1-21-1206 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2021.a, Pärnu Kriminaalasja number 1-21-1206 (21750000006) Kohtunik Teet Olvik Kriminaalasi Prokuratuuri taotlus kr

§ 202

ja § 206, kohus määras:

§ 202

lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus X1 suhtes.

§ 202

lg 2 p 2 alusel kohustada X1 tasuma hiljemalt 31.03.2021.a riigituludesse 1000 (üks tuhat) eurot. Rahaline kohustus, s.o 1000 eurot, tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr: EE062200221059223099 Swedbank; EE221700017003510302 Luminor Bank; EE567700771003819792 LHV pank või EE571010220229377229 SEB pank. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 33392100002722. Selgituseks märkida: X1, 1-21-1206, rahaline kohustus. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 202

lg-le 6 uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega, kui isik ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi. Kohtumäärus edastada kahtlustatavale ja tema kaitsjale ning prokurörile. Edasikaebamise kord Tulenevalt

§ 385

p-st 10 ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasjas on X1-le esitatud kahtlustus KarS § 209 lg 2 p 4 järgi selles, et tema X3 ja X2 panid 1 1-21-1206 toime kelmuse. Nimelt sõlmis X1 OÜ X (uus ärinimi X OÜ) juhatuse liikmena 01.05.2018 X2-ga töölepingu K-01.05.2018 tähtajaga 30.10.

1. Lepingu järgi oli X2 netopalgaks 2500 eurot. X2 märgiti 10.06.2018 Maksu- ja Tolliameti registris OÜ X töötajaks X3 poolt. Kuna X2 reaalselt tööle ei asunud, esitati MTA-le residendist füüsilise isiku tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides valeandmeid. Nimetatud andmetele tuginedes määrati 09.01.2019 Sotsiaalkindlustusameti poolt X2-le otsusega nr 1 (toimiku V07190) vanemahüvitis summas 3319,80 eurot kuus. Tegelikkuses oleks pidanud vanemahüvitise summaks olemas 955,14 eurot kuus. Seega ajavahemikul 18.02.2019 kuni 27.04.2020 sai X2 toimepandud pettuse tulemusena vanemahüvitist 27 038,24 eurot rohkem. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et 19.10.2020 sai Sotsiaalkindlustusamet teate, et MTA-st saabunud isikustatud sotsiaalmaksu andmetel on muutunud X2 vanemahüvitise määramise aluseks võetava 2018 aasta sotsiaalmaksu summa, kuna X OÜ poolt deklareeritud sotsiaalmaks on tühistatud. 17.11.2020 määrati otsusega nr 2 uueks hüvitise suuruseks 955,14 eurot kuus. X1 ise sellest teost mingit kasu saanud ei ole. Samuti on X1-le esitatud kahtlustus KarS § 171 lg 1 järgi selles, et tema olles 27.03.2019 määratud Tartu Maakohtu poolt X eestkostjaks, kandis 12.08.2019 ja 10.09.2019 OÜ X kontole eestkostetava varalised vahendid kokku summas 8400 eurot. Kuivõrd eestkostja ei tohi eestkostetava vara kasutada oma huvides, rikkus X1 eestkoste teostamise nõudeid, põhjustades sellega X varalise kahju. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et OÜ X on nimetatud summa 17.10.2019 koos intressidega kokku 8700 eurot tagasi maksnud. Samuti on X1 18.11.2019 selgitusi Tartu maakohtus järelevalvemenetluses ning mõistnud oma teo keelatust. Samuti on X1 esitatud kahtlustus KarS § 3001 lg 2 - § 22 lg 1 ja 3 alusel selles, et tema aitas koos X4 kaasa X3 poolt toime pandud korruptsioonivastases seaduse §-s 11 lg 1 p 1-3 toimingupiirangute rikkumisele. Nimelt on OÜ X osanik ja juhatuse liige X
2. Äriühingu esindajana võimaldas ta X3 tegutseda OÜ X nimelt, andes mh viimasele juurdepääsu osaühingu pangakontole. Selliselt sai X3 teha erinevaid majandustehinguid, sh OÜ-ga X ning kasutada rahalisi vahendeid enda huvides. X3 töötades ise ametlikult OÜ X arendusjuhina, korraldas OÜ X tegevust X1 heakskiidul varjatult. X3 eestvedamisel ning X1 poolt OÜ X esindamisel tehti OÜ X ja OÜ X vahel alates märts 2016 kuni september 2019 tehinguid kokku 594 084,42 euro ulatuses. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et KarS § 3001 rikkumisega on kasu saanud X3 ja X
3. X1 ise isiklikku kasu sellest ei teeninud. Seoses X3 ja X4 poolt OÜ X rahaliste vahendite kasutamisega alustas MTA maksurevisjoni ning on koostanud OÜ-le X maksuotsuse. 15.02.2021.a saabus Pärnu Maakohtule prokuröri taotlus lõpetada kriminaalmenetlus X1 suhtes eelviidatud kahtlustuses

§ 202alusel.

Prokurör taotleb X1 kohustamist tasuda hiljemalt 31.03.2021.a riigituludesse 1000 eurot. 22.02.2021.a saabus kohtule X1 kriminaalmenetluse lõpetamise ja prokuröri taotletud kohustusega nõustumise avaldus. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et prokuröri taotlus tuleb rahuldada ja kriminaalmenetlus lõpetada, määrates X1-le prokuröri taotluses märgitud kohustuse.

§ 202

lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. X1-le ette heidetava KarS § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik mõista vangistus üks kuni viis aastat. KarS § 171 lg 1 ja § 3001 lg 2 sätestavad karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohtu hinnangul on KarS § 171 lg 1 järgi kvalifitseeritava tegu toime pandud kaudse tahtlusega. Teiste ette heidetavate tegude 2 1-21-1206 puhul on kahtlustatava roll olnud pigem tagasihoidlik, toetades (aidates kaasa) oma tegevusega teiste isikute õigusvastasele käitumisele. Seetõttu on kohus seisukohal, et X1 süü ei ole ette heidetavate kuritegude puhul suur. Etteheidetavad teod ei ole olemuselt sellised, mis riivavad ulatuslikult ja intensiivselt üldsuse õiglustunnet ja puudutavad laiemat õigussubjektide ringi. Samuti on kohus seisukohal, et antud kriminaalmenetluses puudub avalik menetlushuvi. Kohtu hinnangul on isik aru saanud oma teo keelatusest. Samuti ei ole kriminaalmenetluses tuvastatud, et teod oleks toime pandud omakasu motiivil või nn raha teenimise eesmärgil. Kriminaalmenetlus ise on andnud kahtlustatavale signaali, et Eesti Vabariigis kehtivaid õigusnorme tuleb järgida ja nende rikkumisega kaasnevad tõsised tagajärjed. Teo keelatusest arusaamine omakorda annab aluse arvata, et tulevikus X1 sarnaseid kuritegusid toime ei pane. Samuti on X1 kriminaalkorras karistamata. Neil asjaoludel võib asuda seisukohale, et kahtlustatav suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta. Tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks üld- ega eripreventiivset eesmärki. Samuti on X3 ja X2 pandud kohustus hüvitada tekitatud kahju hiljemalt 31.03.2021.a, s.o tagastada Sotsiaalkindlustusametile enammakstud vanemahüvitis. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik antud juhul saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kohustuse panemisega täidab riik antud juhul piisavalt karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine. Kohustuse panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et kuna tegemist on teise astme kuritegudega, süüdistatava süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi ning isik on nõustunud kohustuse määramisega, on võimalik kriminaalmenetlus isiku suhtes lõpetada. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et

§ 202lg 1 tunnustel tuleb lõpetada kriminaalmenetlus X1 suhtes.

Kohus nõustub prokuröri taotletud kohustuse määramisega, mistõttu tuleb X1 kohustada tasuma hiljemalt 31.03.2021.a riigituludesse 1000 eurot. X1 suhtes kehtivat tõkendit ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 3