KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2020, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-7562 (20231600956) Kohtunik Grete Vahtra Kohtuistungi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ning Vjatšeslav Fomitšov süüdistuses

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi lühimenetluses Maksim Ivanov, isikukood 39008170257, määratlemata kodakondsus, keskeriharidus, emakeel vene keel, elukoht xxxx, töökoht puudub, kaks kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistati Harju Maakohtu 19.02.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-753

§ 121

lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses vangistusega 4 kuud.

§ 65

lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 12.05.2015 kohtuotsusega ärakandmata karistusega, so 1 aasta 1 kuu, ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 1 aasta 5 kuud. Mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga 510 tundi tähtajaga 2 aastat. Harju Maakohtu 18.05.2020 kohtumäärusega pöörati osaliselt ärakandmata vangistus 6 kuud 13 päeva täitmisele (jõustunud 26.08.2020) Süüdistatav Tõkend Maksim Ivanov on kahtlustatavana kinnipeetud 0708.02.

1. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 30.04.2020 kohtumäärusega kohaldatud tõkendina vahistamist alates 28.04.2020 Kaitsja Leelo Viil Süüdistatav Vjatšeslav Fomitšov, isikukood 39109070260, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel vene keel, elukoht xxxx, töökoht puudub, kriminaalkorras karistamata Tõkend Vjatšeslav Fomitšov on kahtlustatavana kinnipeetud 2930.09.2018, 14-15.07.
2. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 30.04.2020 kohtumäärusega kohaldatud tõkendina vahistamist alates 28.04.2020 kuni 23.10.
3. Alates 23.10.2020 kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeldu Kaitsja Ahto Sirendi RESOLUTSIOON
4. Mõista Maksim Ivanov õigeks

§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi (07.02.2020 episood).

2. Tunnistada Maksim Ivanov süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi (28.04.2020 episood) ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 3. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Maksim Ivanovi vangistusega 4 (neli) kuud. 4.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.02.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-753 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 6 (kuus) kuud 13 (kolmteist) päeva, ning mõista Maksim Ivanovile liitkaristuseks kohtuotsuse kogumis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümme) kuud 13 (kolmteist) päeva vangistust. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Maksim Ivanovi eelvangistuses viibitud aeg 0708.02.2020, so 2 (kaks) päeva, ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 10 (kümme) kuud 11 (üksteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda Maksim Ivanovi kinnipidamise aeg 28.04.

2. Maksim Ivanovile kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni vastavalt varasemalt saabunud tähtajale, seejärel tõkend tühistada.
3. Tunnistada Vjatšeslav Fomitšov süüdi

§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. 8. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Vjatšeslav Fomitšovi vangistusega 1 (üks) aasta. 9.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Vjatšeslav Fomitšovi eelvangistuses viibitud aeg 29.09.2018 kuni 30.09.2018, 14.07.2019 kuni 15.07.2019 ja 28.04.2020 kuni 23.10.2020, so kokku 5 (viis) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva, ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud 1 (üks) päeva vangistust. 10.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta Vjatšeslav Fomitšovile mõistetav karistus täitmisele pööramata tingimusel, et Vjatšeslav Fomitšov ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all talle

§ 75

lg 1 p 1 kuni 6, lg 2 p 2, 4 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: - elama aadressil xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi; otsima endale töökoht 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest või võtta ennast arvele Töötukassas. 11.

§ 78

p 1 kohaselt hakkab Vjatšeslav Fomitšovile määratud katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 18.12.2020, välja arvatud

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

1. Vjatšeslav Fomitšovile kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Maksim Ivanovilt välja mõista riigituludesse KrMS § 180 lg 1 kohaselt menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 373,20 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. KrMS § 181 ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjale määratud tasu 697,20 eurot riigi kanda.
3. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Maksim Ivanovil tasuda menetluskulud kokku 1249,20 (üks tuhat kakssada nelikümmend üheksa eurot ja kakskümmend eurosenti) ositi 12 kuu jooksul, so iga kuu vähemalt 104,10 eurot, alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Maksim Ivanovi menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-7562“ ja viitenumber
4. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
5. Vjatšeslav Fomitšovilt välja mõista riigituludesse KrMS § 180 lg 1 kohaselt menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 595,20 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kohtupsühhiaatria ekspertiisi teostamise kulu (akt nr 7.1-3/324) 765 eurot ja osaline kaitsjatasu 291,60 eurot riigi kanda.
6. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Vjatšeslav Fomitšovil tasuda menetluskulud kokku 1471,20 (üks tuhat nelisada seitsekümmend üks eurot ja kakskümmend eurosenti) ositi 12 kuu jooksul, so iga kuu vähemalt 122,60 eurot, alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Vjatšeslav Fomitšovi menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-7562“ ja viitenumber
7. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. KrMS § 159 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbriga tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid CD- ja DVD-plaadid (asuvad kriminaalasja toimiku juures), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. 3 Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel õigus süüdistataval, tema kaitsjal ja kannatanul esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 08.01.
8. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
9. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUS Vjatšeslav Fomitšovile on esitatud süüdistus selles, et tema 29.09.2018 kella 02:00 paiku xxxx asuvas korteris tungis kallale oma emale S Fle, lüües teda korduvalt kätega näkku ja vastu käsi. Sellise tegevusega tekitas ta S Fle füüsilist valu ja tervisekahjustusi (pea pindmised vigastused ning paistetuse paremal huulel, vasakul pool lõual hematoomi ning vasaku käe paistetuse). Samuti tema 14.07.2019 kella 12:17 paiku xxxx asuvas korteris tungis kallale emale S Fle ja lõi teda rusikaga näkku millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi (nina paistetust ja ninast verejooks). Samuti Vjatšeslav Fomitšov viibides 28.04.2020 kella 13:40 paiku Tallinnas „Xxxx“ trammipeatuses lõi kannatanut M P vähemalt kahel korral pea piirkonda ning Maksim Ivanov lõi kannatanut ühel korral pea piirkonda. Sellise tegevusega Vjatšeslav Fomitšov ja Maksim Ivanov põhjustasid M Pile füüsilist valu ja tervisekahjustusi (marrastused ja paistetused paremal näopoolel ning vigastused kaelal). Seega pani Vjatšeslav Fomitšov toime tahtlikult teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt s.o.

§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Maksim Ivanovile on esitatud süüdistus selles, et tema 07.02.2020 kella 20:00 paiku xxxx lõi oma rasedat elukaaslast J Bt rusikaga kuni 6 korda näopiirkonda, seejärel tekitas vigastuse noaga vasaku käe väikese sõrme piirkonda ning tiris juustest, mille tagajärjel J B tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi (lõikehaavad sõrmedel, kriimustused parema käe küünarnuki juures, pea paremal poolel turse). Samuti Maksim Ivanov lõi teda takistada üritanud J B ema S Bt kruusiga näopiirkonda ja vasaku käe piirkonda mille tagajärjel S B tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi (kriimustused näo vasakul poolel, haavad ja paistetus vasakul käel sõrmenukkidel). Vjatšeslav Fomitšov viibides 28.04.2020 kella 13:40 paiku Tallinnas „Xxxx“ trammipeatuses lõi kannatanut M P vähemalt kahel korral pea piirkonda ning Maksim Ivanov lõi kannatanut ühel korral pea piirkonda. Sellise tegevusega Vjatšeslav Fomitšov ja Maksim Ivanov põhjustasid M 4 Pile füüsilist valu ja tervisekahjustusi (marrastused ja paistetused paremal näopoolel ning vigastused kaelal). Seega pani Maksim Ivanov toime tahtlikult teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt s.o.

§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

KOHTU SEISUKOHT

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi on kuriteona karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt. I KURITEOKOOSSEIS, ÕIGUSVASTASUS JA SÜÜ KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eelkõige tuleks lähtuda sellistest tõenditest, mis kajastavad sündmustikku reaalselt ja on salvestanud juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või hinnangust. Ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige objektiivsetest tõenditest ja tuvastatud faktidest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama küsimused, kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed.

1. Vjatšeslav Fomitšov 29.09.2018 episood Objektiivne koosseis Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et Vjatšeslav Fomitšov ja tema ema S F viibisid 29.09.2018 kella 02:00 paiku oma ühises elukohas xxxx asuvas korteris, nad olid tarbinud alkoholi ning nende vahel tekkis konflikt ja samal kuupäeval pärast politsei saabumist nende ühisesse elukohta on tuvastatud S Fl tervisekahjustused, millest ta tundis valu. Seega on vajalik tuvastada, kas Vjatšeslav Fomitšovi käitumine põhjustas S Fle valu ja tervisekahjustused. Vjatšeslav Fomitšov ei osanud kohtuistungil 29.09.2018 episoodi osas oma süü kohta seisukohta võtta, kuna ta ei mäleta sellest sündmusest midagi. Samas ütlusi anda ta ei soovinud ning jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Vaatamata asjaolule, et Vjatšeslav Fomitšov ei osanud kohtus oma teo kohta seisukohta võtta, on kohtu hinnangul avaldatud ja uuritud tõendite alusel võimalik jõuda tõsikindlale järeldusele, et just Vjatšeslav Fomitšov on põhjustatud 29.09.2018 kella 02:00 paiku oma tegevusega S Fle valu ja tervisekahjustusi. Nimelt on kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel 30.09.2018 (I kd, tlk 27-30) Vjatšeslav Fomitšov oma süüd tunnistanud ning kinnitanud, et nad olid 29.09.2018 emaga kahekesi kodus aadressil xxxx ja mõlemad olid alkoholijoobes. Nende vahel tekkis verbaalne konflikt, mille põhjust ta ei mäleta. Ta mäletab, et läks emale kallale ja peksis teda, kuid kuhu, millega ja mitu korda, seda ta ei mäleta. Ta tarbib antidepressante ning alkoholi. Ta puhtsüdamlikult kahetseb tehtut ja saab aru, et ta ei oleks pidanud ema lööma. Ta kinnitas, et pusal olev veri on tema ema veri. Asjaolu, et Vjatšeslav Fomitšov oli tarbinud alkoholi, kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (I kd, tlk 19), millest nähtuvalt tuvastati temal 29.09.2018 5 kell 03:32 indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 nr A418892 alkoholi väljahingatavas õhus 0,94 mg/l ning temal esinesid joobele viitavad tunnused, so väga aeglane reaktsioonikiirus, aeglane kõne ning väga häiritud koordinatsioon. Vjatšeslav Fomitšovi kohtueelses menetluses antud ütlused langevad kokku ka tema ema kannatanu S F 30.09.2018 antud ütlustega (I kd, tlk 2-4), mille kohaselt olid nad 29.09.2018 Vjatšeslav Fomitšoviga kahekesi kodus ning nad olid tarbinud alkoholi. Neil tekkis verbaalne konflikt, mille käigus tema poeg muutus agressiivseks ning tuli temale kallale ja peksis teda vastu pead, näkku vastu keha ja käsi, millega tekitas temale füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Ta ise politseisse ei helistanud. Kui poeg teda peksis, siis ta karjus appi, võibolla kaitses ennast, kuna oli šokis. Tema naaber kuulis tema karjumist ning helistas politseisse. Ta ei avanud politseile ust, sest ei tahtnud, et poeg politseisse viiakse. Politseipatrull kutsus temale kiirabi, kuid traumapunktis ta ei käinud. See ei ole esimene kord, kui poeg talle kallale tuleb ja peksab, kuid tal ei ole varasemate juhtumite kohta pretensioone. S F ütluste kohaselt ei tohi tema poeg alkoholi tarvitada, sest kui ta on purjus, muutub ta agressiivseks ja vägivaldseks, kui ta on kaine, siis ta on absoluutselt normaalne inimene. Vjatšeslav Fomitšovi ja tema ema vahelist konflikti kinnitab ka tunnistajana 29.09.2018 ütlusi andnud Vjatšeslav Fomitšovi ja S F naaber J J (I kd, tlk tl 12-13), kes on kinnitanud, et ärkas 29.09.2018 öösel ja kuulis nagu keegi oleks kukkunud. Ta ei saanud aru, kust see tuleb, kuid kui ta kuulama hakkas, siis naisterahvas karjus vene keeles: „ Aidake, kutsuge politsei“. Naisterahvas nimetas ka aadressi xxxx, kuid korteri numbrina kuulis kas xxxx või xxxx. Ta helistas kohe 112, kell oli 01:
2. Tunnistaja ütlusi toetab ka helisalvestis (CD-plaat kirjega „18231602203 helisalvestis 29.09.18), milles naisterahvas helistab häirekeskusesse ja teavitab, et tema elab xxxx ja ta ärkas ning kuulis naisterahva karjumist ning temale tundub, et toimub peksmine. Naisterahvas karjus ja palus kutsuda abi vene keeles. Helistaja arvab, et naisterahvas karjus korteris nr xxxx. Sündmuse toimumise aega kinnitab omakorda Vjatšeslav Fomitšovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti ta 29.09.2018 kell 04:00 aadressil xxxx kahtlustatavana kinni

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (I kd, tlk 15-17).

Vjatšeslav Fomitšovi poolt oma ema S F löömist kinnitab ka 29.09.2018 koostatud isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (I kd, tlk 20-26), millest nähtub, et Vjatšeslav Fomitšovi seljas oleval halli värvi pusa kaelusel ja käisel ning tema vasaku käe pöidlal on veretaoline määrdumine, mille osas on Vjatšeslav Fomitšov ka ise kinnitanud, et tegemist on tema ema verega. Samuti on tuvastatav vaatlusprotokollist, et tema parema käe keskmise sõrme nukil on marrastus ja parema käe pöidlal paistetus, millised viitavad kohtu hinnangul just käega löömisele ja löömise tulemusel tekkinud marrastusele ja paistetusele. Asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, tlk 31-34), milles on vaadeldud Vjatšeslav Fomitšovil kinnipidamisel seljas olnud pusa, on tuvastatav verekahtlased plekid vasakul kapuutsi äärel ning vasakul käisel. Vjatšeslav Fomitšovi poolt oma ema S Fle tervisekahjustuste tekitamist kinnitab ka 29.08.2018 koostatud isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga (I kd, tlk 5-8), millest nähtub, et S Fl on tuvastatud kella 03:50 ajal alumise huule paistetus, juustes ja kõrvas veri, otsaesine paistes, vasakul pool lõual olev paistes hematoom ning vasak käsi on paistes ja punane. Tallinna Kiirabi 29.09.2018 koostatud kiirabikaardist nähtud, et sündmuskohale kell 03:36 saabunud kiirabi tuvastanud S Fl pea pindmised vigastused, so paremal kõrval haav ~ 0,15 cm, kuivanud veri, otsmikul paremal kerge turse, alahuul turses, huule siseküljel marrastus, alalõual vasakul lillakas kollane hematoom. Haiguse anamneesist nähtub, et patsienti oli löödud ning ta kaebas peavalu. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et 29.09.2018 öösel aadressil xxxx viibisid vaid Vjatšeslav Fomitšov ja S F kahekesi. Nende vahel tekkis verbaalne konflikt, mis lõppes sellega, et Vjatšeslav Fomitšov lõi S Ft korduvalt kätega näkku ja vastu käsi, mille tagajärjel tundis S F füüsilist valu ja tema alumise huul oli paistes, vasakul pool lõual oli hematoom, vasakul 6 otsaesisel oli hematoom ning vasak käsi oli paistes. Kohus jõuab sellisele järeldusele seetõttu, et S Fle tekitatud vigastused asuvad selliselt erinevates näo- ja käepiirkondades, et ainult ühe löögiga pole neid võimalik tekitada. Samuti ei ole kohtul alust kahelda selles, et korduvate löökide tagajärjel pea- ja käepiirkonda tundis S F valu. Kuivõrd on tuvastamist leidnud, et S F valuaistingud ning tuvastatud tervisekahjustused pea- ja käepiirkonnas on põhjuslikus seoses Vjatšeslav Fomitšovi poolt kannatanu näopiirkonda löömisega, vastab Vjatšeslav Fomitšovi tegevus seega mõlemale

§ 121sätestatud koosseisualternatiivile.

Subjektiivne koosseis

§ 16

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et Vjatšeslav Fomitšov pani

§ 121kirjeldatud teo toime otsese tahtlusega.

Lüües teist isikut mitu korda käega vastu nägu ja käsi, pidi Vjatšeslav Fomitšov teadma, et ta tekitab sellega kannatanule tervisekahjustuse ja/või valu. Vjatšeslav Fomitšov on kahtlustatavana andnud ütlusi, mille kohaselt (I kd, tlk 29): „ … Meie vahel tekkis verbaalne konflikt, aga mis põhjustas konflikti ma täpselt ei mäleta. Ma tarbin antidepressante ning võtsin alkoholi, seetõttu ei mäleta täpselt oma käitumist. Mäletan, et läksin emale kallale ja peksin teda, kuid kuhu, millega ja mitu korda, seda ma ei mäleta“. Kannatanu S F on andnud ütlusi mille kohaselt (I kd, tlk 3): … Me olime mõlemad alkoholijoobes. Meie vahel tekkis verbaalne konflikt, mille käigus poeg muutus agressiivseks, tuli mulle kallale ja peksis mind kätega vastu pead, näkku, vastu keha, käsi, tekitades mulle füüsilist valu ja tervisekahjustusi…..Kui poeg hakkas mind peksma, siis ma karjusin appi, võib olla ma kaitsesin ennast, mina seda ei mäleta, kuna olin šokis. Arvestades, et S F läbivaatuse protokollist (I kd, tlk 5-8) ning kiirabikaardist (I kd, tlk 9) nähtub, et S F on saanud mitmeid vigastusi pea- ja käepiirkonda ning asjaolu, et nende vahel toimus enne löömist verbaalne konflikt, saab asuda seisukohale, et Vjatšeslav Fomitšov soovis S Fle vähemalt valu tekitada. Puutuvalt tervise kahjustamisse leiab kohus, et iga täiskasvanud ja piisava elukogemusega isik teab, et mitu korda teist isikut kätega näkku lüües kahjustab teise inimese tervist ja sellise intensiivse löömise järgselt terveks jäämine on üldjuhul välistatud. Seega on ka tervise kahjustamine toime pandud Vjatšeslav Fomitšovi poolt vähemalt otsese tahtlusega. Tervisekahjustuse tekitamise soovi kinnitab ka kahtlustatava enda ütlused, mille järgi otsustas süüdistatav minna S Fle kallale. Lüües kannatanut korduvalt kätega pea- ja käepiirkonda, pidi Vjatšeslav Fomitšov aru saama, et löögi tagajärjel võib tekkida S Fl tervisekahjustus. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et Vjatšeslav Fomitšov pani otsese tahtlusega S F suhtes toime kehalise väärkohtlemise. Õigusvastatus ja süü Vjatšeslav Fomitšovi teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Vjatšeslav Fomitšov oli teo toimepanemise ajal süüdiv ning vähemalt 14-aastane (sündinud 07.09.1991).

§ 34sätestatud asjaolusid toimikust ei nähtu.

Samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud. Eeltoodust tulenevalt realiseeris Vjatšeslav Fomitšov oma teoga

§ 121

koosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning tema tegu on õigusvastane ja süüline.

1. Vjatšeslav Fomitšov 14.07.2019 episood Objektiivne koosseis Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et Vjatšeslav Fomitšov ja tema ema S F viibisid 14.07.2019 kella 12:17 paiku oma ühises elukohas xxxx asuvas korteris, ning nende vahel oli sõnelus ja samal kuupäeval pärast politsei saabumist nende ühisesse elukohta on tuvastatud S Fl tervisekahjustused. 7 Seega on vajalik tuvastada, kas Vjatšeslav Fomitšovi käitumine põhjustas S Fle füüsilist valu ja tervisekahjustused. Vjatšeslav Fomitšov tunnistas kohtuistungil 14.07.2019 episoodi osas osaliselt oma süüd, kuid mis osas, ta ei täpsustanud. Samas ütlusi anda ei soovinud ning jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kohtu hinnangul on kohtus avaldatud ja uuritud tõendite alusel võimalik jõuda tõsikindlale järeldusele, et just Vjatšeslav Fomitšov on põhjustatud 14.07.2019 kella 12:17 paiku S Fle oma teoga füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Nimelt on Vjatšeslav Fomitšov kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel 15.07.2019 (I kd, tlk 83-87) oma süüd tunnistanud ning andnud ütlusi selle kohta, et ta 14.07.2019 puhkas kodus aadressil xxxx ja jõi alkoholi. Ema oli ka kodus. Ema ostis tema palvel 0,5 l viina, millest ema jõi natuke ka ise. Tema oli alkoholi joonud kolme päeva jooksul. 14.07.2019, kellaaega ta ei mäleta, ütles ta ema talle midagi solvavat ning ta karjus emale, et ta oleks vait ning tõukas kuhu juhtus. Spetsiaalselt näkku ei löönud. Ema hakkas nutma või karjuma, et kutsub politsei kohale ja jooksis korterist välja. Vjatšeslav Fomitšovi ema S F 15.07.2019 kannatanuna antud ütlustest (I kd, tlk 67-72) nähtub, et oli ta koos oma pojaga Vjatšeslav Fomitšoviga 14.07.2019 päeval kodus aadressil xxxx. Vjatšeslav jõi mitme päeva jooksul alkoholi, tema ei joonud. Alkoholi ostmiseks palus Vjatšeslav tal viia pandimajja kullast käevõru ning Vjatšeslavi nõudmisel ostis ta pudeli viina (0,5l). Ta arvas, et kui ta ostab poja nõutud alkoholi, siis ta poeg jätab ta rahule. 14.07.2019 hakkas Vjatšeslav, olles alkoholijoobes, tema peale ropendama, kuid ei puutunud teda. Mõne aja pärast Vjatšeslav jäi oma toas magama ning tema hakkas köögis koristama ning mõne hetke pärast tuli Vjatšeslav kööki ja lõi teda rusikaga näkku. Ta tundis füüsilist valu ja ninast hakkas verd jooksma. Kell oli vist 12:0013:
2. Vjatšeslav lõi teda üks kord, kuid tema ehmatas ja jooksis korterist välja. Ta helistas politseisse ja paari minuti pärast kohale saabus politseipatrull, kes Vjatšeslavi ära viis. S F kinnitas, et tal ei ole Vjatšeslavi suhtes pretensioone. Asjaolu, et Vjatšeslav Fomitšov oli tarbinud alkoholi, kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (I kd, tlk 78), millest nähtuvalt tuvastati temal 14.07.2019 kell 13:16 indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 nr 4 alkoholi väljahingatavas õhus 1,43 mg/l ning temal esinesid joobele viitavad tunnused, so häiritud reaktsioonikiirus, kiire kõne ning väga häiritud koordinatsioon. Sündmuse toimumise aega kinnitab Vjatšeslav Fomitšovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt on ta 14.07.2019 kell 12:50 aadressil xxxx kahtlustatavana kinni peetud

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (I kd, tlk 81-82).

Kuigi kohtus avaldati ka helisalvestis, mis on CD-plaadil kirjega „19231601620 audiokõne“ ning mis süüdistusakti kohaselt tõendab kannatanu S F poolt politsei väljakutsumist, teo toimepanemise aega ja kohta, teo toimepanijat, siis kohtumenetluse poolte taotlusel nimetatud CD-plaadil olevat helisalvestist kohtuistungil vahetult ei uuritud. Kohus olles tutvunud CD-plaadil kirjega „19231601620 audiokõne“ oleva helisalvestisega, on tuvastanud, et see on vene keeles. KrMS § 10 lg 3 kohaselt peavad kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- või kohtutoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Riigikohus on lahendis 1-19-8007 p 15 märkinud, et KrMS § 10 lg 3 ja 4 kohaselt ei ole lubatud tugineda tõlkimata heli- ja videosalvestise venekeelsele osale. Kriminaalasja materjalidele aga venekeelse salvestise tõlget ei ole lisatud. Samuti ei ole kohtumenetluse pooled võõrkeelset salvestust kohtuistungil esile toonud ning kohtuistungil ei ole tõlk helisalvestusel olevat kõne eesti keelde tõlkinud. Seega jätab kohus CDplaadil kirjega „19231601620 audiokõne“ oleva helisalvestise KrMS § 10 lg 3 ja 4 alusel tõendikogumist välja. Kuigi Vjatšeslav Fomitšov oma ema S F löömist ei tunnista vaid on öelnud, et tõukas ema kuhu juhtus, siis on S Fl just vahetult pärast juhtunut, so 14.07.2019 kell 12:45 koostatud isiku läbivaatuse protokolliga (I kd, tlk 73-76) fikseeritud nina paistetus, veri ninast ja paremal käel veri. Kohtu hinnangul on võimalik nii S F ütlustest, kuid ka isiku läbivaatuse protokollist tõsikindlat 8 järeldada, et sellised tervisekahjustused saavad tekkida vaid tugeva suunatud löögiga. Arvestades asjaoluga, et Vjatšeslav Fomitšov kinnitas oma ütlustes, et ta oli alkoholi tarvitanud juba mitu päeva ning sündmuse toimumise hetkel oli ta samuti alkoholijoobes, mistõttu ei mäleta ta juhtunud sündmust adekvaatselt. Kohus asub seisukohale, et S F ütlused sündmuse käigu kohta on usaldusväärsed ning S Fl tekkinud nina paistetus ja verejooks ninast ei saanud tekkida tõukamise tagajärjel. Kuivõrd on tuvastamist leidnud, et S F valuaistingud ning tuvastatud tervisekahjustused näopiirkonnas on põhjuslikus seoses Vjatšeslav Fomitšovi poolt kannatanu näopiirkonda löömisega, vastab Vjatšeslav Fomitšovi tegevus seega mõlemale

§ 121sätestatud koosseisualternatiivile.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Vjatšeslav Fomitšov lõi 14.07.2019 aadressil Kaluri 6-12 Tallinn asuvas korteris kannatanut S Ft ühel korral käega näkku, mille tulemusena S F tundis füüsilist valu ning tal tekkisid tervisekahjustused, s.o nina turse ja verejooksu ninast. Subjektiivne koosseis

§ 16

lg 2 järgi paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et Vjatšeslav Fomitšov kasutas füüsilist vägivalda oma ema S F vastu kavatsetult. Kavatsetus ei eelda, et vägivalla kasutamine oma lähedaste vastu oleks Vjatšeslav Fomitšovil olnud ette planeeritud, vaid kavatsetus esineb ka siis, kui isik seab eesmärgiks mingi teo tegemise (nt vägivalla kasutamise) ja tahab seda teha, samuti millise teo puhul ta teab, et see on karistatav ja mille puhul ta teab või vähemalt peab võimalikuks, et ta paneb toime karistatava teo. Nähtuvalt S F ütlustest tegeles S F köögis koristamisega kui üks hetk tuli Vjatšeslav tema juurde ning lõi teda ühel korral rusikaga näkku. Vjatšeslav Fomitšovi ütluste järgi ütles S F talle midagi solvavat, mille peale Vjatšeslav Fomitšov karjus, et ta oleks vait ning seejärel tõukas teda kuhu juhtub. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu, et Vjatšeslav Fomitšov lõi S Ft just seetõttu, et viimane oli talle midagi solvavat öelnud. Vjatšeslav Fomitšov selgitas, et muutub kanget alkoholi juues tigedaks ning kahetseb toimepandud süütegu. Kohus leiab, et kuigi Vjatšeslav Fomitšovi ja S F versioon toimunud sündmuse asjaoludest on mõnevõrra erinev, saab sellest siiski järeldada, et Vjatšeslav Fomitšov tegutses kavatsetult ning tema eesmärgiks oli vähemalt emale valu tekitada. Nimelt S F ütluste järgi sammus Vjatšeslav Fomitšov kööki ja seejärel lõi kohe teda rusikaga näkku. Kohtu hinnangul näitab taoline teguviis just seda, et Vjatšeslav Fomitšov oli enda jaoks selgeks mõelnud plaani, mille realiseerimist ta ka vahetult alustas. Lüües kannatanut rusikaga näkku, pidi Vjatšeslav Fomitšov aru saama, et löögi tagajärjel võib S F tunda valu ja tal võib tekkida tervisekahjustus. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et Vjatšeslav Fomitšov pani

§ 121kirjeldatud teo toime kavatsetult.

Õigusvastatus ja süü Vjatšeslav Fomitšovi teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Vjatšeslav Fomitšov oli teo toimepanemise ajal süüdiv ning vähemalt 14-aastane (sündinud 07.09.1991). Samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 7.1-3/324 kohaselt esineb Vjatšeslav Fomitšovil psüühikahäire alkoholisõltuvuse ja paanikahäire näol, kuid need ei ole rasked psüühikahäired. Tema võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida ei olnud oluliselt piiratud ning ta oli kuriteo toimepanemise ajal 14.07.2019 võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Eeltoodust tulenevalt realiseeris Vjatšeslav Fomitšov oma tegudega

§ 121

koosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning tema tegu on õigusvastane ja süüline. 9

§ 121

lg 2 p 2 – lähisuhe

§ 121

lg 2 p 2 kvalifitseerib vastutuse lähi- või sõltuvussuhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise eest, nähes ette kaks spetsiifilist teoobjekti – toimepanijaga lähisuhtes ja sõltuvuses oleva isiku. Lähisuhe on kahe või enama inimese vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlusvõi armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Riigikohus on lahendis 1-19-3377 p 10 selgitanud, et lähisuhte tuvastamisel ei saa piirduda pelgalt suhte vormiliste tunnuste sedastamisega, ehk siis lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisata üksnes pere-, sugulus-, põlvnevus- vms suhte kui fakti tuvastamisest. Viimasest tähtsam on sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet. Kannatanu S F ütlustest (I kd, tlk 2-4) nähtuvalt elab ta koos oma pojaga aadressil xxxx. Kahtlustatav Vjatšeslav Fomitšov kinnitab samuti, et elab koos oma emaga aadressil xxxx (I kd, tlk 27-30). Arvestades, et süüdistatav ja kannatanud on nii sugulussuhtes, kui elavad ka alaliselt koos ning neil on ühine majapidamine, loeb kohus, et Vjatšeslav Fomitšov on lähisuhtes kannatanu S Fga Seega on Vjatšeslav Fomitšov täitnud oma tegevusega

§ 121

lg 2 p 2 sätestatud kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnuse ehk pannud kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Vjatšeslav Fomitšovi poolt (episoodides 29.09.2018 ja 14.07.2019)

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning Vjatšeslav Fomitšov tuleb süüdi mõista

§ 121lg 2 p 2 järgi.

1. Vjatšeslav Fomitšov ja Maksim Ivanov 24.08.2020 episood Objektiivne koosseis Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et Vjatšeslav Fomitšov, Maksim Ivanov ja M P kohtusid 28.04.2020 kella 13:40 paiku Tallinnas „Xxxx“ trammipeatuses. Vjatšeslav Fomitšovi ja M Pi vahel toimus verbaalne konflikt suitsu küsimuse osas ning Vjatšeslav Fomitšov lõi M Pit vähemalt kahel korral pea piirkonda ning Maksim Ivanov lõi kannatanut ühel korral pea piirkonda. M P tundis füüsilist valu ja tervisekahjustusi (marrastused ja paistetused paremal näopoolel ning vigastused kaelal). Vjatšeslav Fomitšov ja Maksim Ivanov tunnistasid ennast kohtus kuriteo toimepanemises süüdi ning jäid enda kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kohtus avaldatud ja uuritud tõendite kohaselt on Maksim Ivanov kohtueelses menetluses andnud ütlusi (I kd, tlk 197-198) selle kohta, et nad tarvitasid koos sõbra Vjatšeslav Fomitšoviga alkoholi ja läksid koos poodi suitsule järgi, sõitsid trammiga Xxxx peatusesse ning kaasa tuli Vjatšeslavi ema S F. Tulid trammilt maha ja S läks ees emaga, tema mõned sammud nende järel. Peatuses seisis meesterahvas ühe naisterahvaga ja Slava küsis selle mehe käest suitsu ja see mees ütles talle midagi ebaviisakat. Slavale see ei meeldinud ning neil hakkas verbaalne konflikt. Kuna nii tema kui Slava olid palju joonud, siis seetõttu Slava muutuski nii äkiliseks. Ta sekkus koheselt, et neid kahte lahutada, oli aru saada, et kohe läheb kakluseks. Siis mingil hetkel olidki kaklemas, ta ei näinud, kes keda esimesena lõi. Mingil hetkel nägi ta, et see mees, kelle käest Slava suitsu küsis, hoiab Slaval ümbert kinni haardes ja Slava ei pääse sellest haardest kuidagi. Meesterahvas ütles oma naisele, kes temaga kaasas oli, et ta kutsuks politsei. Slava sai vabaneda haardest ja pani jooksu elavate ja surnute pargi poole. Ta jõudis joosta u viis meetrit, kui see pikk kannatanu sai ta kätte ning kallutas maha istuli ning hoidis tugevasti kinni, et ta enam minema ei pääseks. Kannatanu hoidis Slavat kaela piirkonnas, Slava palus teda lahti lasta ning kurtis, et tal nõndaviisi raske hingata, kuid kannatanu meesterahvas ei lasknud oma haaret vabamaks. Ta palus kannatanul, 10 et ta laseks ta sõbra lahti. Temal oli ükskõik sõnadest ja siis ta lõi kannatanut parema lahtise käega näkku. Kohe tuli ka politsei ja pidas neid kinni. Vjatšeslav Fomitšov on kohtueelses menetluses andnud ütlusi (I kd, tlk 209-210) selle kohta, et ta ei mäleta ta täpselt, mis juhtus. Ta mäletab, et tarvitas koos sõbra Maksim Ivanoviga alkoholi ja alkoholi juues tekivad tal mälulüngad ja siis ta võib muutuda agressiivseks. Nad läksid 28.04.2020 Maksimiga poodi, et sigarette osta ja nendega oli kaasas ka tema ema S F. Ta mäletab, et oli mingi konflikt seal peatuses mingi meesterahvaga, kuid ta ei mäleta, milles see seisnes ja kuidas alguse sai. Ta ähmaselt mäletab, et keegi, kas tema või Maksim küsisid suitsu peatuses meesterahva käest ja edasi algas konflikt. Mingi hetk ta kuulis selle mehe käest midagi politseist. Mida täpselt ta ei mäleta. Vjatšeslav Fomitšov kinnitas, et on üsna tõenäoline, et ta sellises seisus võis muutuda agressiivseks ja kellelegi kallale minna. Vjatšeslav Fomitšovi ja Maksim Ivanovi viibimist sündmuskohal kinnitavad kahtlustatavana kinnipidamise protokollid, mille kohaselt on Vjatšeslav Fomitšov KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 28.04.2020 kell 13:52 aadressil xxxx juures asuvas Xxxx trammipeatuses (I kd, tlk 176-177). Maksim Ivanov peeti samuti KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni 28.04.2020 kell 13:52 aadressil xxxx juures asuvas Xxxx trammipeatuses (I kd, tlk 178-179). Vjatšeslav Fomitšovi poolt alkoholi tarvitamist kinnitab 28.04.2020 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt tuvastati AlcoQuant 6020 indikaatorvahendiga Vjatšeslav Fomitšovil kell 15:16 väljahingatavas õhus alkoholi 1,98 mg/l. Samuti esinesid temal joobele viitavate tunnustena häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne ning esines häireid aja-, isiku ja kohatajus (I kd, tlk 166). Isiku läbivaatuse protokolli kohaselt on tuvastatav, et Vjatšeslav Fomitšovil oli marrastus käel (I kd, tlk 168). Maksim Ivanovi poolt alkoholi tarvitamist kinnitab 28.04.2020 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt tuvastati AlcoQuant 6020 indikaatorvahendiga Maksim Ivanovil kell 14:31 väljahingatavas õhus alkoholi 1,68 mg/l ning joobele viitavate tunnustena on fikseeritud alkoholi lõhn suust, segane kõne, kerged koordinatsioonihäired ning esines kergeid häireid aja-, isiku ja kohatajus (I kd, tlk 172). Isiku läbivaatuse protokolli kohaselt on tuvastatud Maksim Ivanovil vasaku käe nukil punetus (I kd, tlk 173,175). Sündmuste käik on fikseeritud 29.04.2020 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tlk 189196), milles on vaadeldud 28.04.2020 kella 13.45 paiku linnakaamera xxxx. salvestust xxxx ja xxxx tänavate ristmiku juures asuvat trammipeatust. Pilt nr 1 ühe juures on selgitus, et peatusele tulevad tumedas jopes helesinistes teksapükstes tumeda seljakotiga käes meesterahvas, kellena väliste tunnuste järgi on ära tuntav M P ja tumedas jopes ja helesinistes teksapükstes pikkade juustega naisterahvas. Isikute kehahoiakust ja liikumisest on näha, et toimub nendevaheline suhtlus. Pilt nr 2 pildil on näha tramm ja neli isikut, pildi vaatluse tulemusena kõik tumedates riietes. Pilt nr 3 pildil trammipeatuses kolm meesterahvast. Pildil ei ole võimalik tuvastada ega eristada ühtegi isikut (asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt Maksim Ivanov, Vjatšeslav Fomitšov ja M P). Pilt nr 4 näha neli inimest. Pilt nr 5 on neli inimest ühel tumedates riietes meesterahval käsi püsti. Pilt nr 6 on näha viis isikut, kaks eemal kolm koos ning pildil nr 6 tuvastatav viis isikut, kellest kolm on üksteisele väga lähedalt. Tuvastatav heledates riietes meesterahvas, kellel on käed välja sirutatud. Pilt nr 10 on nähtav kolm isikut, ühe isikuna tuvastatav M P ja teine tumedas riietes süüdistatava Vjatšeslav Fomitšov ja nende heledates riietes meesterahvas, kes seisab nende vahel. Pilt nr 11 isikud seisavad vastastikku ja vestlevad. Pildil nr 12 on tuvastatav Vjatšeslav Fomitšov jooksmas ees M P temale järgi ning seejärel heledates riietes meesterahvas. Pildil nr 13 on nähtav, kuidas Vjatšeslav Fomitšov on maas, M P tema peal ja käsi kõverdatult. Nende kõrval heledates riietes meesterahvas. Lisaks on sündmuste käik fikseeritud kohtus vahetult uuritud videosalvestusel, mis asub DVDplaadil kirjega „Kr.asi nr. 20231600956 linnakaamera salvestus“. Videosalvestuselt xxxx tn DOM-28.04.2020 on tuvastatav, et kell 13:43:37.656 tulevad trammipeatuse poolt kaks tumedates riietes isikut, üks naisterahvas, kellel käes valge kott. Tumedates riietes meesterahvas, kes on ära 11 tuntav Vjatšeslav Fomitšovina, läheb trammipeatuses seisva meesterahva, kelleks on M P ja naisterahva juurde. Vjatšeslav Fomitšov kõneleb nendega ning naisterahvas eemaldub. Kell 13:43:49 liigub nende juurde heledates riietes meesterahvas, kes on tuvastatav Maksim Ivanovina, ning näha on kuidas Maksim Ivanov teeb isikute lahushoidmise liigutust. Meesterahvaste juurde liiguvad tagasi mõlemad eemaldunud naisterahvad. Alates kella 13:44:15:181 on tuvastatav, kuidas Vjatšeslav Fomitšov lööb M Pit käega mitu korda pea ja keha piirkonda, kähmluse käigus eemaldatakse M Pi jope. Maksim Ivanov proovib isikuid kätega lahutada. Kell 13:44:20.612 lööb M P mitu korda Vjatšeslav Fomitšovit pea ja keha piirkonda. Maksim Ivanov proovib kätega neid omavahelisest haardest lahutada. Vjatšeslav Fomitšov on pidevas M Pi haardes, so M P hoiab teda oma kätega kinni kaelapiirkonnas selliselt, et Vjatšeslav Fomitšovi pea on kannatanu kõhu piirkonnas, kuni kellani 13:44:45:
2. Maksim Ivanov on kogu selle aja vältel kätega proovinud neid lahutada ning hoiab neid üksteisest eemal. Videosalvestiselt on tuvastatav, kuidas M P ja Vjatšeslav Fomitšovi vahel jätkub pidev sõnavahetus. Kell 13:48:11 haarab M P Vjatšeslav Fomitšovist kinni. Maksim Ivanov proovib neid lahus hoida. Kell 13:51:20 lahkub Vjatšeslav Fomitšov nende juurest ning kõnnib trammipeatuse suunas, M P järgneb talle, kuid Maksim Ivanov proovib teda käega kinni hoida. M P saab Maksim Ivanovi haardest lahti ning kell 13:51:30 võtab M P hüppava liigutusega Vjatšeslav Fomitšovi kaela haardesse. Vjatšeslav Fomitšov kukub kõhuli maha. Kell 13:51:34 hoiab M P hoiab teda Vjatšeslav Fomitšovi parema käega käest kinni, kuid vasaku käe asukoht ei ole üheselt tuvastatav. Neile läheneb Maksim Ivanov ning kell 13:51:37 lööb parema käega M Pile kaela piirkonda. M P tõuseb kohe püsti ning laseb Vjatšeslav Fomitšovi haardest lahti. Maksim Ivanov teeb hüppavaid liigutusi hoides käsi löögi positsioonis. Kell 13:51:47 saabub kohale politsei. Kohtueelses menetluses kannatanuna ütlusi andnud M Pi ütlused sündmuste käigu kohta ühtivad videosalvestuselt tuvastatuga. Nimelt on M P andnud ütlusi (I kd, tlk 180-182) selle kohta, et ta oli koos elukaaslase J Gga 28.04.2020 kella 13:50 paiku Xxxx trammipeatuses, kui nende juurde tuli üleni mustas meesterahvas, u 30-aastane väga purjus ning küsis tema käest suitsu. Ta tegi parasjagu suitsu ja vastas temale: „Mis vennas ma sinule olen sa joodik!“. Sellepeale meesterahvas ägestus ja hakkas temaga agressiivselt rääkima, et keda ta joodikuks kutsub. Sel ajal tuli nende juurde meesterahvas üleni heledates riietes, mees mustas riietes ütles, et see on tema sõber ja kohe nad selgitavad, kes on kes. See oli agressiivses toonis, oli aru saada, et see mees on valmis kaklema. Ta pani samuti tähele, et eemal seisis ja ootas neid üks naisterahvas, kellega mees mustas eelnevalt nende poole kõndis. Mees heledas ütles, et hakkas sõpra rahustama, ütles oma nime Maksim, kuna kuulis, et temale elukaaslane ütles midagi nimepidi. Mees heledas ütles, et tal sama nimi ja rahunegem maha ning võttis teda sel ajal jopest kinni ja oma sõpra hoidis jopest samuti, ise seistes nende vahel. Mõned hetked hiljem mees mustas tuli ümber oma sõbra ja lõi teda rusikaga paremale poole pähe, kulmu piirkonda. Ta tundis füüsilist valu. Edasi ta ei mäleta, kas mees mustas lõi teda või mitte. Ta vabanes haardest, võttis jope seljast, viskas selle maha, samuti seljakoti ja lõi meest mustades riietes vastu, tegi parema käe rusikaga löögi lõua piirkonda ning koheselt võttis ta kahe käega haardesse ning hoidis teda maad ligi ning hõikas elukaaslasele, et ta politsei kutsuks. Mees heledas tahtis teda eemale tirida ja muudkui ütles, et ta laseks tema sõbra lahti. Ta hoidis meest mustas seni kuni ta rahunes ja siis lasi ta lahti, siis ta tõusis püsti ja nad hakkasid koos heledates riietes mehega ära minema Regalia poe suunas. Ta läks neile järgi, astus nende ette ja ütles, et ta ei lase neil minna ning hakkame politseid ootama. Seepeale mõlemad mehed hakkasid rääkima, et kas ta ikka teab, kes nad sellised on ja kes on nende sõbrad ja tal läheb nüüd halvasti. Ta kartis oma elu ja tervise pärast, kuna mees mustas oli teda eelnevalt tühja koha pealt rünnanud. Seejärel mees mustas ütles oma sõbrale heledates riietes: „Hoia teda, jooksen nüüd tema eest minema!“. M P ütles, et ärgu proovigu, ta ei jookse tema eest ära. Mees heledates riietes võttis ta t-särgist kinni ja üritas hoida teda paigal, mees mustas jooksis pargi suunas. Ta jooksis järgi, sai ta kätte Xxxx ühistranspordi peatuses, pani ta maha hoides rinnust kinni. Umbes viie sekundi pärast tundis selja tagant lööki rusikaga lõuga. Ta tõusis püsti ja nägi, et seda tegi mees heledates riietes. Ta seisis kohe tema juures, rohkem kedagi ümberringi ei olnud. Ta läks paar sammu eemale ning ütles, et on tegelenud poksiga ja pani käed rusikaga enda ette, nö löögi valmis. 12 Samal ajal ta nägi, et nende poole tuleb politseibuss ja politseiametnikud ajasid neid lahku ning tõid osakonda. 28.04.2020 koostatud kiirabikaardi (I kd, tlk 165) kohaselt oli M P peksa saanud ja kaebab pearingluse üle. Valu eitab ning on ärevuses. Kuigi kohtus avaldatud isiku läbivaatuse protokollil puudub kriminaalasja number ja kuupäev, siis on tuletatav fototabelist, et kannatanu M P on 28.04.2020 ajavahemikul 16:20 kuni 16:30 läbi vaadatud ning tema paremal näopoolel oimu kohast kõrgemal punast värvi marrastus (kohtu märkus protokollis munast) läbimõõduga u 3 cm, mille keskel laiupidi erkpunane kriimustus. Isiku kaelal, selle paremal küljel punetavad laialdased laigud (I kd, tlk 186-188). Kannatanu M Piga koos olnud tunnistaja J G ütlustes (I kd, tlk 183-184) nähtub, et ta läks 28.04.2020 kella 13:50 paiku Xxxx trammipeatuses koos oma elukaaslase M Piga. Trammist tuli kaks meesterahvast, üks hallide riietega ja teine üleni mustas, nendega koos üks naisterahvas. Mehed olid kindlasti alkoholijoobes. Meesterahvas, kes oli mustas, tuli ebaviisakalt Maksimile lähedale ja kuidagi jämedalt küsis suitsu tema käest. Maksim pani käe enda ja mehe vahele, näidates, et ta ei soovi temaga suhelda ja vastas eitavalt. Neil hakkas omavaheline verbaalne konflikt ja siis ta tõmbus eemale ja nägi, et see mees mustas lõi Maksimi rusikaga näkku, mees hallides riietes tuli samal ajal Maksimile selja tagant ning püüdis neid rahustada ja lahutada ning võttis pärast Maksimil käest kinni. Ta nägi, et ta võttis Maksimil jope seljast ära ja siis mees mustas lõi Maksimi kuhugi näo piirkonda. Maksim püüdis teda kätest kinni haarata ja hüüdis, et ta kutsuks politsei. Nende juurde tuli see naisterahvas ja püüdis ka Maksimi kätt oma pojast eemale tõsta. Kui ta rääkis politseiga siis ta nägi, et nad kolmekesi liikusid teisele poole peatusesse. Maksim seisis neile ette, ei lasknud neil minna Mees mustas ütles, et ei lähe rohkem tagasi vanglasse, et tal on tingimisi karistus peal. Pärast seda ta hakkas jooksma Kesklinna suunas, Maksim jooksis järgi ja pidas kinni ning hoidis maad ligi ja mees hallides riietes lõi Maksimi rusikaga kuhugi pähe või ülemisse kehapiirkonda. Täpselt siis tuli politsei. Maksim tõusis püsti ja siis mees mustas lõi Maksimi veel kord samuti kuhugi pähe või ülemisse kehaossa. Täpselt samal ajal sõitis juba politseibuss ja keeras nende poole. J G ei näinud, et Maksim oleks kedagi löönud, küll aga nägi ta, et hoidis meest mustades riietes kinni. Vjatšeslav Fomitšovi ema S F ütluste (I kd, tlk 244-246) kohaselt läks ta 28.04.2020 u kella 13:30 ajal tööle ja temaga koos tulid poeg Vjatšeslav Fomitšov ja tema sõber Maksim Ivanov, kes olid enne alkoholi tarvitanud. Ta ei ütleks, et nad olid purjus, Slava (Vjatšeslav) lihtsalt jääb kiiremini purju. Nad tulid trammilt maha, ees läks tema koos Slavaga, nende järel Maksim. Xxxx trammipeatuses seisis meesterahvas koos naisterahvaga ja Slava küsis selle mehe käest: „Vennas, kas sa annaksid minule suitsu?“. Meesterahvas vastas jämedalt: „Mis vennas ma sulle olen?“ ja nii neil hakkas verbaalne konflikt. Ta seisis veidi eemal ja palus, et nad ära lõpetaksid. Nad hakkasid riidlema, tuli juurde Maksim, proovis neid rahustada. Ta käis vahepeal poes ja kui ta poest välja tuli nägi ta sealsamas peatuses, et see meesterahvas, kelle käest Slava suitsu küsis, hoiab Slavat haardes, Slava pea alaspidi. Maksim oli nende juures ja püüdis konflikti lahendad, kuidagi ära hoida ja palus Slavat lahti lasta. Naisterahvas kutsus samal ajal politseid. Mingi hetk meesterahvas lasi Slava lahti ja Slava ütles, et nüüd ta jookseb ja pani jooksu pargi poole. Meesterahvas jooksis Slavale järgi, sai ta kätte ja pani maha ning hakkas teda maas kinni hoidma. Ta nägi, kuidas Maksim tuli meesterahva juurde, kuid ta ei näinud, kas ta lõi teda, kuid nägi, et neil oli omavahel väike rüselus või midagi selletaolist. Praktiliselt samal ajal tuli politsei ja pidas neid kolme kinni. Ta ei näinud ühtegi lööki. Kuigi kohtus avaldati ka helisalvestis, mis on CD-plaadil kirjega „Krim.asi nr 20231600956 kõnesalvestuse fail (kõne Häirekeskusesse) 28.04.2020 kl 13:44“ ning mis süüdistusakti kohaselt tõendab tunnistaja J G poolt politsei väljakutsumist, teo toimepanemise aega ja kohta, kirjeldab toimepanijaid, siis kohtumenetluse poolte taotlusel nimetatud CD-plaadil olevat helisalvestist kohtuistungil vahetult ei uuritud. Kohus on tuvastanud, et CD-plaadil olev helisalvestis on vene keeles. KrMS § 10 lg 3 kohaselt peavad kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- või 13 kohtutoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Riigikohus on lahendis 1-19-8007 p 15 märkinud, et KrMS § 10 lg 3 ja 4 kohaselt ei ole lubatud tugineda tõlkimata helija videosalvestise venekeelsele osale. Kuivõrd helisalvestist kohtuistungil vahetult ette ei mängitud ning tõlk ei saanud seda ka eesti keelde tõlkida, siis jätab kohus CD-plaadi kirjega „Krim.asi nr 20231600956 kõnesalvestuse fail (kõne Häirekeskusesse) 28.04.2020 kl 13:44“ oleva helisalvestise KrMS § 10 lg 3 ja 4 alusel tõendikogumist välja.

§ 121lg 1 sätestab kaks alternatiivset tagajärge: tervisekahjustus ja valu.

Valu on organismi kaitsefunktsioon kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasnevale ebameeldivale aistingu ja tundeelamusele. Valulävi, ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus ning on eri inimeste puhul erinev. M Pi ütluste kohaselt (I kd, tlk 180-182) tundis ta Vjatšeslav Fomitšovi löögi tagajärjel valu. Lisaks on fikseeritud M Pil tervisekahjustused, mida kinnitab isiku läbivaatuse protokoll (I kd, tlk 186188). Kuigi kohtus uuritud isiku läbivaatuse protokollil puudub kriminaalasja number ja kuupäev, siis on tuletatav fototabelist, et M P on 28.04.2020 ajavahemikul 16:20 kuni 16:30 läbi vaadatud ning tema paremal näopoolel oimu kohast kõrgemal punast värvi marrastus (kohtu märkus protokollis munast) läbimõõduga u 3 cm, mille keskel laiupidi erkpunane kriimustus. Isiku kaelal, selle paremal küljel punetavad laialdased laigud (I kd, tlk 186-188). Kohtu hinnangul on kannatanu paremal näopoolel tuvastatud punast värvi marrastus ja kriimustus põhjuslikus seoses Vjatšeslav Fomitšovi poolt kannatanut käega paremale poole näopiirkonda löömisega. Arvestades videosalvestiselt nähtuvat löökide intensiivsust võib järeldada, et sellise löögi tulemusena on võimalik tunda füüsilist valu. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Vjatšeslav Fomitšov lõi 28.04.2020 xxxx juures asuvas Xxxx trammipeatuses kannatanut M Pi vähemalt ühel korral käega näkku, põhjustades sellega M Pile valu. M Pi ülekuulamise protokolli kohaselt ei märkinud M P, et ta oleks Maksim Ivanovi löögi tõttu valu tundnud. Ka 28.04.2020 koostatud kiirabikaardi (I kd, tlk 165) kohaselt oli M P saanud peksa ja kaebas pearingluse üle. Valu eitas ning oli ärevuses. Kohus selgitab, et arvestades Vjatšeslav Fomitšovi ja Maksim Ivanovi ning M Pi vahelist rüselust, ei ole võimalik selgepiiriliselt eristada, milline löök või teoakt (nt riiete tirimine või kägistuspoosis hoidmine) võis kannatanule valu põhjustada ning on mõistetav, et M Pi jaoks tähendas valuaistingu tundmine kogu toimunud sündmuse tulemina. Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et üldjuhul kui kannatanu selgitab, et ta ei tundnud löögi tagajärjel valu, tuleb asuda seisukohale, et valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis on tuvastamata. Samas valu tundmine ei saa aga tugineda pelgalt kannatanu isikulisele eripärale. Et

§ 121

sätestatud kuriteo näol on tegemist avalise avalik-süüdistusliku kriminaalasjaga, siis tuleb erandina pidada võimalikuks kannatanul valu tuvastamist ka ilma, et ta oleks seda ütlustes kinnitanud. Selline olukord võib tekkida juhul, kui kannatanul on patoloogiliselt kõrge valulävi või ka juhul, kui kannatanu on ründe järgselt tugevas erutusseisundis, mis ei võimalda tal enda tervisliku seisundit objektiivselt hinnata. Kriminaalasja materjalidele lisatud kiirabikaardi järgi oli M P ründe järgselt ärevusseisundis, kuid ta eitas valu tundmist. Järgenvalt tuleb hinnata, kas M Pile valuaistingu tekkimine on objektiivselt omistatav, st kui objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei ole valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, ei ole kõik

§ 121

koosseisu tunnused täidetud ning seega ei saa teo toimepanemist süüdistatavale ette heita (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-29-15). Videosalvestiselt, mis asub DVD-plaadil kirjega „Kr.asi nr. 20231600956 linnakaamera salvestus“ on tuvastatav, kuidas Maksim Ivanov kell 13:51:37 lööb parema käega M Pit kaela piirkonda. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et löömise korral on vajalik selle teatud intensiivsus, sest mitte igat kannatanu seisukohast soovimatut kehalist kontakti ei saa pidada löömiseks. Videosalvestisest nähtub, kuidas Maksim Ivanov kõnnib M Pi juurde, kui viimase haardes on Vjatšeslav Fomitšov, misjärel võtab käega hoogu ja seejärel teeb rusikas käega tugeva löögi M Pi näopiirkonda, tabades M Pit kaela. Löögi tabamust M Pi kaela kinnitab ka isiku läbivaatuse protokoll, mille järgi tuvastati M Pil kaelal paremal küljel punetavad laialdased laigud (I kd, tlk 186-188). Objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei saa pidada Maksim Ivanovi lööki väheseks 14 kehaliseks mõjutamiseks. Kohtu hinnangul kinnitab seda ka asjaolu, et löögi tagajärjel tõusis M P koheselt püsti ning lasi Vjatšeslav Fomitšovi haardest lahti. Kohtu hinnangul on Maksim Ivanovi löögi tagajärjel valu tekkimine objektiivse kõrvalseisja jaoks objektiivselt omistatav ja seega on ka täidetud

§ 121sätestatud koosseisulise tagajärjena kirjeldatud valu põhjustamine.

Seega vaatamata asjaolule, et Vjatšeslav Fomitšov ei mäleta 28.04.2020 toimunud sündmuste täpset käiku, on kohtu hinnangul nii süüdistatava Maksim Ivanovi, kannatanu M Pi, kuid ka tunnistajate J G ja S F ütlustega, mida omakorda kinnitavad nii asitõendi vaatlusprotokoll ja ka videosalvestis, tuvastatav, et 28.04.2020 kella 13:40 paiku xxxx juures asuvas Xxxx trammipeatuses lõi Vjatšeslav Fomitšov M Pit vähemalt kahe kiire löögiga rusikaga näkku, misjärel toimus vastastikune rüselus nii M Pi, Vjatšeslav Fomitšovi vahel, millesse sekkus ka Maksim Ivanov ning hetk hiljem kella 13:51 ajal, kui M P oli haaranud uuesti Vjatšeslav Fomitšovi enda haardesse, lõi Maksim Ivanov M Pit ühel korral rusikaga kaelapiirkonda. Löökide tagajärjel tundis M P füüsilist valu ja sai tervisekahjustused, so marrastused ja paistetused paremal näopoolel ning vigastused kaelal, mida kinnitab M Pi läbivaatuse protokoll. Subjektiivne koosseis

§ 16

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et nii Vjatšeslav Fomitšov kuid ka Maksim Ivanov panid

§ 121kirjeldatud teo toime otsese tahtlusega.

Lüües teist isikut mitu korda rusikaga vastu nägu, pidi Vjatšeslav Fomitšov teadma, et ta tekitab sellega kannatanule tervisekahjustuse ja/või valu. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest viibis M P xxxx juures asuvas Xxxx trammipeatuses, kui trammist väljus Vjatšeslav Fomitšov ja Maksim Ivanov. Nähtuvalt M Pi ja tunnistajate ütlustest astus Vjatšeslav Fomitšov M Pi juurde ning küsis suitsu. Kui M P keeldus suitsu andmisest tekkis M Pi ja Vjatšeslav Fomitšovi vahel verbaalne konflikt. Konflikti arenedes ning olenemata, et Maksim Ivanov üritas osapooli rahustada ja lahutada, lõi Vjatšeslav Fomitšov vähemalt ühel korral M Pile käega peapiirkonda. Eeltoodu viitab, et Vjatšeslav Fomitšov lõi M Pit seetõttu, et viimane keeldus suitsu andmisest. Kuigi Vjatšeslav Fomitšov ei mäleta toimunut, kinnitas ta, et on üsna tõenäoline, et sellises seisus (alkoholijoobes) võis ta muutuda agressiivseks ja kellelegi kallale minna. Kohus leiab, et eeltoodust võib järeldada, et Vjatšeslav Fomitšov tahtis M Pi kohta kätte näidata. Lüües M Pit rusikaga peapiirkonda, pidi Vjatšeslav Fomitšov aru saama, et löögi tagajärjel võib M Pil tekkida valu või tervisekahjustus. Seega pani Vjatšeslav Fomitšov kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega. Lisaks nähtub M Pi ütlustest ning videosalvestiselt, et peale Vjatšeslav Fomitšovi ja M Pi vahelist konflikti, üritas Vjatšeslav Fomitšov sündmuskohalt lahkuda. Kuivõrd M P tegutses aktiivselt selle vastu, et Vjatšeslav Fomitšovil ei õnnestuks sündmuskohalt ära minna, ütles viimane Maksim Ivanovile, et ta M Pit kinni hoiaks kui ta minema jookseb. Kriminaalasja materjalidele lisatud videosalvestiselt on näha, kuidas Maksim Ivanov M Pit takistas. Kui M P pääses Maksim Ivanovi haardest lahti, jooksis ta Vjatšeslav Fomitšovile järgi ning lükkas ta maha. Samal ajal kõndis viimaste juurde ka juba Maksim Ivanov, kes koheselt nendeni jõudes lõi rusikaga M Pit kaelapiirkonda. Eeltoodu viitab, et Maksim Ivanov tegutses M Pit kinni hoides teadmisega, et ta võimaldab sellega Vjatšeslav Fomitšovil sündmuskohalt minema pääseda, seega tegutses eesmärgist hõlmatuna ka M Pit lüües. Asjaolu, et osapoolte vahelise konflikti lõpetas sündmuskohale saabunud politsei, sh peeti politsei poolt kinni sh Vjatšeslav Fomitšov, ei hälbi see Maksim Ivanovi eesmärki. M Pi löömine oli Maksim Ivanovi jaoks vajalik eeldus, et viimase sõbral Vjatšeslav Fomitšovil õnnestuks lahkuda. Lüües M P rusikaga kaelapiirkonda, pidi Maksim Ivanov aru saama, et löögi tagajärjel võib M Pil tekkida valu või tervisekahjustus. Seega pani Maksim Ivanov kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega. Õigusvastasus ja süü 15 Vjatšeslav Fomitšovi teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Vjatšeslav Fomitšov oli teo toimepanemise ajal süüdiv ning vähemalt 14-aastane (sündinud 07.09.1991).

§ 34sätestatud asjaolusid toimikust ei nähtu.

Samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud. Maksim Ivanovi kaitsja hinnangul esineb Maksim Ivanovi käitumises

§ 28

lg 1 alusel õigusvastasust välistav asjaolu ning Maksim Ivanov tegutses M Pit lüües hädakaitses.

§ 28

lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Seega selleks, et sattuda hädakaitse kohaldamist vajavasse olukorda, peab olema tegemist kas vahetu ründega, mis parasjagu toimub või eesseisva ründega, mille puhul on ründe oht tõenäoline. Selleks, et hinnata õigusvastase ründe olemasolu ja tõrjumise vajadust ning Maksim Ivanovil esinevat hädakaitseseisundit M Pi löömise hetkel, peab kohus vajalikuks analüüsida kogu sündmuse käiku. Maksim Ivanov on andnud ütlusi (I kd, tlk 197-198) selle kohta, et tema sõber Vjatšeslav Fomitšov küsis trammipeatuses seisva meesterahva käest suitsu ja see mees ütles talle midagi ebaviisakat. Neil hakkas verbaalne konflikt ning kuna Slava oli palju joonud, siis ta muutuski nii äkiliseks. Ta sekkus koheselt, et neid kahte lahutada aga oli aru saada, et kohe läheb kakluseks. Siis mingil hetkel olidki kaklemas, ta ei näinud, kes keda esimesena lõi. Mingil hetkel nägi ta, et see mees, kelle käest Slava suitsu küsis, hoiab Slaval ümbert kinni haardes ja Slava ei pääse sellest haardest kuidagi. Meesterahvas ütles oma naisele, kes temaga kaasas oli, et ta kutsuks politsei. Slava sai vabaneda haardest ja pani jooksu elavate ja surnute pargi poole. Ta jõudis joosta u viis meetrit, kui see pikk kannatanu sai ta kätte ning kallutas maha istuli ning hoidis tugevasti kinni, et ta enam minema ei pääseks. Kannatanu hoidis Slavat kaela piirkonnast, Slava palus teda lahti lasta ning kurtis, et tal nõndaviisi raske hingata, kuid kannatanu meesterahvas ei lasknud oma haaret vabamaks. Ta palus kannatanul, et ta laseks ta sõbra lahti. Temal oli ükskõik sõnadest ja siis ta lõi kannatanut parema lahtise käega näkku. Kohe tuli ka politsei ja pidas neid kinni. Kuigi valdavas osas riimuvad Maksim Ivanovi ütlused teiste kohtus avaldatud ja uuritud tõenditega, siis kohtu hinnangul ei olnud Maksim Ivanov hädakaitseseisundis hetkel, kui ta M Pit käega lõi. Kohtu hinnangul ei ole Maksim Ivanovi ütlused usaldusväärsed ega eluliselt usutavad, osas, mis puudutavad Vjatšeslav Fomitšovi poolt kurtmist, et tal on raske hingata ning M Pi mitte reageerimist isegi Maksim Ivanovi sõnadele sõbra lahti laskmiseks. Kohus on tuvastanud, et Maksim Ivanov ei olnud 28.04.2020 Xxxx trammipeatuses alguse saanud konflikti osapooleks. Käesoleva kohtuotsusega on eelnevalt tuvastatud, et Vjatšeslav Fomitšov pöördus trammipeatuses seisva M Pi poole ning nende vahel toimus sõnelus, mille käigus Vjatšeslav Fomitšov lõi M Pit korduvalt käega. Kohtus uuritud videosalvestusel on samuti tuvastatav, et Maksim Ivanov on M Pi ja Vjatšeslav Fomitšovi vahel ning hoiab neid kätega üksteisest eemal. Pärast Vjatšeslav Fomitšovi poolt M Pi löömist on näha, et M P lööb ka mitu korda Vjatšeslav Fomitšovi pea ja keha piirkonda ning Maksim Ivanov proovib kätega neid omavahelisest haardest lahutada. Kui M P haaras Vjatšeslav Fomitšovist kätega ümbert kinni, siis haaras Maksim Ivanov omakorda M Pi selja tagant kätega ümber tema kaela tirides M Pit eemale. Seega alates hetkest, kui M P Vjatšeslav Fomitšovi lõi ja kaela haardesse võttis, oli Maksim Ivanov kohtu hinnangul hädakaitseseisundis üritades oma sõpra Vjatšeslav Fomitšovi M Pi rünnete eest kaitsta ja tema haardest päästa. Videosalvestisest nähtuvalt oli M Pi ja Vjatšeslav Fomitšovi asend selline, et Maksim Ivanovil ei olnud võimalik Vjatšeslav Fomitšovi ja M Pi muul viisil üksteisest lahutada, kui M Pi kaelast haaramisega ja teda eemale tirimisega. Samas aga ei ole süüdistuse kohaselt seda tegu Maksim Ivanovile ette heidetud. Kohtu hinnangul aga lõppes selle hetkega ka Maksim Ivanovi hädakaitseseisund, sest vahetu rünnak Vjatšeslav Fomitšovil oli lõppenud. Nimelt on videosalvestuselt tuvastatav, et kui M Pi ja 16 Vjatšeslav Fomitšovi vaheline rüselus trammipeatuses lõppes, liikusid Maksim Ivanov ja Vjatšeslav Fomitšov üle tee ning neile järgneb M P. Isikud jäävad seisma ja nende vahel toimub intensiivne vestlus, kätega vehkimine, M P poolt riietest haaramine ning ka see, et Maksim Ivanov üritab jätkuvalt osapooli lahus hoida, hoides kinni nii Vjatšeslav Fomitšovist, kuid ka M Pist. Mõne minuti vältel järgneb sellele rahumeelne vestlus ning M Pi, Vjatšeslav Fomitšovi ja Maksim Ivanovi juurde tulevad ka tunnistajad S F ning J G. Seejärel üritab Vjatšeslav Fomitšov lahkuda ning Maksim Ivanov astub M Pi ja Vjatšeslav Fomitšovi vahele üritades M Pit takistada. M P on oma ütlustes selgitanud, et ta ütles neile, et ta ei lase neil minna ning hakkame politseid ootama. Kuigi videosalvestus on hääletu, on võimalik kohtu hinnangul Vjatšeslav Fomitšovi kehakeelest järeldada, et ta ei soovinud alluda M Pi soovile ning kätega veheldes intensiivselt kätega ütleb midagi M Pile. M P on ka oma ütlustega kinnitanud, et mõlemad mehed hakkasid rääkima, et kas ta ikka teab, kes nad sellised on ja kes on nende sõbrad ja tal läheb nüüd halvasti. Samuti nähtub videosalvestuselt, et samal ajal kui M P hoiab Vjatšeslav Fomitšovi riietest kinni või proovib temale läheneda, lükkab Maksim Ivanov M Pit korduvalt eemale ja proovib teda takistada. Seejärel hakkab Vjatšeslav Fomitšov eemale jooksma ja haarab Maksim Ivanov M Pi särgist takistades teda Vjatšeslav Fomitšovile järgnemast. M P sai Maksim Ivanovi haardest lahti ning jooksis Vjatšeslav Fomitšovile järgi. M P haarab mõne meetri pärast hüppava liigutusega Vjatšeslav Fomitšovi enda haardesse. Vjatšeslav Fomitšov kukub maha ning M P hoiab teda kinni parema käega Vjatšeslav Fomitšovi käest ja teise käega rinna või kaela piirkonnast, kuid täpne asukoht ei ole videosalvestuselt tuvastatav. Samas on videosalvestuselt tuvastatav, et kohe kui M P hakkab Vjatšeslav Fomitšovile järgnema, järgneb ka Maksim Ivanov, kes koheselt nende juurde jõudes lööb parema käega M Pile kaela piirkonda. Kohtu hinnangul algas M Pi, Vjatšeslav Fomitšovi ning Maksim Ivanovi vaheline konflikt uuesti Vjatšeslav Fomitšovi agressiivse käitumise tõttu ning Maksim Ivanov teades, et välja on kutsutud politsei, soovis koos Vjatšeslav Fomitšoviga sündmuskohalt lahkuda, mida kinnitab ka videosalvestus. Videosalvestiselt on üheselt tuvastatav, et kell 13:51:20 lahkub Vjatšeslav Fomitšov, M P järgneb talle, kuid Maksim Ivanov proovib teda käega kinni hoida. M P saab Maksim Ivanovi haardest lahti ning jookseb Vjatšeslav Fomitšovile järgi ning kell 13:51:29 võtab hüppava liigutusega Vjatšeslav Fomitšovi kaela haardesse. Vjatšeslav Fomitšov kukub kell 13:51:32 maha ning M P haarab kell 13:51:34 Vjatšeslav Fomitšovi käest ja hoiab teise käega teda rinna või pea piirkonnast kinni. Neile läheneb Maksim Ivanov ning kell 13:51:37 lööb parema käega M Pi kaela piirkonda. M P tõuseb kohe püsti ning laseb Vjatšeslav Fomitšovi haardest lahti, misjärel hakkab Maksim Ivanov tegema hüppavaid liigutusi ning paneb käed ette löömise asendisse. Seega kulus M Pi poolt haaramisvõtte tegemisest kuni Maksim Ivanovi poolse löögini vaid 3 sekundit ning ei ole eluliselt usutav, et selle aja jooksul toimus Vjatšeslav Fomitšovi, kuid ka Maksim Ivanovi poolt M Pi palumine. Samuti ei ole videosalvestusest võimalik tuvastada isikute asendite tõttu Maksim Ivanovi ja M Pi vahelist vestlust. Kohtu hinnangul ei õigusta Maksim Ivanovi käitumist asjaolu, et M Pi oli haaranud Vjatšeslav Fomitšovi ning hoidis teda kinni. Kogutud tõenditest nähtub üheselt, et M P ei rünnanud Vjatšeslav Fomitšovi, vaid soovis teda takistada lahkumast, kuivõrd tema elukaaslase poolt oli välja kutsutud politsei. Maksim Ivanov on ka enda ütlustega kinnitanud, et ta teadis politsei väljakutsumisest. Samuti avaldas M P sündmuse toimumise hetkel Maksim Ivanovile ja Vjatšeslav Fomitšovile, et nad ei lähe kuhugi, vaid peavad ootama politseid. M Pi ütlusi kinnitab ka tunnistaja J G, kelle ütluste kohaselt Maksim seisis neile ette, ei lasknud neil minna ning mees mustas ütles, et ei lähe rohkem tagasi vanglasse, et tal on tingimisi karistus peal. Arvestades seda, et M P vaid haaras Vjatšeslav Fomitšovist kinni, nad mõlemad kukkusid ning seejärel hoidis M P mõne sekundi jooksul Vjatšeslav Fomitšovi käest ja rinna või kaela piirkonnast, siis kohtu hinnangul selline kinnipidamise viis mingit ohtu Vjatšeslav Fomitšovile ei kujutanud. Kohtu hinnangul ei saa pidada kinnihoidmist ja liikumise takistamist õigusvastaseks ründeks, mis õigustaks kaitsetegevust. Kohtu hinnangul on võimalik kogutud tõenditest üheselt järeldada, et M P teostas KrMS § 217 lg 4 tulenevat õigust kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isikut kinni pidada. Seega puudus õigusvastane rünne

§ 28mõttes.

Kuna hädakaitseseisund tekib 17 vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu, mis antud juhul pole tuvastatav, pole alust järelduseks, et M Pit rusikaga lüües oli Maksim Ivanov hädakaitseseisundis ning seetõttu pole alust ka vaagida hädakaitset. Kohus puudutab ka küsimust, kas Maksim Ivanov võis ekslikult ette kujutada, et tal oli hädakaitseseisund

§ 31mõttes.

Oma ütlustes on Maksim Ivanov väitnud, et kannatanu hoidis Slavat kaela piirkonnas, Slava palus teda lahti lasta ning kurtis, et tal nõndaviisi raske hingata, kuid kannatanu meesterahvas ei lasknud oma haaret vabamaks. Ta palus kannatanul, et ta laseks ta sõbra lahti. Temal oli ükskõik sõnadest ja siis ta lõi kannatanut parema lahtise käega näkku. Kohtu hinnangul ei ole see väide tõsiseltvõetav ning ümber lükatud nii videosalvestusega, kuid ka M Pi, S F ning J G ütlustega. Kohtu hinnangul on tegemist ka objektiivse kõrvaltvaataja jaoks Vjatšeslav Fomitšovi kinnihoidmisega vaid sekundite vältel. Samuti on videosalvestuselt näha, et Maksim Ivanov läheb neile koheselt järgi ja hetkel kui M P Vjatšeslav Fomitšovit haarab, nad mõlemad maha kukuvad ning M P teda liikumatuna püüab hoida, lööb koheselt Maksim Ivanov tugeva löögiga M Pit rusikaga kaela piirkonda. Ka M P kinnitas, et pidas Vjatšeslav Fomitšovi kinni ning hoidis maad ligi ja mees hallides riietes lõi Maksimi rusikaga kuhugi pähe või ülemisse kehapiirkonda. Videosalvestuselt on samuti üheselt tuvastatav, et M Pi poolt Vjatšeslav Fomitšovi kinnihoidmise ja Maksim Ivanovi löögi vahele jääb vaid kolm sekundit. Seega ei ole Maksim Ivanovi ütlused Vjatšeslav Fomitšovi seisundi ja palumise kohta eluliselt usutavad. Samuti viitab Maksim Ivanovi ütluste ebausaldusväärsusele asjaolu, et kohe pärast lööki tõuseb M P püsti ning Maksim Ivanov võtab nö poksija asendi näidates sellega M Pile valmisolekut uuesti ründama. Seega ei võimalda objektiivne pilt pidada eluliselt usutavaks, et Vjatšeslav Fomitšovil oli põhjust end selles olukorras ohvrina või ohustatuna tunda ning Maksim Ivanov oleks pidanud oma sõpra kaitsma. Asjaolu, et Maksim Ivanov oli kogu sündmuse vältel vastaspoolte lahutaja, ei muuda see tema edaspidist hoiakut õigustatuks ning ka videosalvestuselt nähtuvalt sai Maksim Ivanovist lisaks konfliktilahendajale ka konflikti osapool, kes hoidis kinni M Pist, et ta sõbral tekiks võimalus sündmuskohalt lahkuda enne politsei saabumist. Kohtu hinnangul oli Maksim Ivanovi löök põhjustatud soovist lõpuks teine inimene füüsiliselt paika panna. Maksim Ivanov on ka ise kohtueelses menetluses tunnistanud, et nad olid sõbraga koos mitu päeva tarvitanud alkoholi ning see võib ka selgitada ka vale mälujälge. Samuti tuvastas politseiametnik, et Maksim Ivanovil esines kergeid häireid aja-, isiku ja kohatajus. Seega ei ole kohtus avaldatud ja vahetult uuritud tõendite pinnalt võimalik järeldada, et Maksim Ivanovi ettekujutuse kohaselt oli tegemist vahetu õigusvastase ründega, so eksliku viibimisega hädakaitseseisundis. Maksim Ivanovi tegevus ei olnud kantud kaitsetahtest, vaid otsene rünne tema sõpra kinni hoidnud isiku suhtes. Kuna kannatanu M P Vjatšeslav Fomitšovi ei rünnanud, siis ei olnud Maksim Ivanovil ka midagi tõrjuda. Seetõttu on kohus seisukohal, et Maksim Ivanov

§ 31sätestatud näilises hädakaitses ei viibinud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Maksim Ivanovi teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Maksim Ivanov oli teo toimepanemise ajal süüdiv ning vähemalt 14-aastane (sündinud 17.08.1990).

§ 34sätestatud asjaolusid toimikust ei nähtu.

Samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud.

§ 121

lg 2 p 3 – korduvus

§ 121lg 2 p 3 sätestab põhikoosseisu kvalifitseeriva tunnuse, milleks on korduvus.

Korduv süütegu esineb siis, kui üks koosseis on realiseeritud vähemalt kahel eraldi korral. Korduvus ehk retsidiiv võib olla nii faktiline kui ka juriidiline. Faktilise retsidiivi korral on isik toime pannud vähemalt kaks süütegu, mille eest teda ei ole varem süüdi mõistetud. Seega tuleb isiku süüdimõistmiseks nt korduva kehalise väärkohtlemise eest tuvastada, et ta on tõepoolest nimetatud süüteod toime pannud. 18 Kuigi Vjatšeslav Fomitšovil kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, siis käesoleva kohtuotsusega on tuvastatud, et Vjatšeslav Fomitšov kasutas 29.08.2018, 14.07.2019, kuid ka 28.04.2020 füüsilist vägivalda teiste isikute suhtes. Seega on Vjatšeslav Fomitšov isikuks, kes on teise isiku kehalise väärkohtlemise pannud toime korduvalt. Seetõttu on Vjatšeslav Fomitšov oma tegevusega täitnud ka

§ 121lg 2 p 3 sätestatud kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnuse.

Maksim Ivanov on isikuks, kes on Harju Maakohtu 19.02.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-753

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteos süüdi mõistetud.

Seega on Maksim Ivanov isikuks, kes on varem toime pannud teise isiku kehalise väärkohtlemise ning teda on selle eest ka kohtuotsusega karistatud. Seetõttu on Maksim Ivanov oma tegevusega täitnud

§ 121lg 2 p 3 sätestatud kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnuse.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Vjatšeslav Fomitšovi ja Maksim Ivanovi poolt

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning Vjatšeslav Fomitšovi ja Maksim Ivanov tuleb süüdi mõista

§ 121lg 2 p 3 järgi.

1. Maksim Ivanov 07.02.2020 episood Objektiivne koosseis Maksim Ivanovile on esitatud süüdistus selles, et tema 07.02.2020 kella 20:00 paiku xxxx alevikus xxxx lõi oma rasedat elukaaslast J Bt rusikaga kuni 6 korda näopiirkonda, seejärel tekitas vigastuse noaga vasaku käe väikese sõrme piirkonda ning tiris juustest mille tagajärjel J B tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi (lõikehaavad sõrmedel, kriimustused parema käe küünarnuki juures, pea paremal poolel turse). Samuti Maksim Ivanov lõi teda takistada üritanud J B ema S Bt kruusiga näopiirkonda ja vasaku käe piirkonda mille tagajärjel S B tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi (kriimustused näo vasakul poolel, haavad ja paistetus vasakul käel sõrmenukkidel). Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et Maksim Ivanov, J B ja S B viibisid 07.02.2020 kella 20:00 paiku xxxx alevikus xxxx korteris number
2. Vaidlus on selles, kas Maksim Ivanov on oma rasedat elukaaslast J Bt rusikaga kuni kuus korda näopiirkonda löönud, vigastanud noaga tema vasaku käe väikest sõrme ning tirinud juustest. Samuti, kas Maksim Ivanov lõi teda takistada üritanud J B ema S Bt kruusiga näopiirkonda ja vasaku käe piirkonda. Maksim Ivanov on 07.02.2020 kell 20:28 aadressil xxxx maakond kahtlustatavana kinni peetud

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (I kd, tlk 132-134).

Maksim Ivanovil kinnipidamisel olnud vigastused on fikseeritud 07.02.2020 koostatud isiku läbivaatuse protokollis koos fotodega, millest on tuvastatav, et Maksim Ivanovil on vasaku käe küünarnuki juures hammustuse jäljed, paremal käel küüne jäljed, kõrva juures vasakul pool haav, samuti kaelal erinevad verised haavad (I kd, tlk 136-137). J Bl on isiku läbivaatuse protokolli ja fototabeli kohaselt tuvastatud 07.02.2020 kell 21:40 sõrmedel lõikehaavad, kriimustused parema käe küünarnuki juures ja pea paremal poolel (I kd, tlk 117-119). S Bl on isiku läbivaatuse protokolli ja fototabeli kohaselt tuvastatud 07.02.2020 kell 21:25 kriimustused näo vasakul poolel, meelekohas ja põsesarna juures. Haavad vasakul käel sõrmenukkidel ja vasaku käe sõrmenukkidel on paistetus(I kd, tlk 121-122). Maksim Ivanov ennast kohtus 07.02.2020 episoodis süüdi ei tunnistanud, kuid ütlusi anda ei soovinud, sest jäi enda kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Ka kohtueelses menetluses ei tunnistanud Maksim Ivanov kuriteo toimepanemist ning andis ütlusi selle kohta, et ta pani tapeeti ja J jõi koos ema Sga Vana Tallinnat. Ta ütles Jle, et sa oled rase ja ära joo alkoholi, kuid see Jle ei meeldinud. Kui ta läks köögi poole viskas J teda kruusiga ning tal hakkas kaelast verd jooksma, siis kriimustas J tal näo ja käed ära ning tema lükkas J eemale ja hoidis diivanil. J hammustas teda käest. J ema S püüdis ka Jt maha rahustada ja niimoodi oli neil kolmekesi selline kähmlus. Ta ei löönud Jt, ei tirinud juustest, ta ainult kaitses ennast J kallaletungide eest. Ta teab, et J vigastas oma väikese sõrme vastu peeglit ning tema ei löönud Jt noaga, see on vale (I kd, tlk 139-145). 19 Maksim Ivanovi elukaaslane J B on kannatanuna üle kuulatud 26.02.2020 ning ta on keeldunud ütluste andmisest oma elukaaslase Maksim Ivanovi vastu. Ta lisas, et vahejuhtum oli vastastikune ja tema ka tekitas kähmluse käigus Maksim Ivanovile vigastusi. Tal ei ole mingeid pretensioone Maksimile ja nende erimeelsused on lahendatud ja ta palub tungivalt kriminaalasi lõpetada (I kd, tlk 146-149). J B ema S B on samuti kannatanuna üle kuulatud 26.02.2020 ning ta on keeldunud ütluste andmisest oma tütre elukaaslase Maksim Ivanovi vastu. Lisaks on S B selgitanud kannatanuna ülekuulamisel, et ta ei soovi, et Maksim Ivanovi suhtes toimuks kriminaalasi, sest tal ei ole Maksimile mingeid pretensioone (I kd, tlk 150-153). Asjaolu, et Maksim Ivanov oli tarbinud alkoholi, kinnitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll (I kd, tlk 131), millest nähtuvalt tuvastati temal 07.02.2020 kell 20:40 indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 nr 418 898 alkoholi väljahingatavas õhus 1,06 mg/l ning temal esinesid joobele viitavad tunnused, so häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne ning kerged koordinatsiooni häired. Samuti on tuvastatav joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist, et Maksim Ivanov mäletab viimase 24-tunni sündmusi. Lisaks Maksim Ivanovil tuvastatud alkoholijoobele on sündmuskohal tuvastatud ka alkoholjoove kannatanutel. 07.02.2020 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist on tuvastatav, et J Bl tuvastati kell 20:50 indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 Plus nr 418989 alkoholi väljahingatavas õhus 0,61 mg/l ning temal esinesid joobele viitavad tunnused, so häiritud reaktsioonikiirus ning kerged koordinatsiooni häired ning joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt ei mäleta J B viimase 24-tunni sündmusi (I kd, tlk 116). 07.02.2020 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist on tuvastatav, et S Bl tuvastati kell 20:51 indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 Plus nr 418989 alkoholi väljahingatavas õhus 0,31 mg/l ning joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt ei mäleta S B viimase 24-tunni sündmusi (I kd, tlk 120). Kohtus on avaldatud ka 27.02.2020 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos tõlkega, milles on vaadeldud helisalvestust fail 20200207_201546_0351515113368480.mp3. Vaatluse kohaselt on häirekeskusesse

§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi.

II KARISTUS

§ 121

lg 2 p 2 ja/või 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Maksim Ivanov Kuivõrd

§ 121

lg 2 p 3 ettenähtud sanktsiooni puhul on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne Maksim Ivanovi süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas Maksim Ivanovi suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus on tuvastanud, et Maksim Ivanovil puudub ametlik töökoht ja legaalne sissetulek. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli tema 2019 sissetulek kokku vaid 2174 eurot (I kd, tlk 201). Samuti nähtub karistusregistri väljatrükist (I kd, tlk 203-205), et varasemad temale väärteomenetluses määratud rahatrahvid on tasumata. Seega olukorras, kus Maksim Ivanovil puuduvad minimaalsemadki legaalsed isiklikud rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Samuti nähtub karistusregistri väljatrükist, et Maksim Ivanov on isikuks, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud ning mõlemad karistused on vangistuslikud karistused. Eeltoodust leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamise välistab nii eripreventsioon kui ka rahalise karistuse täitmise võimatus. Maksim Ivanovi karistati viimati Harju Maakohtu 19.02.2018 kohtuotsusega samuti

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 kuud.

§ 65

lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 12.05.2015 kohtuotsusega ärakandmata karistusega, so 1 aasta 1 kuu, ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 1 aasta 5 kuud. Mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga 510 tundi tähtajaga 2 aastat. Harju Maakohtu 18.05.2020 kohtumäärusega pöörati osaliselt ärakandmata vangistus 6 kuud 13 päeva täitmisele (jõustunud 26.08.2020). Seega vaatamata asjaolule, et varasemalt on talle antud võimalus karistust kanda tingimisi ning seejärel uue eksimuse korral veel teha üldkasulikku tööd, ei täitnud see eesmärki ega suunanud Maksim Ivanovi õiguskuulekale käitumisele. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Maksim Ivanovi puhul on karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust. Maksim Ivanovi süü suurust mõjutab esmalt teo toime panemise viis ja tagajärg. Nimelt on Maksim Ivanov löönud M Pit ühel korral ning M Pil on tuvastatud ka punetus kaelal. Arvestades kogu sündmuse kulgu ja vaid ühe löögi tegemist, saab hinnata Maksim Ivanovi süü suuruse väikseks. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus Maksim Ivanovi poolt süü tunnistamist, kuid ka kohtus avaldatud siirast kahetsust. Raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Eeltoodud põhjusel leiab kohus, et Maksim Ivanovi süü on väike, mistõttu peab temale mõistetav karistus olla samuti sanktsiooni alamäära lähedal. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd Maksim Ivanov on isikuks, keda on varasemalt kriminaalkorras karistatud samuti kehalise väärkohtlemise 23 toimepanemise eest, siis on tema puhul tegemist isikuga, kelle eripreventiivne mõjutamine asumaks seaduskuulekale teele on keerukam võrreldes isikuga, kes on varasemalt karistamata. Kuigi Maksim Ivanov mõisteti ühes kuriteoepisoodis õigeks, näitab isiku järjekordne tegu seda, et ta ei ole mingeid järeldusi enda varasemasest karistusest teinud, seega peab Maksim Ivanovile mõistetav vangistus olema rangem kui varasem vangistuslik karistus. Neid asjaolusid arvestades, leiab kohus, et praegusel juhul vastab Maksim Ivanovi süü suurusele ning eripreventiivsetele eesmärkidele 6 kuu pikkune vangistus. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei või isikut siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Arvestades, et käesolevat kriminaalasja lahendatakse lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb süüdistatavale mõistetavat karistust vähendada 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 järgi, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4, 5 sätestatut. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Maksim Ivanovile mõistetud karistust suurendada Harju Maakohtu 19.02.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-753 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 6 kuud 13 päeva, ning mõista Maksim Ivanovile liitkaristuseks kohtuotsuse kogumis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud 13 päeva vangistust. Nimetatud karistusest tuleb

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Maksim Ivanovi eelvangistuses viibitud aeg 07.02.2020 kuni 08.02.2020 ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 10 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda Maksim Ivanovi kinnipidamise aeg 28.04.2020. Vjatšeslav Fomitšov Kuivõrd

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 ettenähtud sanktsiooni puhul on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne Vjatšeslav Fomitšovi süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas Vjatšeslav Fomitšovi suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus on tuvastanud, et Vjatšeslav Fomitšovil puudub ametlik töökoht ja legaalne sissetulek. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli tema 2019 sissetulek kokku vaid 1822 eurot (I kd, tlk 212). Samuti nähtub karistusregistri väljatrükist (I kd, tlk 214-215, II kd, tlk 55), et varasemad temale väärteomenetluses määratud rahatrahvid on tasumata. Seega olukorras, kus Vjatšeslav Fomitšovil puuduvad minimaalsemadki legaalsed isiklikud rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Samas leiab kohus, et rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamise välistab nii eripreventsioon kui ka rahalise karistuse täitmise võimatus aga ka süü suurus. Nimelt vaatamata asjaolule, et Vjatšeslav Fomitšovit ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud (I kd, tlk 214-215, II kd, tlk 55), on ta toime pannud kolm kuriteo episoodi. Seega peab olema ühiskonna reaktsioon sellisele korduvale ebaseaduslikule käitumisele mõjuv. Vjatšeslav Fomitšovi süü suurust mõjutavad eelkõige tema tegude tagajärje raskus ja subjektiivne koosseis. Nimelt on 29.09.2018 ja 14.07.2019 kuriteoepisoodides kahtlustatav realiseerinud

§ 121lg 1 sätestatud enamohtliku tagajärje, milleks on tervisekahjustus.

Arvestades, et Vjatšeslav Fomitšov pani süüteod toime nii kavatsetult, kuid ka otsese tahtlusega, on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisele süü suurusele. Karistust kergendava asjaoluna on tuvastatav osaline süü tunnistamine, kuid raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades eeltoodut on kohtu hinnangul süüdistatava süü suurus keskmine, mistõttu võiks temale mõistetav karistus olla samuti sanktsiooni keskmäära lähedal. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada Vjatšeslav Fomitšovi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd Vjatšeslav Fomitšovil puuduvad kehtivad karistused, siis on kohtu hinnangul võimalik teda mõjutada hoiduma uute süütegude toimepanemisest ka süü suurusele vastavast väiksema 24 karistuse määraga. Nimelt nähtub kriminaalasja toimikust, et 29.09.2018 kuriteo toimepanemise eest on ta juba vastutanud. 19.03.2019 koostatud prokuratuuri määrusega kriminaalasjas nr 18231602203 (I kd, tlk 53-54) rakendatud lepitusmenetlust, mille kohaselt pidi Vjatšeslav Fomitšov heastama oma tegudega tekitatud materiaalse kahju, so parandama lõhutud korteri siseukse ja eluruumi akna. Samuti kohustus Vjatšeslav Fomitšov asuma ühe kuu jooksul tööle ja vältima alkohoolsete jookide tarvitamist ning säilitama kainust. 27.05.2019 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusest ja lepituskokkuleppe lõpparuande kohaselt täitis Vjatšeslav Fomitšov oma kohustused (I kd, tlk 59-61). Seega eripreventsioon vähendab temale mõistetavat karistuse määra. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust Vjatšeslav Fomitšovi karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Seetõttu leiab kohus, et Vjatšeslav Fomitšovi tuleb karistada 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Arvestades, et kriminaalasja lahendatakse lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb Vjatšeslav Fomitšovile mõistetavat karistust vähendada 1/3 võrra, mõistes karistuseks 1 aasta vangistust. Nimetatud karistusest tuleb

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Vjatšeslav Fomitšovi eelvangistuses viibitud aeg 29.09.2018 kuni 30.09.2018, 14.07.2019 kuni 15.07.2019 ja 28.04.2020 kuni 23.10.2020, so kokku 5 kuud 29 päeva, ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 kuud 1 päev vangistust. Kohus leiab, et kuivõrd Vjatšeslav Fomitšovil puuduvad kehtivad karistused, võib tema suhtes kohaldatud vangistusliku karistuse jätta täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kohaldades 1 aasta ja 6 kuu pikkust katseaega koos käitumiskontrolliga.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi resolutiivosa kuulutamisest, st alates 18.12.2020. Kuivõrd Vjatšeslav Fomitšov on talle kõik etteheidetavad teod toime pannud alkoholijoobes, on kohtu hinnangul vajalik õiguskuuleka käitumise tagamiseks rakendada Vjatšeslav Fomitšovi suhtes lisanõudeid, kohustades

§ 75

lg 2 p 2, 4 alusel Vjatšeslav Fomitšovi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Samuti leiab kohus, et Vjatšeslav Fomitšovi on vajalik suunata tööturule ning seetõttu kohustab kohus Vjatšeslav Fomitšovi otsima endale töökoht 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumises või võtta ennast arvele Töötukassas. III TÕKEND Maksim Ivanov Kohtueelses menetluses on Maksim Ivanov kahtlustatavana kinni peetud 07.02.2020 kuni 08.02.2020 (I kd, tlk 132-133) ning 28.04.2020 (I kd, tlk 178-179). Seejärel on Maksim Ivanov Harju Maakohtu 30.04.2020 kohtumäärusega vahistatud alates 28.04.2020 kuni 28.06.2020 (I kd tlk 224-226), mida pikendati 19.06.2020 Harju Maakohtu määrusega kuni 28.07.2020 (I kd, tlk 275-277). Harju Maakohtu 20.07.2020 kohtumäärusega anti Maksim Ivanov kriminaalasjas nr 120-4848 süüdistatuna

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises kohtu alla ning kohus jättis tema suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata (II kd, tlk 1-2). Kuivõrd kriminaalasjas nr 1-20-4848 tagastas kohus kriminaalasja materjalid 16.10.2020 prokuratuurile, andis käesolevat kriminaalasja arutav kohus Maksim Ivanovi kohtu alla uuesti 23.10.2020, jättes Maksim Ivanovi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtulahendini (II kd, tlk 77-78). Seega on käesolevas kriminaalasjas Maksim Ivanov eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates 28.04.2020. Kohus mõistis Maksim Ivanovile lõplikuks lõplikuks liitkaristuseks 10 kuud ja 13 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvatakse Maksim Ivanovi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg, so kahtlustatavana kinnipidamine 2 päeva (07.02-08.02.2020). Seega lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 10 kuud ja 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda Maksim Ivanovi kinnipidamise aeg, so 28.04.2020. Arvestades asjaolu, et kohus mõistis Maksim Ivanovile reaalse vangistuse, millest ta on otsuse tegemise ajaks kandnud 25 ära juba ligi 6 kuud, siis on kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmiseks vajalik, et Maksim Ivanov kannaks karistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ilma teda vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus Maksim Ivanovi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistuse ärakandmiseni olenevalt sellest, milline asjaolu saabub esimesena. Vjatšeslav Fomitšov Kohtueelses menetluses on Vjatšeslav Fomitšov kahtlustatavana kinni peetud 29.09-30.09.2018 (I kd, tlk 15-17) ja 14.07-15.07.2019 (I kd, tlk 81-83). Seejärel on Vjatšeslav Fomitšov Harju Maakohtu 30.04.2020 kohtumäärusega vahistatud alates 28.04.2020 kuni 28.06.2020 (I kd tl 234236), mida pikendati 25.06.2020 Harju Maakohtu määrusega kuni 28.07.2020 (I kd, tlk 287-290). Harju Maakohtu 20.07.2020 kohtumäärusega anti Vjatšeslav Fomitšov kriminaalasjas nr 1-204848 süüdistatuna

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises kohtu alla ning kohus jättis tema suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata (II kd, tlk 1-2). Kuivõrd kriminaalasjas nr 1-20-4848 tagastas kohus kriminaalasja materjalid 16.10.2020 prokuratuurile, andis käesolevat kriminaalasja arutav kohus Vjatšeslav Fomitšov kohtu alla uuesti 23.10.2020 (II kd, tlk 77-78). Maakohus tühistas Vjatšeslav Fomitšovi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine ning vabastas isiku vahi alt. Seega on käesolevas kriminaalasjas Vjatšeslav Fomitšov eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates 28.04.2020 kuni 23.10.2020, so 5 kuud ja 25 päeva. Harju Maakohtu 23.10.2020 määrusega kohaldati Vjatšeslav Fomitšov suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu aadressile xxxx. Kohus mõistis Vjatšeslav Fomitšovile lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvatakse Vjatšeslav Fomitšovi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.09.2018 kuni 30.09.2018, 14.07.2019 kuni 15.07.2019 ja 28.04.2020 kuni 23.10.2020, so kokku 5 kuud 29 päeva, ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 6 kuud 1 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätab kohus Vjatšeslav Fomitšovile mõistetud karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et Vjatšeslav Fomitšovi ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all talle

§ 75lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Arvestades asjaolu, et kohus Vjatšeslav Fomitšovile karistuseks tingimisi vangistuse käitumiskontrolliga, siis ei pea kohus vajalikuks kohtuotsuse täitmiseks tõkendit kohaldada ning tühistab tema suhtes varasemalt kohaldatud tõkendi elukohast lahkumise keelu pärast kohtuotsuse jõustumist. IV MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kulud, mis võivad olla menetluskuludeks, on välja toodud KrMS §175. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale makstud tasu. Kohtueelses menetluses on süüdistatava Vjatšeslav Fomitšovile määratud kaitsjale vandeadvokaadile Ahto Sirendile määratud õigusabi osutamise eest tasu summades 129,60 eurot, 64,80 eurot ja 81,60 eurot (I kd, tlk 279, 285, II kd, tlk 25,) ning kohtumenetluses summades 319,20 eurot (II kd, tlk 53) ja 291,60 eurot (II kd, tlk 107-108). Seega on antud kriminaalasjas määratud kaitsja tasu summas 886,80 eurot. Kuivõrd kohus tagastas kriminaalasja materjalid prokuratuurile ning Vjatšeslav Fomitšovi suhtes toimus temast sõltumatutel asjaoludel kaks korda samas kriminaalasjas kohtumenetlus, siis leiab kohus, et on põhjendatud KrMS 180 lg 3 alusel jätta pool kohtumenetluses kaitsjale määratud tasu, so 291,60 eurot, riigi kanda. Kohtueelses menetluses on süüdistatava Maksim Ivanovi määratud kaitsjale vandeadvokaadile Leelo Viilile esmalt määratud õigusabi osutamise eest tasu summades 32,40 eurot ja 276 eurot (I kd, tlk 256, 269) ning kohtumenetluses summades 32,40 eurot ja 324 eurot (II kd, tlk 54, 56) ja 324 eurot (II kd, tlk 109-110). Kohtueelses menetluses on süüdistatava Maksim Ivanovi määratud kaitsjale vandeadvokaadile Kadi Sitskale õigusabi osutamise eest tasu summas 81,60 eurot (I kd, tlk 241). Seega on antud kriminaalasjas määratud kaitsjate tasud kokku summas 1070,40 eurot. 26 Kuivõrd kohus tagastas kriminaalasja materjalid prokuratuurile ning Maksim Ivanovi suhtes toimus temast sõltumatutel asjaoludel kaks korda samas kriminaalasjas kohtumenetlus, siis leiab kohus, et on põhjendatud KrMS 180 lg 3 alusel jätta pool kohtumenetluses kaitsjale määratud tasu, so 324 eurot, riigi kanda. Samuti tuleb KrMS § 181 alusel jätta kaitsjale määratud tasu 373,20 euro osas riigi kanda seoses Maksim Ivanovi osalise õigeksmõistmisega. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on selliseks kuluks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 12.05.2017 läbi viidud kohtupsühhiaatria ekspertiis summas 765 eurot (I kd, tlk 103). Kohus on seisukohal, et antud ekspertiisi teostamine ei olnud tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks vajalik, kuivõrd ekspertiisiakt ei andnud mitte mingisugust uut ega vajalikku teavet kriminaalmenetluse jaoks. Eeltoodust lähtudes tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kohtupsühhiaatria ekspertiisi teostamise kulu 765 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 3 kohaselt on käesoleval juhul

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Vjatšeslav Fomitšovil ja Maksim Ivanovil tasuda ka sundraha summas 876 eurot. Eeltoodu põhjal tuleb Maksim Ivanovilt välja mõista menetluskuludena kokku 1249,20 eurot ja Vjatšeslav Fomitšovilt kokku 1471,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et arvestades Maksim Ivanovi sissetulekute puudumist ning menetluskulude suurust, käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt temal üle jõu. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli Maksim Ivanovi 2019 tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist vaid 2174 eurot (I kd, tlk 201-202). Arvestades KrMS § 180 lg 3 ja seda, et süüdistatav viibib käesolevas kriminaalasjas menetlemise ajal vahi alla alates 28.04.2020, leiab kohus, et Maksim Ivanovil tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel anda võimalus menetluskulude tasumiseks ositi pikema perioodi jooksul, kui selleks on üks kuu. Seega annab kohus talle võimaluse tasuda menetluskulud igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti puudub ka Vjatšeslav Fomitšovil töökoht ning igakuine sissetulek. Lisaks nähtub Maksuja Tolliameti andmetest tema 2019 tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist vaid 1822 eurot (I kd, tlk 212-213). Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et ka Vjatšeslav Fomitšovil tuleks KrMS § 180 lg 3 alusel anda võimalus menetluskulude tasumiseks ositi pikema perioodi jooksul, kui selleks on üks kuu. Seega annab kohus Vjatšeslav Fomitšovile võimaluse tasuda menetluskulud igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus mõlema süüdistatava suhtes menetluskulud ajatada 12 kuu peale. 27 Kohus selgitab, et süüdimõistetutel on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. V ASITÕENDID KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisisutuses. Kohus jätab neli CD-plaati helisalvestistega ja ühe DVD-plaadi videosalvestisega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Kohus juhindus KrMS § 306, § 309, § 311, § 312, § 313, § 314. (Allkirjastatud digitaalselt) Grete Vahtra 28