1-10-14956/134

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-14956 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. detsembri 2020 määrus Ivan Sokolovski tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Ivan Sokolovski (isikukood 37505052216) ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. detsembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kaudu 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 7 (seitse) eurot 20 senti, vandeadvokaadi abi Merike Allikmäele süüdimõistetu Ivan Sokolovskile määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Ivan Sokolovski kanda. Ivan Sokolovskil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Luminor Pank a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Ivan Sokolovski, 1-10-14956 menetluskulud“. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohtu 23.09.2011 otsusega karistati Ivan Sokolovskit KarS § 114 p 1 järgi 12 aasta vangistusega, mille alguseks loeti 27.05.
9. Karistuse kandmise aja lõpp 27.05.
11. Viru Maakohtu 14.12.2020 määrusega jäeti I. Sokolovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
12. I. Sokolovski on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud vangistusest ehk täidetud on formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 2.
13. I. Sokolovski käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vangistusest vabanemist toetavad. I. Sokolovski on vangistuses tegelenud peamiselt töötamisega, olles motiveeritud töö tegemiseks. Vangistuses on kinnistunud tööharjumus ning ühtlasi on võimalus tasuda olemasolevaid võlakohustusi. Lisaks on ta edukalt läbinud riigikeele kursuse A1 tasemel. Vangistuses viibimise perioodil on I. Sokolovski osalenud erinevates sotsiaalprogrammides ja läbi on viidud ka vestlusi psühholoogiga. Psühholoog on andnud hinnangu, et nõustamist I. Sokolovski rohkem ei vaja. Kahtlusteta evivad kaalu head ja toetavad suhted lähedastega, mis annavad täiendavat kaalu isiku vabastamiseks. Vabanemise korral on võimalus elada ema juures, seega on olemas elukoht, mis on kontrollnõuete kohaldamiseks vajalik. Suhtlemisel ametnikega on viisakas. 2.
14. Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku, leiab maakohus, et I. Sokolovski karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise. Vabastamise vastu räägib I. Sokolovski isik ja tema varasem elukäik. Kuigi I. Sokolovski on kriminaalkorras karistatud üks kord, nähtub tema karistuse aluseks olevast kohtuotsusest, et I. Sokolovski pani tapmise toime raskendavatel asjaoludel. Tegu oli toime pandud brutaalselt, pekstes kannatanut mitme tunni kestel valimatult tugevate löökidega, sh nii käte kui jalgadega elutähtsatesse piirkondadesse, hüpates kannatanu rindkerel ja kõhul, tagudes kannatanut peaga vastu erinevaid esemeid, kägistades rihmaga ning vedades kannatanut ümber kaela paigutatud rihmaga mööda põrandaid. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Kuigi I. Sokolovskil on üks kehtiv kriminaalkaristus, ei vähenda nimetatu temast lähtuvat retsidiivsusriski määral, et jaatada ennetähtaegse vabastamise võimalust. Niivõrd raske kuriteo riski korral on süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks tarvis eriti suurt – ja käegakatsutaval alusel rajanevat – tõenäosust, et vabaduses isik enam kuritegusid toime ei paneks. Kohus praegusel juhul sellist tõenäosust ei näe. 2.
15. I. Sokolovski on karistatud distsiplinaarkorras. Tutvudes distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaoludega, saab teha vaid järelduse, et I. Sokolovski toime pandud kuritegu ei ole juhuslikku laadi. Nii nähtub teo asjaoludest, et I. Sokolovskile süüks arvatud teo kohaselt liikus ta kinnipidamisasutuses korduvalt ja edasi-tagasi suunal kambrites, mis ei olnud talle kasutamiseks ette nähtud. Maakohtu hinnangul I. Sokolovski teadis täpselt, millega ta tegeleb. Kui siia juurde arvestada tõsiasi, et I. Sokolovski on kohtuistungil kinnitanud teadmist, et distsiplinaarsüüteo toimepanemine ei räägi ennetähtaegse vabanemise kasuks, siis jääb vaid tõdeda, et I. Sokolovski käitub viisil, nagu kohaseks peab. Kui iseloomustusest nähtuvalt on I. Sokolovskile omaseks süütegude mitte ette planeerimine, siis vaatamata sellele, et tegemist on ainsa kehtiva distsiplinaarkaristusega järeldub, et I. Sokolovski vaatamata pikaajalisele karistuse kandmisele ja range režiimi all elamisele jätkab käitumisaktidega, mis ei ole läbi mõeldud ning mis võivad viia tegudeni millel on karistusõiguslik kvaliteet. On oht, et I. Sokolovski võib vabaduses jätkata ohtlike käitumisaktidega. Nimetatud veendumust kinnitab iseloomustuses märgitu, et süüdimõistetu võib alkoholijoobes kontrolli kaotamisel tegutseda tagajärgede suhtes mõtlematult. 2 2.
16. I. Sokolovski karistuse kandmiseks olev tegu on toime pandud alkoholijoobes. Iseloomustuse kohaselt süüdimõistetul läbitud sotsiaalprogrammid aitavad vähendada alkoholi tarvitamisest tulenevaid riske, kuid I. Sokolovski ei ole alkoholi tarvitanud vaid vangistuses viibimise ajal. On üldteada, et alkohoolsete jookide tarbimine range režiimiga vangistuse tingimustes ongi välistatud. Seega puuduvad andmed, et kuivõrd I. Sokolovski suudab vabaduses olles hoiduda alkoholi tarbimisest, mis on aga süüdimõistetu puhul süütegude toimepanemise riski suurendavaks teguriks. 2.
17. Maakohus ei omistanud I. Sokolovski elutingimustele ja lähedaste olemasolule vabaduses sellist kaalu, et pidada kinnipeetava ennetähtaegselt vabanemist võimalikuks. Elukoht ja toetavad lähedased olid kinnipeetaval ka vabaduses viibimise ajal, kuid nimetatud ei motiveerinud I. Sokolovskit käituma seaduskuulekalt. Töökoha garantii on I. Sokolovskil küll olemas, kuid arvestades võlakohustuste suurust ca 11 000 eurot tuleb iseseisvat majanduslikku toimetulekut hinnata kasinaks. Kasinad majanduslikud olud on aga frustratsiooni tekitavaks teguriks. Kui siia juurde arvestada puudulikku probleemide lahendamise oskust ning enesekindluse puudumist, jääb vaid tõdeda, et esitatud andmed ei räägi ennetähtaegse vabastamise kasuks. 2.
18. Arvestades, et I. Sokolovski on viibinud vangistuses pikka aega, on ühiskonnaelus harjumiseks toimetulekuga ja enda suutlikkuse tõestamiseks kohane, erinevate soodustuse rakendamine. Nii on maakohtu seisukoha järgi kohane meede avavanglasse paigutamine, mis annab I. Sokolovskile võimaluse tõestada, et ta suudab siiski järgida kehtestatud nõudeid. Avavanglas viibimisel on I. Sokolovskil võimalus tõsta oma enesekindlust, mis omakorda võimaldab edukat ning seaduskuulekat toimetulekut vabaduse tingimustes. 2.
19. I. Sokolovski varasemast elukäigust ja toime pandud kuriteo asjaoludest lähtuv ohuprognoos on selline, mis annab küllaldase põhjuse karta kuritegeliku käitumise kordumist. Risk on suur selleks, et vabastada kinnipeetav karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. Kuna I. Sokolovski on oma objektiivselt avaldunud käitumisaktidega näidanud, et ei suuda enda tegevust mõistusepäraselt ohjata, siis on risk uue kuriteo toimepanemiseks kestvalt kõrge. Seetõttu kuulub mõistetud vangistus edasi kandmisele. Lisaks maakohus rõhutab, et kustunud/arhiveeritud andmetele. seisukoha kujundamisel ei ole kohus tuginenud Määruskaebused ja vastused määruskaebustele
20. Viru Maakohtu 14.12.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I. Sokolovski, kes palub anda endale võimalus ning lubab muutuda, tuues kokkuvõtlikult välja järgmist. I. Sokolovski on aru saanud toimepandud kuriteo raskusest, kuid maakohtu põhjendused ei ole tõsiseltvõetavad. Maakohus on võtnud arvesse positiivsed asjaolud, kuid on jätnud tähelepanuta vabanemise positiivsed võimalused. Süüdimõistetu leiab, et ta on teinud vangistuses kõik, et mitte uusi kuritegusid toime panna ning nimetab, millised tegevused on ta vangistuses läbinud. Süüdimõistetu tunnistab distsiplinaarkaristust, kuid ta ei leia, et tema süü oleks nii suur, et see takistaks tema ennetähtaegset vabastamist. Vabaduses loobub I. Sokolovski täielikult alkoholist ja vajadusel läheb täiendavale nõustamisele. Vangistuses tasub ta oma võlgu jõukohaselt ning vangistus ei ole vajalik võlgade kustutamiseks. Ka lähedased toetavad. Süüdimõistetu on nõus maakohtu arutluskäiguga avavangla osas, kuid leiab, et ta võib nii ilma jääda garanteeritud töökohast, mida talle on vaja. Alles jäänud 17 kuud vangistust ei ole võluvits. Määruse punktides 17 ja 18 mainis maakohus arhiveeritud karistusi ja varasemat elukäiku, kuid ei too 3 neid asjaolusid välja. I. Sokolovski lubab, et on vabaduses õiguskuulekas ning lojaalne Eesti Vabariigi kodanik. Vabanedes lubab taotleda Eesti kodakondsust.
21. Viru Maakohtu 14.12.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I. Sokolovski kaitsja vandeadvokaat Merike Allikmäe, kes palub tühistada maakohtu määruse. 4.
22. Maakohus ei ole pööranud piisavalt tähelepanu sellele, et I. Sokolovski suhtub kriitiliselt enda poolt toime pandud kuritegudesse ning tal on motivatsioon mitte sooritada uusi süütegusid. Tema taotlus ennetähtaegse vabastamise kohta on jäänud vaid oletuslikel põhjustel rahuldamata. 4.
23. Positiivseks tuleb kaitsja arvates lugeda ka sõltuvuste puudumist, motivatsiooni elada õiguskuulekat elu. Isik on töötanud 8 aastat vanglas AS EVT puidutsehhi abitöölisena. Ta on motiveeritud töötama ning vabanedes on garanteeritud töökoht ettevõttes IK Paigaldus OÜ. XXX asuv 2-toaline korter kuulub T.S., kes on andnud kirjaliku nõusoleku, et kinnipeetav hakkab seal elama. Seega on ta isikuks, kes vabanedes ei vaja abi elu- ja töökoha leidmisel. Teda ei ole kunagi karistatud lähisuhtes toime pandud vägivalla eest. Talle mõistetud distsiplinaarkaristus on määratud võõras kambris viibimise eest, mis ei ole raske rikkumine, sest karistuseks on noomitus. I. Sokolovski kahetseb siiralt ning on kindel, et kuigi teda ei ole varem kriminaalhooldusele allutatud, suudab ta katseaja läbida edukalt. 4.
24. Kriitiliselt tuleb suhtuda Jõhvi Vangla iseloomustuses antud arvamusse tema kõrgohtlikkuse kohta, kui samal ajal on tema üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul märgitud vaid 20 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 33%. I. Sokolovski kinnitas, et tema ohtlikkus on olematu, sest ta on muutnud oma suhtumist oma tegude tagajärgedesse. I. Sokolovski kinnitas, et talle olid programmides abiks vihaga toimetuleku teemad. Tema individuaalse täitmiskava tulemustest 2012-2013 nähtub, et kinnipeetav oskab agressiivse käitumise asemel kasutada positiivseid sotsiaalseid oskuseid ning on valmis loobuma alkoholi liigtarvitamisest, suudab probleeme lahendada vägivalda kasutamata. Ta on kinnitanud, et on oma elus kõik ümber hinnanud ning suudab kainena elada. Seega on I. Sokolovski teadvustanud oma vigu ning on motiveeritud vabanedes õiguskuulekat elu elama. Kohtuistungil öeldust nähtub, et I. Sokolovski on nõus täitma kontrollnõudeid. I. Sokolovski pikemaajaline vangistus ei ole vajalik, sest kõik individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid on saavutatud. I. Sokolovski on vanglas olles teinud järeldused tema poolt toimepandud kuritegudest ning selle kinnituseks on soov edaspidi muutuda, elada ja töötada seadusekuuleka kodanikuna.
25. Tartu Ringkonnakohtu 07.01.2021 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 14.01.
26. Nimetatud ajaks esitas oma seisukoha määruskaebuste kohta prokurör, kes leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selles on piisava põhjalikkusega motiveeritud, miks I. Sokolovski jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Prokurör leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4
27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
28. Määruskaebustes ei esine ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid, mis annaksid aluse võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale asumiseks või seaks kahtluse alla maakohtu järeldused. Määruskaebustes korratakse üle maakohtu poolt arvestatud positiivsed asjaolud, kuid see ei anna nendele asjaoludele täiendavat kaalu. Ka ringkonnakohus leiab, et materiaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kuigi niisugune ulatuslik otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, seab sellele piirid nõue, mille kohaselt peavad kohtulahendi põhjendused olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Järelikult on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust. Maakohtu määruse põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav ei materiaalega menetlusõiguse rikkumisena. Maakohtule ei ole võimalik ette heita vangla poolt välja toodud uute kuritegude toimepanemise riskiprotsentide arvestamist, sest kooskõlas Riigikohtu praktikaga ei ole maakohus neid arvestanud. Uue kuriteo toimepanemise märkimisväärse riski on tuvastanud maakohus süüdimõistetu suhtes KarS § 76 lg 4 asjaolusid arvestades. Ka ringkonnakohus ei tuvastanud süüdimõistetul puhul KarS § 76 lg 4 asjaolusid kogumis arvestades, et süüdimõistetu suhtes esinev uute kuritegude toimepanemise risk oleks viidud miinimumini nii, et oleks võimalik asuda seisukohale, et süüdimõistetu ei jätka süütegude toimepanemist ning uute kuritegude riski oleks võimalik maandada kriminaalhooldusega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus põhjalik ning selles on arvestatud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kooskõlas kohtupraktikaga. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks vähetähtsustada süüdimõistetu kehtivat distsiplinaarkaristust, mis annab alust järelduseks, et süüdimõistetu ei ole võimeline oma käitumist juhtima. On positiivne, et süüdimõistetu saab väidetavalt aru karistuse aluseks olevast toimepandud kuriteost ning soovib muutuda, kuid olles pikaaegses vangistuses, suudab süüdimõistetu siiski vanglas kehtestatud korda rikkuda. Tõsi, karistuseks on mõistetud distsiplinaarkaristusena küll noomitus ja rikkumine ei ole väga raske, on vangla siiski karistusasutus, kus paljud käitumisaktid, mis vabaduses ei ole taunitavad, on keelatud. Seetõttu on ka vanglas oma reeglid, mida tuleb järgida, kuid millest süüdimõistetu on mööda vaadanud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. (RKKKm asjas nr 1-09-14104, p 21) Isikule määratud distsiplinaarkaristus just näitab seda, kuidas süüdimõistetu on ennast vangistuse jooksul üleval pidanud. Lisaks tuleb arvestades, et vabaduses on mõjutegureid ja n-ö ahvatlusi oluliselt rohkem kui vangistuses, millega tuleb arvestada, ning kriminaalhoolduse nõuded ja kord ei ole sama rangusega, kui 5 nõuded vangistuses, seega seda kõrgem on oht, et vabaduses süüdimõistetu paneb toime uue kuriteo. Distsiplinaarkaristus ilmestab ka väidetavat süüdimõistetu motivatsiooni muutuda. On positiivne, et süüdimõistetu on valmis alkoholist loobuma, kuid maakohus on nimetatud riski mõju oma määruses käsitlenud ning määruskaebustes maakohtu seisukohti ümber lükatud ei ole. Üksnes võimalik garanteeritud töökoha kaotus ei ole argument, mille alusel süüdimõistetut tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja väidab, et maakohtu järeldused on oletuslikud – uute kuritegude toimepanemise oht on alati tõenäosuslik, seda ei ole kunagi võimalik 100% väita, et isik paneb toime kuriteo. See ei tähenda aga, et maakohus ei ole tuginenud konkreetsetele süüdimõistetut iseloomustavatele asjaoludele, et sellist ohuprognoosi tuletada.
29. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kaitsealuse nõustamisele, maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse esitamisele kokku 39 minutit, mille eest taotleb tasu summas 43,20 eurot, sh käibemaks 7,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 43,20 eurot hüvitada süüdimõistetul.
30. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
31. detsembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 6