Obsah (7)

§ 199§ 213§ 1573§ 64§ 74§ 75§ 78

Kriminaalasi nr. 1-20-8798 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 09. veebruaril 2021.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul abiprokurör Kaidi K

§ 199lg 1, § 213 lg 1, § 1573 lg 1 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus t uvast as Risto Nurmikut süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul 05.11.2018 kuni 29.01.2019, kasutades A V (V ) kuuluvat, ilma tema teadmata ja loata xxx korterist võetud, Swedbank pangakaarti ning PIN koodi, sekkus ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi ning võttis sularahaautomaatidest välja sularaha järgmiselt: 05.11.2018 kella 09.53 ajal HAN00418, Lastekodu 46, Tallinn (Tallinna Bussijaam) - 100 eurot, 05.11.2018 kella 14.04 ajal HAN00418, Lastekodu 46, Tallinn (Tallinna Bussijaam) - 80 eurot, 14.11.2018 kella 14.57 ajal HAN00468 Vikerlase 19, Tallinn (Vikerlase keskus) - 200 eurot, 19.11.2018 kell 13.03 HAN00690 Mustakivi tee 13, Tallinn (Lasnamäe Centrumi kontor) - 180 eurot, 21.11.2018 kell 07.26 HAN00173 Punane 16, Tallinn (Idakeskus) - 100 eurot, 24.11.2018 kell 14.00 HAN00633 Suur-Sõjamäe 4, Tallinn (Ülemiste keskus) - 80 eurot, 26.11.2018 kell 12.22 ja kell 12.43 HAN00059 Rävala pst 12, Tallinn (Solaris) - 220 eurot, 18.01.2019 kell 16.55 HAN00675 Peterburi tee 2h, Tallinn (T1 Kaubanduskeskus) - 200 eurot, 24.01.2019 kell 09.15 HAN00224 Katusepapi 37, Tallinn (Circle K Katusepapi) - 40 eurot, 25.01.2019 kell 14.48 HAN00203 P.Pinna 21, Tallinn (Kotka Kaubatänav) - 80 eurot, 26.01.2019 kell 11.50 HAN00601 Tartu mnt 87, Tallinn (Sikupilli kaubanduskeskus) - 20 eurot, 29.01.2019 kell 12.13 HAN00689 Mustakivi tee 13, Tallinn (Lasnamäe Centrumi kontor) - 40 eurot, samuti kasutas seda kaarti 05.11.2018 Fenikss Casino mängusaalis (350 eurot) ja 25.01.2019 Comarket Kadriorg poes (3,03 eurot) maksmiseks, kulutades kokku 1693,03 eurot, tekitades seega oma tegevusega A V (V) varalist kahju kogusummas 1693,03 eurot. Sel moel pani Risto Nurmik oma tahtliku tegevusega toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi varalise kasu saamise eesmärgil, s.o

§ 213lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Risto Nurmikut süüdistatakse ka selles, et tema, ajavahemikul 25.10.2018 kuni 01.02.2019, aadressil xxx asuvast korterist võttis võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A Vle (V) kuuluva sularaha summas 200 eurot, tekitades oma tegevusega A Vle varalist kahju summas 200 eurot. Sel moel pani Risto Nurmik oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o

§ 199lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Risto Nurmikut süüdistatakse ka selles, et tema, ajavahemikul alates 01.02.2019 kuni 17.07.2019 otsis korduvalt ning järjepidevalt häirival viisil kontakti endise elukaaslase A Vga (V), sekkudes kannatanu tahte vastaselt tema eraellu, tekitades sellega A Vl hirmutunnet ja vaimset pinget ning terviseseisundi halvenemist. Pärast kooselu lõppemist

1. aasta jaanuaris lahkus Risto Nurmik kannatanule kuuluvast korterist, mis asub aadressil xxx ning kannatanu vahetas ukselukud, et välistada Risto Nurmiku korterisse pääsemist. Nimetatud ajavahemiku jooksul andis A V Risto Nurmikule selgelt ja korduvalt teada, et tema ei soovi Risto Nurmikuga kokku saada ega suhelda. Risto Nurmiku poolse järjepideva kontakti otsimise tagajärjel tundis A V ennast ohustatuna ja häirituna. Risto Nurmik on ajavahemikul 01.02.2019 kuni 17.07.2019 otsinud kannatanuga kontakti nii erinevate sidevahendite kaudu, saates talle häiriva sisuga SMS sõnumeid ja e-kirju, helistades kui ka lähenes talle avalikes kohtades ja elukoha aadressil, samuti sisenes A V Facebook kasutaja kontosse sisse ja tegi A V nimel profiili muudatusi ning edastas sõnumeid A V tutvusringile, alljärgnevalt: Ajavahemikul 01.02.2019 kuni 19.07.2019 edastas Risto Nurmik telefoni numbrilt x, mis oli sisestatud mobiiltelefoni IMEI koodiga x, kannatanu A V telefoni numbrile x kokku 259 SMS sõnumit, samuti helistas 13 korda; Ajavahemikul 01.02.2019 kuni 19.07.2019 edastas Risto Nurmik telefoni numbrilt x mis oli sisestatud mobiiltelefoni IMEI koodiga x, kannatanu A V telefoni numbrile x kokku 81 SMS sõnumit, samuti helistas 2 korda; Ajavahemikul 01.02.2019 kuni 19.07.2019 edastas Risto Nurmik telefoni numbrilt x, mis oli sisestatud mobiiltelefonidesse IMEI koodiga x, x ja x, kannatanu A V telefoni numbrile x kokku 9 SMS sõnumit; Ajavahemikul 21.04.2019 kuni 03.05.2019 edastas Risto Nurmik e-posti aadressilt x A V e-posti aadressile x 12 häiriva sisuga soovimatut e-kirja; 21.05.2019 sisenes Risto Nurmik A V sotsiaalmeedia kanali Facebook konto leheküljele, kasutades selleks seadet Samsung Galaxy A5 2017, ning ajavahemikul 22.05.2019-02.07.2019 edastas sotsiaalmeedia kanali Facebook vahendusel sõnumeid kannatanu nimel viimase tutvusringkonnale, samuti muutis A V profiili andmeid;
2. aasta maikuu jooksul ilmus Risto Nurmik vähemalt 2 korral A V töökohale kohvikusse „xxx“, mis asub kaubanduskeskuses x aadressil x ja selle lähedal olevasse Pirni bussipeatusesse, järgnes kannatanule ja soovis suhelda, millele kannatanu vastas, et ei soovi suhelda; 13.06.2019 kell 21.15 ilmus Risto Nurmik A V elukoha aadressile x, kus pidas kannatanu füüsiliselt kinni sooviga temaga rääkida. Kannatanu ei soovinud Risto Nurmikuga suhelda ja proovis Risto Nurmiku poolsest haardest vabaneda ja nende vahel tekis rüselus, mille käigus kukkusid kannatanul maha kõrvaklapid ja Risto Nurmik võttis need endale. Rüseluse ajal kannatanu valu ei tundnud, aga oli häiritud. Risto Nurmik tegi kannatanule ettepaneku kohtuda ja 2 tagastada kõrvaklapid, kuid, viimane ei soovi temaga kontakteeruda ega kokku saada, pretensioonid kõrvaklappide osas puuduvad; 19.06.2019 kell 19.00 ilmus Risto Nurmik x koosolekule, mis toimus A V elukoha aadressil xxx. Kannatanu ei tulnud koosolekule, kuna soovis välistada kontakti Risto Nurmikuga; 14.07.2019 kell 22.00 ilmus Risto Nurmik Kiive bussipeatusesse, kus kannatanu väljus bussist, ning soovis minna koos kannatanuga viimase elukoha aadressile xxx. Kannatanu ei soovinud Risto Nurmikuga suhelda ja teatas talle sellest. Kannatanu sai koju minna pärast politseipatrulli väljakutsumist; 17.07.2019 kell 02.00 ilmus Risto Nurmik kannatanu elukoha aadressile x, Tallin, trepikoja ette ja helistas kannatanule tema korteri fonolukku. Kannatanu ei soovinud Risto Nurmikuga suhelda ja ei vastanud talle. Seejärel läks Risto Nurmik maja taha ja loopis kividega kannatanu korteri akende pihta. Kannatanu oli ehmatunud ja häiritud ning kutsus politsei. Risto Nurmiku poolse järjepideva kontakti otsimise tagajärjel tundis A V ennast ohustatuna ja oluliselt häirituna, tema terviseseisund halvenes, mistõttu viibis ta 10.07.-17.07.2019 päevaravil Ida-Tallinna Keskhaiglas. Sel moel pani Risto Nurmik oma tahtliku tegevusega toime teise isikuga korduva ja järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise ja muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, mille eesmärk ja tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine ja muul viisil oluliselt häirimine, s.o

§ 1573lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on prokurör Kaidi Kahu, süüdistatav Risto Nurmik ja tema kaitsja Kersti Põld käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus

§ 199

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Risto Nurmikule karistuseks 3 kuud vangistust;

§ 213

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust.

§1573

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et 1 aasta vangistust tingimisi ei pöörata täitmisele, kui isik ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu.

§ 74

lg 1 alusel on Risto Nurmik kohustatud täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, mille kohaselt Risto Nurmik on kohustatud:  elama kohtu määratud alalises elukohas (viibimiskoht x; kontaktisikuks on sotsiaaltöötaja Ü K (tel x, e-post x);  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Juhindudes

§ 75

lg 2 p-st 2 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi; Juhindudes

§ 75

lg 2 p-st 21 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; Juhindudes

§ 75lg 2 p-st 8 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. 3 VÕS § 1055 lg 1 ja Kr

MS § 3101 lg 1 alusel kohaldada A V (x) isikuõiguste kaitseks Risto Nurmikule lähenemiskeeldu ja keelata tal läheneda A Vle isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit, kannatanu elukoha aadressile x lähemale kui 50 meetrit ning keelata tal kannatanuga ühendust võtta telefoni (sh sõnumid), kirja (sh e-kirjad) ja posti (sh elektronposti) teel, samuti sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu (nt Facebook, Messenger, WhatsApp, Instagram, Viber jt), või muul viisil otsida kannatanuga kontakti tema tahte vastaselt. Lähenemiskeelu tähtajaks määrata 3 aastat Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Risto Nurmik temale

§ 213

lg 1, § 199 lg 1, § 1573 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Tsiviilhagi Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd antud asjas on kahjustatud kannatanu omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on süüdistatava süü tõendamist leidnud kannatanule tekkinud kahju ulatuses. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud ja samuti süüdistatav tunnistab tsiviilhagi. Kannatanu A V on esitanud tsiviilhagi summas 1893,03 euro ulatuses, millest Risto Nurmik tasus 120 eurot. Seega tuleb välja mõista Risto Nurmikult kuriteoga tekitatud varalist kahju kannatanule A V (V ) summas 1773,03 eurot, mis kanda A V (V) a/a x Swedbank. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Risto Nurmikult KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 876 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Risto Nurmikult välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 361,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et Risto Nurmik viibib sõltuvusravil x, ainuke sissetulek on töövõimetuspension 251.00 eurot, käesoleval ajal ei ole võimalik töötada, tuvastatud on osaline töövõime. Süüdistatav on motiveeritud esimesel võimalusel raviasutusest vabanemisel otsima ametliku töökoha ning parandama enda majanduslikku olukorda. Seega esinevad süüdistataval takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks 4 või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et kaitsjatasu summas 361,20 eurot tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel seoses süüdistatava raske majandusliku olukorraga. Samuti jätab kohus pool sundraha summas 438 eurot riigi kanda ja mõistab välja Risto Nurmikult sundraha smmas 438 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 36,50 eurot. Asitõend DVD-R plaat kõnesalvestiste ja A. V poolt saadetud materjalidega jätta kriminaalasja materjalide juurde peale kohtuotsuse jõustumist. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1,3, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;

§ 64lg 1, § 74 lg 1,3, § 75, § 78 p 1, VÕS § 1043, § 1045, § 127, VÕS § 1055 lg 1 ja Kr

MS § 3101 lg 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Risto Nurmik

§ 199

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust;

§ 213

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust;

§ 1573

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks Risto Nurmikule mõista 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus Risto Nurmiku suhtes tingimisi kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Risto Nurmik ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle

§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas (viibimiskoht x; kontaktisikuks on sotsiaaltöötaja Ü K (tel x, e-post x);  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Risto Nurmikut käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada Risto Nurmikut käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75lg 2 p 8 sotsiaalprogrammis.

alusel kohustada Risto Nurmikut käitumiskontrolli ajal osalema

§ 78

p 1 alusel arvestada Risto Nurmikule määratud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 09.02.2021.a. 5 VÕS § 1055 lg 1 ja KrMS § 3101 lg 1 alusel kohaldada A V (x) isikuõiguste kaitseks Risto Nurmikule lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat ja keelata tal läheneda A Vle isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit, kannatanu elukoha aadressile x lähemale kui 50 meetrit ning keelata tal kannatanuga ühendust võtta telefoni (sh sõnumid), kirja (sh e-kirjad) ja posti (sh elektronposti) teel, samuti sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu (nt Facebook, Messenger, WhatsApp, Instagram, Viber jt), või muul viisil otsida kannatanuga kontakti tema tahte vastaselt. Tsiviilhagi Välja mõista Risto Nurmikult tsiviilhagi summas 1773,03 eurot, A V kasuks, mis kanda Swedbank arveldusarvele nr x. Menetluskulud Välja mõista Risto Nurmikult 438 eurot sundraha riigi tuludesse. Menetluskulu summas 438 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 36,50 eurot. Sundraha 438 eurot ja kaitsjatasu summas 361,20 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Risto Nurmikule e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend DVD-R plaat kõnesalvestiste ja A. V poolt saadetud materjalidega jätta kriminaalasja materjalide juurde peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 6