1-20-1339/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-20-1339 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus K.P. le mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta süüdimõistetu K.P. (ik XXX) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond, kriminaalhooldusametnik Terje Kaldma RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. aprilli
8. a otsusega tunnistati K.P. süüdi KarS § 4231 järgi ja teda karistati kahe kuu pikkuse vangistusega. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti K.P. le 1 kuu ja 29 päeva vangistust. Mõistetud vangistus jäeti täitmisele pööramata, kui K.P. ei pane ühe aastasel katseajal toime uut tahtliku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid. Sealhulgas keelati K.P. l alkoholi tarvitada, kohustati teda õpinguid jätkama või otsima endale töökoha ning osalema kriminaalhooldusametniku äranägemisel sotsiaalprogrammis.
9. Kriminaalhooldusametnik esitas
10. oktoobril
11. a maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles K.P. le tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt rikkus K.P. kahel korral keeldu tarvitada alkoholi. Varasemalt on K.P. l ilmnenud probleeme registreerimiskohustuse rikkumisega, mille eest kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatas. Lisaks on tal raskusi õpingute jätkamise või selle asemel töökoha leidmise ja sotsiaalprogrammis osalemisega.
12. Maakohus andis
13. novembril
14. a toimunud kohtuistungil K.P. le võimaluse enda käitumise parandamiseks ja lükkas asja arutamise edasi kuni
15. detsembrini
16. a.
17. Kriminaalhooldusametnik esitas
18. detsembril
19. a ülevaate K.P. tegevustest pärast kohtuistungit. K.P. jättis
20. novembril
21. a toimuma pidanud registreerimisele väidetava haigestumise tõttu ilmumata, kuid arstitõendit selle kohta esitanud ei ole. Samuti jättis ta ilmumata
22. detsembril
23. a toimuma pidanud registreerimisele ja ei teavitanud ametnikku ilmumata jätmise põhjustest.
24. detsembril
25. a käis K.P. registreerimisel ja võttis osa sotsiaalprogrammist.
26. detsembri
27. a seisuga K.P. jätkuvalt ei õpi ega tööta (ei ole pöördunud Töötukassasse). Ühtlasi ei osale ta programmis „Kainem ja tervem Eesti“.
29. detsembril
30. a toimunud kohtuistungil avaldas K.P. , et istungile eelnenud nädalavahetusel tabati ta politseipoolt juhtimisõiguseta roolist ja toimetati arestimajja.
31. Tartu Maakohtu
32. detsembri
33. a määrusega pöörati K.P. karistus täitmisele.
34. K.P. kriminaalhooldus on kulgenud väga problemaatiliselt. Ta on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja alkoholikeeldu. Probleeme on olnud sotsiaalprogrammis osalemise ja kohustusega jätkata õpinguid või asuda tööle. Vaatamata korduvatele kohtumistele ja selgitustele ei ole K.P. suhtumine paranenud. Tema käitumine ei paranenud ka pärast esimest kohtuistungit, kus ta lubas kohustusi edaspidiselt nõuetekohaselt täita. Sellest tulenevalt lükati asja arutamine edasi. Sellest hoolimata rikkus K.P. pärast kohtuistungit registreerimiskohustust ja ei pöördunud Töötukassasse. Lisaks tabati ta paar päeva enne istungit taaskord juhtimisõiguseta autoroolist. Seega isegi võimalik karistuse täitmisele pööramine ei motiveerinud K.P. t enda käitumist parandama. Tema vabandused kohustuste rikkumiste kohta on otsitud. Tegemist ei ole ühekordsete, juhuslike rikkumistega, mida võiks vabandada noorus või inimlik eksimine. Kriminaalhooldusametnik on korduvalt püüdnud süüdimõistetuga vestelda ja talle abi pakkuda. Esialgselt on rikkumistele reageeritud üksnes hoiatustega. Kohus selgitas istungil K.P. le kohustuste täitmiste vajalikkust ja rikkumiste võimalikke tagajärgi. Vaatamata sellele K.P. temale määratud kohustusi nõuetekohaselt täitma ei asunud. Sellest tulenevalt ei ole K.P. puhul karistuse eesmärke teisiti, kui karistuse täitmisele pööramise läbi ,võimalik saavutada. MÄÄRUSKAEBUS
35. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K.P. kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
36. Maakohtu järeldused on ennatlikud. Oluline ei ole mitte ainult isiku kohusetundetu suhtumine kriminaalhooldusesse, vaid võimalus mitte saata vanglasse alaealist, kelle elu- ja kasvatustingimused on puudulikud. K.P. poolt alkoholikeelu rikkumine ei ole kaasa toonud uue kuriteo toimepanemist. Ta selgitas, et pärast isa surma alkoholi enam ei tarvita. Viimasel juhtumisõiguseta juhtimisel oli K.P. kaine. K.P. l esines registreerimisekohustuse rikkumisi viimati augustis. Hiljem ei tulnud ta registreerimisele tingituna haigestumisest. Tõendamist ei ole leidnud, et ta jättis ilmumata kohusetunde puudumise tõttu. Pärast seda käis ta registreerimisel ja võttis osa sotsiaalprogrammi tundidest. Seega saaks K.P. pärast tervenemist 2 kriminaalhooldust jätkata. Arvestades K.P. alaealisust, saab eeldada, et ta ei ole suuteline enda huvide eest nõuetekohaselt seisma ja abi küsima. Kriminaalhoolduse ajal ei ole tegeletud K.P. vanemliku hoolitsuse puudumise ja sellest tingitud probleemidega. Vanglasse mineku korral jääks K.P. l saamata ravi ja lõpetamata sotsiaalprogramm. Mitme kuu pikkune vangistus ei ole otstarbekas. Järelejäänud katseaeg on märkimisväärselt lühike. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
37. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult K.P. le tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele.
38. Märkimisväärne on, et arvestades K.P. alaealisust (käesolevalt 17-aastane, saab
39. märtsil
40. a täisealiseks), on tegemist tema teise kriminaalkaristusega. Tartu Maakohtu
41. jaanuari
42. a otsusega tunnistati K.P. süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja ta vabastati karistusest ning allutati aastaks käitumiskontrollile. Olles teadlik, et tema suhtes on pooleli kriminaalmenetlus, mis peagi jõuab kohtuotsuseni, juhtis sellest hoolimata
43. jaanuaril
44. a taaskord mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, mille eest karistati teda tingimisi vangistusega. Jättes kõrvale K.P. alaealisuse, on tegemist kroonilise õigusrikkujaga, kelle suhtes leebemad meetmed ei ole soovitud tulemust, s.o tema õiguskuulekust, taganud.
45. Ringkonnakohtu hinnangul on K.P. kriminaalhooldus tervikuna aga ebaõnnestunud. Kriminaalhooldusalane järelevalve tema üle algas
46. mail
47. a. Augustikuus rikkus K.P. kolmel korral registreerimiskohustust ja sisuliselt oli K.P. asukoht ametnikule terve augustikuu teadmata. Politsei teavitas kriminaalhooldusametnikku, et K.P. l fikseeriti
48. augustil
49. a joove, mille eest hoiatati teda kirjalikult. Sellest hoolimata fikseeris politsei K.P. l
50. septembril
51. a ja
52. oktoobril
53. a alkoholijoobe. K.P. l on kohtuotsusega alkoholi tarvitamine keelatud. Samuti oli K.P. kohustatud jätkama õpinguid või otsima endale töökoha. Antud kohustuste eesmärgiks oli tagada, et K.P. sisutaks enda vaba aega aktsepteeritavate tegevustega. Käesolevaks ajaks ei ole K.P. õpinguid jätkanud, kuigi kriminaalhooldusametnik aitas tal sobivaid õppimisvõimaluse otsida. Samuti ei ole K.P. Töötukassa vahendusel ega iseseisvalt endale töökohta leidnud. Viimaks oli ta kohustatud läbima kriminaalhooldusametniku äranägemisel sotsiaalprogrammi, kuid seegi nõue on K.P. l täitmata, sest ta lihtsalt ei ole motiveeritud programmis nõuetekohaselt osalema ja tema jaoks on tegemist sunniviisilise kohustusega. Kriminaalhooldusametnik on K.P. le selgitanud korduvalt kriminaalhoolduse põhimõtteid, määratud kontrollnõuete täitmise vajalikkust ja nende rikkumise tagajärgi.
54. Kriminaalhooldusametniku poolt
55. oktoobril
56. a esitatud ettekanne määrati arutamisele
57. novembriks
58. a. Maakohus andis K.P. le võimaluse enda käitumist parandada ja lükkas asja arutamise edasi
59. detsembriks
60. a. Kuid isegi hirm võimaliku eesootava vanglakaristuse ees ei taganud K.P. poolt kohustustest kinnipidamist, kuna K.P. jätkas reeglite eiramist. Nimelt jättis ta ilmumata registreerimisele, põhjendades seda haigestumisega. Arstitõendit tal aga esitada ei ole. Ta ei ole jätkuvalt tegelenud kohustusega asuda tööle või otsinud endale edasi õppimise võimalusi. Samuti tabati ta nädalavahetusel, enne kohtuistungit, taaskord juhtimisõiguseta roolist. K.P. , olles teadlik, et tal on esmaspäeval istung, kus tuleb arutamisele tema karistuse võimalik täitmisele pööramine, otsustas sellest hoolimata rooli minna ja pani toime uue samaliigilise süüteo, mille eest ta käesolevat karistust kannab. Seega ei ole K.P. siiamaani aru saanud kriminaalhoolduse eesmärgist ja määratud kohustuste täitmise vajalikkusest. Tema kriminaalhooldusele allutamine ei ole mingilgi viisil tema õiguskuulekust taganud, mistõttu tuleb temale tingimisi mõistetud vangistus täitmisele pöörata. 3
61. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
62. detsembri
63. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 4