ja käitumist muuta ning nt katseaja pikendamine või lisakohustuste määramine võiksid temale mõjusad olla. Kriminaalhooldusametnik juba püüdis Q. Jõgedat mõjutada kirjalike hoiatustega, kuid mingitki muutust see kaasa ei toonud, s.o alkoholi tarvitamine jätkus. Ka tarvitas Q. Jõgeda uuesti alkoholi pärast
- novembril 2020 konfliktiolukorda sattumist, ehk siis seegi vahejuhtum ei mõjutanud teda oma käitumises korrektiive tegema.
- Arvestades Q. Jõgeda retsidiivsusriski tõsidust ning hinnangut, et süüdimõistetu ei ole tõenäoliselt ka edaspidi motiveeritud kontrollnõudeid ja kohustusi – eelkõige alkoholikeeldu – täitma, ei saa teda vabadusse jätta ka tema perekonna heaolule mõeldes. Olgu ka märgitud, et Q. Jõgeda ise oma pere peale eriti mõelnud ei ole: rikkudes korduvalt kontrollnõudeid ja tarvitades alkoholi, riskis ta teadlikult vangistusse sattumisega ja oma pereliikmete raskesse olukorda panemisega. Seda, et mistahes kõrvalekalded kohtuotsuse täitmisest võivad kaasa tuua temalt vabaduse võtmise, oli talle selgitatud nii süüdimõistvas kohtuotsuses kui hilisemalt korduvalt ka kriminaalhooldusametniku poolt. Seega peab Q. Jõgeda minema vanglasse. Süüdimõistetul tuleb tagada oma perekonna toimetulek eemal viibides või tuleb pereliikmetel hakkama saada ilma temata (muu hulgas on neil võimalik pöörduda abipalvega kohaliku omavalitsuse või riigi poole).
- Neil põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- detsembri 2020 määruse muutmata ja Q. Jõgeda kaitsja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)