KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- jaanuar 2021 Kohtuasja number 1-19-7757 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Viktor Povarovi (Povarov, isikukood 36903082215) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- detsembri 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Viktor Povarovi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Margit Luga Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- detsembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Viktor Povarov kannab Viru Vanglas talle Viru Maakohtu
- oktoobri 2019 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 1 järgi mõistetud 1 aasta 9 kuu pikkust vangistust. Tema karistusaeg algas
- novembril 2019 ja lõppeb
- augustil
- detsembril 2020 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid V. Povarovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Vangla ega prokuratuur V. Povarovi vabastamist ei toetanud.
- Viru Maakohus jättis
- detsembri 2020 määrusega V. Povarovi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märkis kokkuvõtlikult järgmist. Täidetud on KarS § 76 lg 1 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus V. Povarovi vabastamiseks: ta on karistusest ära kandnud poole. Positiivne on, et vanglas ei ole tal distsiplinaarkaristusi, et ta töötab majandustöödel ning et ta on osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. Vabanemisel soovib ta minna elama oma ema ja isa juurde XXX. Vaatamata eeltoodule V. Povarovi ennetähtaegselt vabastada siiski ei saa, kuna ei teki veendumust, et ta jätkaks seaduskuulekalt. Niisuguse negatiivse prognoosi tekitab eelkõige tema varasem käitumine: korduvate kuritegude toimepanemine ja alkoholi tarvitamine. V. Povarovil on diagnoositud alkoholisõltuvus ja ta on kõik kuriteod pannud toime alkoholijoobes. Siiski ei näe ta ise seost alkoholi ja kuritegeliku käitumise vahel. Välistatud ei ole, et vabaduses võib ta taas asuda tarvitama alkoholi ning toime panna uusi kuritegusid. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et V. Povarov ei tunnista oma kuritegusid ega ole sellest tulenevalt neid ka kahetsenud ega neist õigeid järeldusi teinud. Ta püüab üksnes ennast igati õigustada. Kriminaalhoolduslike vahenditega V. Povarovi käitumist korrigeerida võimalik poleks.
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Povarovi kaitsja Lembit Nirgi, paludes määruse tühistada ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Kaitsja leiab, et kõige olulisem tingimus V. Povarovi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud: distsiplinaarkaristused V. Povarovil puuduvad. Ka on oluline, et V. Povarovil on vabaduses elukoht, tema vanemad on nõus poja enda juurde elama asumisega. Süüdimõistetu ise on lubanud, et ei suhtle enam vanade tuttavate ega sõpradega. Seega on tema elutingimused head ning vähenenud on ka võimalused alkoholi tarvitamiseks ja mõtlematuteks tegudeks. Riski alkoholi tarvitamise osas vähendab seegi, et V. Povarov on edukalt läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning avaldanud, et alkoholi tarvitada ei tohi. Niisiis ei peaks V. Povarovi puhul kuriteorisk realiseeruma ja seda iseäranis juhul, kui ta täidab kontrollnõudeid. Ka oleks ta alkoholi keelu tõttu katseajal kontrollitav ja rikkumiste korral tagasi vanglasse saadetav. Eeltoodud asjaoludel kaaluvad positiivsed asjaolud üles mistahes negatiivsed ja V. Povarov tuleks vabastada. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ennetähtaegselt vabastatakse vangistusest süüdimõistetu, kelle puhul on alust loota, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Maakohus leidis, et V. Povarovi õiguskuulekalt jätkamine ei ole kuigivõrd tõenäoline ning seega ei saa teda vabadusse lubada. Taolise seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus. Kaitsja seevastu on teistsugusel arvamusel. Tema on lootusrikas ja peab võimalikuks, et kuriteorisk ei realiseeru.
- Määruskaebuse argumentidest nähtuvalt tugineb kaitsja oma positsioonis eelkõige sellele, et V. Povarov on vanglas end ülal pidanud hästi ja osalenud ka talle ettenähtud tegevustes. Kohtukolleegium möönab, et süüdimõistetu käitumine on olnud hea. Distsipliiniga tal probleeme ei ole, ta on töötanud majandustöödel ning läbinud ka uue kuriteo riski vähendamisele suunatud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. Samas ei pea ringkonnakohus erinevalt kaitsjast kirjeldatut V. Povarovi vabastamisotustust enim mõjutavaks teguriks.
- Nimelt ei saa V. Povarovi kuritegude kordumise ohtu pidada väikeseks vaatamata tema heale käitumisele ja individuaalse täitmiskava järgimisele. Esmase aluse rääkimaks V. Povarovi kõrgendatud retsidiivsusriskist annab tema kuritegelik minevik. Tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust, kusjuures iga kord on teda karistatud vägivallakuritegude eest. Vangistuses on V. Povarov koguni neljandat korda. Eelnev tähendab seda, et süüdimõistetu on vägivaldne ning seda joont temas ei ole suudetud muuta ka korduvate vanglakaristustega. Kohtukolleegiumi arvates oleks naiivne loota, et nüüdne kinnipidamisasutuses viibimine on olnud V. Povarovile eelnevatest kardinaalselt mõjusam ning tema hoiakuid ja suhtumist ümber kujundav juba praeguseks, s.o vaid aastase vangistuse järel. Võrdluseks olgu mainitud, et eelmine kord oli süüdimõistetu vanglas korraga 2 aastat 5 kuud 27 päeva, kuid naastes vabadusse
- märtsil 2019, pani ta üsna peatselt toime uue kuriteo:
- juulil 2019 kasutas ta vägivalda politseiametniku 2
(3)suhtes ja selle tõttu ta praegu taas vanglas ongi (vt V. Povarovi karistusregistri andmed, kohtuotsus asjas nr 1-16-10252 ja Viru Maakohtu
- oktoobri 2019 otsus).
- V. Povarovi retsidiivsusrisk muutub iseäranis suureks, kui ta jätkab vabaduses alkoholi tarvitamist. Viru Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt on V. Povarov kõik senised vägivallakuriteod pannud toime alkoholijoobes olles. Seega muutub ta alkoholi tarvitanuna vägivaldseks ja teistele ohtlikuks. Et V. Povarov edaspidi kaine püsiks, loota ei saa. Sellestsamast iseloomustusest nähtuvalt on temal juba varasemas vangistuses diagnoositud alkoholisõltuvus, samuti tarvitas ta ohtralt alkoholi ka enne praegust vanglakaristust: jõi päevas umbes liitri kanget alkoholi ja lisaks õlut. V. Povarov on korduvalt käinud alkoholiravil psühhiaatri juures ja saanud tabletiravi, kuid tarvitamised on vaatamata sellele jätkunud. Eelnevast järelduvalt on V. Povarovi motivatsioon kaineks eluviisiks kasin ja kindlameelseid otsuseid tarvitamiskäitumisest loobumiseks ta vastu võtta ei suuda. V. Povarovi iseloomustusest nähtub ka, et selleski vangistuses ei ole ta üles näidanud erilist huvi alkoholiprobleemiga tegelemiseks. Sotsiaalprogrammidesse on ta suhtunud ükskõikselt ning avaldanud ka arvamust, et alkoholi tarvitamisega ta teistele kahju ei tee.
- Määruskaebuses ei ole ühtki argumenti, mis veenaks ringkonnakohut arvama, et V. Povarovi retsidiivsusrisk ei realiseeru. Temal elukoha olemasolu vanemate juures on küll positiivne, kuid uue kuriteo toimepanemise tõenäosust see asjaolu ei vähenda. Vangla koostatud iseloomustusest selguvalt ongi süüdimõistetu elanud oma ema ja isa juures (nii oli see ka vanemate suhtes vägivallakuritegude toimepanemise ajal, vt kriminaalasi nr 1-16-10252) ning suuresti ka nende kulul, nende pensionist. Praegu V. Povarovil vabanemisel töökohta ei oleks ning varasemaga sarnane n-ö parasiteeriv eluviis ilmselt jätkuks. Ka ei tingi V. Povarovi vabastamist kaitsja märge, et V. Povarov on lubanud katkestada suhted oma vanade sõprade ja tuttavatega. Niisugune märkus võiks asjassepuutuv olla ennekõike siis, kui süüdimõistetul on olnud kombeks panna kuritegusid toime mitmekesi koos või kui on täheldatud tema mõjutatavust teistest isikutest. V. Povarovi puhul midagi sellist ei selgu, s.o vägivallateod on ta toime pannud üksi. Samuti ei saa märkimata jätta, et kaitsja see väide ei ole arvatavasti ka paikapidav. Selgub ju süüdimõistetu kohta tehtud iseloomustusest V. Povarovi seisukoht, et senise suhtlusringkonnaga lävimise lõpetamisest ta huvitatud pole. Veel ei ole kohane kaitseväide, et V. Povarovi võib kuritegudest eemal hoida kriminaalhooldus. Taoline argument peaks paika siis, kui süüdlase edasine õiguskuulekas elu näib mitte väga, aga siiski küllaltki tõenäoline. V. Povarovi puhul see eelmärgitud põhjustel nii ei ole: tegemist on alkoholiga kimpus oleva, korduvalt vägivaldseid kuritegusid tome pannud ja mitmel juhul vanglas viibinud inimesega.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- detsembri 2020 määruse muutmata ja V. Povarovi kaitsja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)