KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 15.02.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-18-18907 Kohtuasi XX avaldus eestkostetava nimel tehingu tegemiseks kohtult nõusoleku saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26.06.2020 määrus Kaebuse esitaja ja liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merike Roosileht Puudutatud isik: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Kohalik omavalitsus: Maardu Linnavalitsus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Harju Maakohtu 26.06.2020 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. 2-18-18907 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
- XX (avaldaja) esitas 24.05.2020 maakohtule avalduse eestkostetava YY (puudutatud isik) nimel tehingu tegemiseks kohtult nõusoleku saamiseks.
- Avalduse kohaselt on puudutatud isikule Harju Maakohtu 30.01.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-18907 seatud eestkoste ja eestkostjaks on määratud avaldaja kuni 30.01.
- Eestkostetavale kuulub korteriomand nr X, asukohaga XXX. 29.01.2019 on GG tsiviilasjas nr 2-19-1480 esitanud puudutatud isiku vastu hagi kahju 79 067,55 euro ja viivise väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu 30.01.2019 hagi tagamise määruse alusel on puudutatud isikule kuuluv korteriomandi koormatud hüpoteegiga summas 79 067,55 eurot GG kasuks. Puudutatud isikul puuduvad rahalised võimalused, et täita hüpoteegiga tagatud kohustust. Eestkostetav elab koos oma eestkostjaga (avaldajaga) X linnas, XXX kolmetoalises korteris, kus tal on oma tuba. Eeltoodud põhjusel soovib avaldaja kinnistu (korteriomandi) võõrandada ja kinnistu müügist saadava rahaga rahuldada GG nõuded. Puudutatud isiku seisukoht
- Puudutatud isikule määratud esindaja leiab, et eestkostetava huvides on olukord, kus tal kohustusi ei ole ja viivised ei suurene. Võõrandatavat korteriomandit ei ole vaja puudutatud isikul kasutada oma elukohana. Korteriomandi võõrandamisel turuhinnaga või sellest suurema hinnaga puudutatud isiku vara ei vähene. Ka ei ole korteriomandi võõrandamise järel puudutatud isikul vaja kanda korteriomandi korrashoiu ja kommunaalkulude tasumisega seotud kulusid. Kohus võib anda avaldajale nõusoleku puudutatud isikule kuuluva korteriomandi müümiseks keskmise turuhinnaga, selleks vajaliku võlaõiguslepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistamisavalduse tegemiseks. Kinnisasja müügist saadav raha tuleb kanda puudutatud isiku arvelduskontole ning seda raha võib kasutada puudutatud isiku kohustuste täitmiseks tsiviilasjas nr 2-19-
- Kohustuste täitmise järel ülejäävat raha võib kasutada puudutatud isikule inimväärsete elamistingimuste loomiseks ning temale vajamineva hoolduse ja ravi tagamiseks ning tema kulude tasumiseks. Taotletavad tehingud lähtuvad puudutatud isiku huvidest. Kohaliku omavalitsuse seisukoht
- Maardu Linnavalitsus märkis, et puudutatud isik on sügava vaimupuudega vanaduspensionär, kes varasemalt elas Viljandimaal, oma korteris. Käesoleval hetkel on kortermaja tulekahju tõttu maha põlenud ning kortermajast on alles vaid vundament, millega seoses pöördus GG puudutatud isiku vastu kahju nõudes. Praegu elab puudutatud isik koos oma eestkostjaga (avaldajaga) X linnas, XXX kolmetoalises korteris, kus puudutatud isikul on oma tuba. Puudutatud isiku sissetulekuks on vanaduspension (342,91 eurot kuus) ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetus (40,91 eurot kuus). Muu väärtuslik vara puudub. Selliste rahaliste vahenditega ei ole võimalik kortermaja (koos teiste korteriomanikega (sh oma korteriomandit)) taastada. Kuna puudutatud isikul ei ole rahalisi vahendeid korteriomandi taastamiseks ning korteriomandil lasub ka kohtulik hüpoteek GG kasuks, siis on mõistlik vähendada puudutatud isiku rahalist koormust ning võõrandada korteriomand. Maardu Linnavalitsus toetab avaldaja avaldust tingimusel, et korteriomand võõrandatakse seoses tsiviilasja nr 2-19-1480 kompromissi sõlmimisega puudutatud isiku tekitatud kahju hüvitamiseks. Korteriomandi võõrandamisega ei kahjustata puudutatud isiku huve. 2 2-18-18907 Maakohtu määrus ja põhjendused
- Harju Maakohtu 26.06.2020 määrusega rahuldati avaldaja avaldus, anti avaldajale nõusolek puudutatud isiku nimel, puudutatud isikule kuuluva korteriomandi nr X asukohaga XXX võõrandamiseks (sh müügi- ja asjaõiguslepingute sõlmimiseks ning kinnistamisavalduste tegemiseks) vähemalt keskmise turuhinnaga alljärgnevatel tingimustel: müügist saadavast rahast võib tasuda müügiga seotud kulutused ja ülejäänu kanda puudutatud isiku arvelduskontole; arvelduskontol olevat raha võib kasutada puudutatud isiku kohustuste, mis tulenevad tsiviilasjas nr 2-19-1480 tehtavast kohtulahendist, täitmiseks GG ees ning kohustuste täitmisest ülejäävat raha võib omakorda kasutada puudutatud isikule inimväärsete elamistingimuste loomiseks, temale vajamineva hoolduse ja ravi tagamiseks. Maakohus jättis riigi õigusabi kulud ja tasu riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda.
- Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg-le 1, §-le 202, § 131 lg-le 4 ja 187 lg-le
- Avaldaja nõude aluseks olevad asjaolud on leidnud kinnitust. Kohus peab avaldaja avaldust, milles taotletakse kohtult eestkostetavale kuuluva korteriomandi võõrandamiseks nõusolekut, põhjendatuks ja nõustub avaldaja poolt esitatud põhjendustega ning eestkostetavale määratud esindaja ja kohaliku omavalitsuse seisukohtadega. Taotletav tehing lähtub igati eestkostetava huvidest. Kohus on seisukohal, et ei esine takistusi eestkostetava nimel talle kuuluva varaga tehingute tegemiseks ning avaldus tuleb rahuldada tingimustega, mis on ära toodud määruse resolutsioonis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. Määruskaebus
- Avaldaja esitas 17.07.2020 määruskaebuse, milles palub muuta maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2 sõnastust järgnevalt: anda avaldajale nõusolek puudutatud isiku nimel, puudutatud isikule kuuluva korteriomandi nr X asukohaga XXX võõrandamiseks (sh müügi- ja asjaõiguslepingute sõlmimiseks ning kinnistamisavalduste tegemiseks), sh anda nõusolek tsiviilasjas nr 2-19-1480 kompromissi sõlmimiseks, millise kohaselt puudutatud isik võõrandab korteriomandi GG-le kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
- Avaldaja hinnangul on maakohus andnud nõusoleku tehingu tegemiseks väga kitsastel tingimustel, mistõttu võib olla raskendatud kompromissi sõlmimine tsiviilasjas nr 2-19-
- Kuna GG on tsiviilasjas nr 2-19-1480 esitanud eestkostetava vastu kahju hüvitamise nõude ja tema kasuks on seatud puudutatud isikule kuuluvale korteriomandile kohtulik hüpoteek, siis tsiviilasja nr 2-19-1480 menetluse lõpetamiseks kompromissiga on vajalik saada kohtult nõusolek. Avaldaja on nõustunud tsiviilasja nr 2-19-1480 menetluse lõpetamisega kompromissiga, millise kohaselt puudutatud isik võõrandab korteriomandi GG-le kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
- Kuna puudutatud isiku süül hävisid tulekahjus kõik korterid suuremas osas, siis ei ole ka puudutatud isikule kuuluval korteril sellist turuväärtust, millega seda müüa. Pealegi on selle väärtus kõvasti alla keskmise turuväärtuse ja seda ei ole võimalik võõrandada vähemalt keskmise turuhinnaga nagu kohtulahend ette näeb. Korteri väärtus käesoleval ajal on kordades väiksem kui GG-le tekitatud kahju. Kuna korteriomand on koormatud kohtuliku hüpoteegiga ja puudutatud isiku rahalised vahendid ei võimalda täita hüpoteegiga tagatud kohustust, siis antud juhul on kõige mõistlikum sõlmida tsiviilasjas nr 2-19-1480 kompromiss, millise kohaselt 3 2-18-18907 puudutatud isik võõrandab talle kuuluva korteriomandi GG-le. Avaldaja soovib puudutatud isikule kuuluva korteriomandi võõrandamisega hüvitada GG-le tekitatud kahju. Menetlusosaliste seisukohad
- Puudutatud isikule määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
- Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- PKS § 187 lg 1 p-de 1-3 järgi ei või eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi. Käesoleval juhul soovib avaldaja määruskaebuses tehingu tegemiseks nõusoleku andmist maakohtule esialgses avalduses esitatust erineval viisil. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.
- Kohtult tehingu tegemiseks taotletud viisil nõusoleku saamiseks peab kohus olema veendunud, et tehing on eestkostetava huvides. Arvestades, et tsiviilasjas nr 2-19-1480 lahendatavale hagile (sh sellele, kas hagi kuuluks potentsiaalselt rahuldamisele või mitte) saab anda hinnangu ainult vastavat tsiviilasja lahendav kohus, siis ei saa ringkonnakohus käesolevas tsiviilasjas hinnata seda, kas avaldaja poolt soovitud tingimustel kompromissi sõlmimine ja sellest tulenevalt avaldaja poolt soovitud viisil tehingu tegemiseks nõusoleku andmine oleks puudutatud isiku huvides või mitte. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Maakohtu poolt tehtud lahend vastab igati puudutatud isiku huvidele (mh PKS § 183 nõuetele) ning ringkonnakohus ei pea põhjendatuks selle muutmist. Põhjendatud on korteriomandi võõrandamine vähemalt keskmise turuhinnaga maakohtu poolt välja toodud tingimustel. Menetluskulude jaotus
- TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
- Maakohus jättis puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määrust selles osas muuta.
- Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, on ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 172 lg 1 alusel põhjendatud jätta ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. 4 2-18-18907 (allkirjastatud digitaalselt) 5