← Eesti

2-20-122161/6

Obsah (5)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 178

2-20-122161 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-122

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 02.12.2019.a. laenulepingu nr xxx (Leping nr 1), mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 1569 eurot, xxx-ist kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 10.12.2023.a., intressimääraga 18% aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu, intresside ja lepingutasu tagastamine toimuma iga kuu

  1. kuupäeval 10.01.2020.a. kuni 10.11.2023.a. osamaksena summas 56 eurot 76 senti ja 10.12.2023.a. osamaksena summas 55 eurot 77 senti. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kostjal on tasutud maksegraafiku 10.01.2020.a. osamakse. Alates 10.02.2020.a. on graafikujärgsed osamaksed tasumata. Kuna hageja poolt kostjale edastatud 08.05.2020.a. kirjale ei reageerinud, lõppes Leping 22.05.2020.a. hageja-poolse ülesütlemisega. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka peale Lepingu ülesütlemist ning vaatamata hageja püüetele võlgnevust kätte saada kohtuväliselt ei andnud soovitud tulemusi. Hageja ja kostja sõlmisid 03.01.2020.a. laenulepingu nr xxx (Leping nr 2), mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 799 eurot 99 senti, xxx-ist kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 03.01.2022.a., intressimääraga 19% aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu, intresside ja lepingutasu tagastamine toimuma iga kuu
  2. kuupäeval 03.02.2020.a. kuni 03.12.2021.a. osamaksena summas 46 eurot 80 senti 2 2-20-122161 ja 03.01.2022.a. osamaksena summas 46 eurot 58 senti. Kuna hageja poolt kostjale edastatud 08.05.2020.a. kirjale ei reageerinud, lõppes Leping 22.05.2020.a. hageja-poolse ülesütlemisega. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka peale Lepingu ülesütlemist ning vaatamata hageja püüetele võlgnevust kätte saada kohtuväliselt ei andnud soovitud tulemusi. Hageja palub välja mõista hageja kasuks kostjalt: 1) hageja ja kostja vahel 02.12.2019.a. sõlmitud Lepingu nr 1 põhivõlgnevus summas 1551 eurot 66 senti, intress 166 eurot 36 senti, viivis 144 eurot 21 senti, lepingutasu 18 eurot 60 senti ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 15 eurot, 2) hageja ja kostja vahel 03.01.2020.a. sõlmitud Lepingu nr 2 põhivõlgnevus summas 799 eurot 99 senti, intress 96 eurot 34 senti, viivis 81 eurot 07 senti, lepingutasu 19 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 15 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud R V kanda. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostjate asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 18.12.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 275 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 275 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 275 eurot.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.