KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-4881 (940020000103) Kohtunik Ivi Kesküla Väärteoasi OÜ Mak

§ 196

lg 4 kohaselt võtab Riigikohus ringkonnakohtu määrusele esitatud määruskaebus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsiooni 23.10.
2. a otsusega väärteoasjas nr 940020000103 mõisteti OÜ Makrokapital süüdi jäätmeseaduse (JäätS) § 1201 lg 2 järgi ning karistati rahatrahviga 8000 eurot.
3. Harju Maakohtus registreeriti 24.11.2020 OÜ Makrokapital kaebus Keskkonnainspektsiooni 23.10.2020 otsusele väärteoasjas nr
4. Harju Maakohtule edastatud kaebuses taotles OÜ Makrokapital Keskkonnainspektsiooni 23.10.
5. a otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

§ 30

lg 1 p 1 või

§ 30lg 1 p 2 alusel või alternatiivselt otsusega määratud rahatrahvi vähendamist.

Kaebuses on välja toodud, et kaebaja sai kohtuvälise menetleja otsuse kätte e-posti teel 09.11.2020. Kaebuses selgitati, et kaebaja võttis 09.11.2020 kohtuvälise menetlejaga telefoni teel ühendust, et 1

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt jätta läbi vaatamata.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

§ 114

lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Maakohus märkis, et 24.09.2020 koostatud väärteoprotokollis on selgelt kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale tutvumiseks kättesaadav alates 23. oktoobrist 2020 Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroos aadressil Kopli 76, Tallinn. Maakohus selgitas, et nimetatud kuupäevast algab

§ 114lg 4 kohaselt kohtuvälise menetleja lahendile kaebetähtaeg.

Väärteoprotokolli kohaselt on menetlusaluse isiku seaduslik esindaja väärteoprotokolli kätte saanud 24.09.2020. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikutele tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Järelikult oli menetlusalune isik teadlik ka lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast, millest seaduse kohaselt algab ka otsusele edasikaebamise tähtaeg. 23.10.2020 otsuses väärteoasjas nr 940020000103 on ka selgelt kirjas, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaadavaks muutumise päevast. Riigikohus on märkinud, et

§ 114

lg 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kätte saadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel. /…/ (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-99-10, p 16). Arvestades, et väärteoprotokolli kohaselt oli lahend kättesaadav alates 23.10.2020, millist kuupäeva kannab ka vaidlustatav otsus, oli kaebuse esitamise viimane tähtaeg järelikult 09.11.2020.a (07.11.2020 kuupäev langes puhkepäevale). 3.2. Viidatud lahendis on Riigikohus märkinud, et tulenevalt

§ 118

lg 2 p-st 1,

§ 38lg-st 1 ja Kr

MS §-st 172 võib maakohus aga kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamist kaebuses ei taotletud. Kaebuses küll märgiti, et otsuse tegemine 23.10.2020 tuli kaebajale üllatuslikult, kuivõrd nimetatud kuupäeval talle e-posti aadressile mati@makrokapital.ee otsust ei saadetud, kuid nimetatu ei ole tähtaja ennistamise aluseks. Kohtuvälise menetleja poolt otsuse saatmine või mittesaatmine kaebuse esitaja e-posti aadressile ei muuda seadusega kehtestatud edasikaebe tähtaegu. Maakohus lisas, et kohtuvälise menetleja otsuses 2

§ 70

lg 5 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul märgitakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusalune isik või tema kaitsja võivad saada lahendi koopia. Menetlusaluse isiku nõusolekul võib kohtuväline menetleja saata valminud lahendi koopia menetlusaluse isiku antud e-posti aadressil või teavitada menetlusalust isikut valminud lahendist e-toimiku süsteemi kaudu. Menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda

§-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu Maakohus leidis, et olukorras, kus menetlusalune isik oli teadlik nii läbi viidud menetlusest, väärteoprotokolli sisust, enda õigustest ja kohustusest ning kuupäevast, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, puudub kohtul alus eeldada, et menetluse käigus oleks rikutud isiku õigusi vms, mis võiksid kaasa tuua tähtaja ennistamise ning olla aluseks kaebuse läbivaatamisel. Kuna kaebus esitati pärast kaebetähtaja möödumist ning tähtaja ennistamist ei taotletud, jättis maakohus OÜ Makrokapital kaitsja kaebuse Keskkonnainspektsiooni 23.10.2020 otsusele väärteoasjas nr 940020000103 läbi vaatamata. Määruskaebus 4. Harju Maakohtu 30. novembri 2020. a määrusele esitas kaebuse OÜ Makrokapital kaitsja. Kaebuses taotletakse kaebetähtaja ennistamist ning kaebuse menetlusse võtmist, Keskkonnainspektsiooni 23.10.2020. a otsuse väärteoasjas nr 940020000103 tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

§ 30

lg 1 p 1 või

§ 30lg 1 p 2 alusel. Alternatiivselt taotleb kaitsja uue otsuse tegemist, millega mõistetakse karistus Jäät

S § 1201 rikkumise eest ning juhindudes

§ 73lg 1 p-st 1 määratakse karistus juhindudes Kar

S § 47 lg-s 2 märgitud alammäärast. 5. Kaitsja taotleb kaebetähtaja ennistamist

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 172 alusel. Kaebaja palub kohtul kaebetähtaeg ennistada alljärgnevatel põhjustel. 5.

1. Kohtuväline menetleja tegi otsuse 23.10.
2. Väärteoprotokolli on märgitud, et kaebaja soovib lahendit oma e-posti aadressile (mati@makrokapital.ee). Protokollis on küll kirjas, et lahend on tutvumiseks kättesaadav alates
3. oktoobrist 2020, kuid kaebajal puudus eriteadmiste puudumise tõttu teave, et temal lasub endal kohustus lahend kätte saada ja teha selleks pingutusi. Kaebaja eeldas, et kuna tema käest küsiti e-posti aadressi ning kohtuväline menetleja kirjutas selle protokolli, siis tema jaoks tekib kättesaamise kohustus hetkest, mil otsus tema e-posti aadressile jõuab. 5.
4. Veelgi enam, kohtuväline menetleja ei selgitanud kaebajale, et lahendi vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema otsuse tegemise kuupäevast. Seega kaebaja minetas kaebeõiguse enda teadmatuse tõttu. Kaebaja on positsioonil, et ehkki temal lasub teadmatusest tulenev vastutus, ei saa seda temale täies ulatuses ette heita, kuivõrd kaebeõigusest ilmajäämine oli põhjustatud eelkõige kohtuvälise menetleja ebapiisavast selgitamisest. 5.3.

§ 70

lg 1 teise lause kohaselt selgitatakse väärteoprotokolli kätteandmisel menetlusalusele isikule tema õigust esitada väärteoprotokollile vastulause, samuti seda, et kohtuvälise menetleja lahend tehakse kirjalikus menetluses ja menetlusalusel isikul on õigus tutvuda lahendiga kohtuvälise menetleja juures. Kaebaja hinnangul ei ole kohtuväline menetleja täitnud nimetatud normis sisalduvat kohustust. Ehkki kaebajat teavitas menetleja sellest, et lahendiga on võimalik tutvuda, jättis kohtuväline menetleja tutvustamata kaebajale lahendi kättesaamise 3

§ 70

lg-s 6, millise kohaselt kohustub kohtuväline menetleja tegema kaebajale selgeks kaebeõiguse kulgemise ja ajalised piirangud. Nähtuvalt väärteoprotokollist kohtuväline menetleja seda kaebajale ei selgitanud, mistõttu kaebaja ekslikult uskus, et kaebetähtaeg hakkab kulgema hetkest, mil temale otsus saadetakse. Veelgi enam, kaebaja uskus muu hulgas, et kui ta oli esitanud vastulause, on võimalik, et kohtuväline menetleja näiteks ei teegi lahendit ja lõpetab menetluse ära. Kaebaja mõistab, et tema puudulikud teadmised ei saa olla menetluses takistuseks või muutvaks asjaoluks, kuid kaebaja tõi välja asjaolud, et selgitada oma subjektiivseid põhjuseid kaebuse hilinenult esitamisel. 5.4.

§ 70

lg 1 viimases lauses seisneb, et menetlusalusele isikule selgitatakse, et soovi korral saadetakse lahendi koopia menetlusaluse isiku e-posti aadressile. Kaebaja väljendas oma soovi ja andis kohtuvälisele menetlejale oma e-posti aadressi. Sellega leiab kaebaja, et talle tekkis muu hulgas õiguspärane ootus selle kohta, et menetleja saadab tema e-posti aadressile lahendi. Nagu öeldud, saab kaebajale küll ette heita seaduse ebapiisavat tundmist, kuid lähtuvalt õigusriigi üldpõhimõtetest, tuleks käesolevas asjas võtta arvesse kohtuvälise menetleja käitumist. Kaebaja on positsioonil, et asjaolusid kogumina arvestades on kaebaja kaebetähtaja minetamise põhjustamisel kaalukat rolli mänginud just kohtuvälise menetleja poolt

§ 70lg 6 kohustuse täitmatajätmine.

5.5. Kaebajale tekkis menetluses õiguspärane ootus menetleja poolse seaduse täitmise vastu. Menetlusalusel isikul on õigus ja õiguspärane ootus olla informeeritud oma õigustest (

§ 70lg 6).

Riigikohus on leidnud, et ehkki õiguspärase ootuse põhimõtte puhul tuleb silmas pidada, et õigus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja igaühel on õigus mõistlikule ootusele, et seadusandja lubatut rakendatakse isiku suhtes, kes on hakanud oma õigust realiseerima (RKHKm 3-16-579/47, p. 10; RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-24-11, p 49). Antud asjas on kohtuväline menetleja rikkunud nimetatud põhimõtet, mis on põhjustanud kaebajale rasked tagajärjed jättes ta ilma ühest põhiõigusest – kaebeõigusest. 5.6.

§ 70

lg 6 reguleerib seda, et menetlusalusele isikule tehakse selgeks tema kaebeõigus. Antud asjas seda ei tehtud. RKKKm 3-1-1-6-07 lahendi punktis 6 seisab: “Esmalt märgib kolleegium, et kuna menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi, siis peab menetleja täitma seda ülesannet väga kohustundlikult. Õiguste ja kohustuste tegelikust ja sisulisest selgitamisest ei saa rääkida siis, kui menetlusalusele isikule ulatatakse õiguste ja kohustuste kirjalikku loetelu sisaldav menetlusdokumendi blankett koos sõnadega "lugege läbi ja kirjutage alla". Seega on seadusandja seadnud kohtuvälise menetleja selgitamiskohustusele kõrge standardi, mida on veelgi tõstnud kohtupraktika. 5.7. Kooskõlas KrMS § 8 lg 1 p-s 1 sätestatuga tähendab õiguste selgitamine süüteomenetluses esiteks nende suulist ettelugemist menetlusalusele isikule, vajadusel – kui seda tingivad menetlusaluse isiku vaimne seisund või tema poolt esitatavad küsimused – ka nende pikemat selgitamist ning lõpuks – õiguste tegelikuks kasutamiseks ka piisava aja andmist. Üldjuhul tuleb õiguste- ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga (RKKKm 3-1-1-6-07, p. 6). Seega

§ 70

lg 6 rikkumine on tõendatav antud asjas sellega, et puudub menetlusaluse isiku allkiri tema kaebeõiguse ajalise ulatuse teadlikkuse kohta ja menetlusalune isik ei pea seda rohkem ise tõendama. 5.8. Kaebajale tekkis veel õiguspärane ootus lahendi saamisele e-posti aadressile. Kohtupraktikas on jaatatud, et ainuüksi see, et menetlusalune isik informeerib menetlejat enda e-posti aadressist, võib viidata võimalusele, et menetlusalune isik siiski avaldas soovi saada kohtuvälise menetleja lahendi koopia enda e-posti aadressile. Vastasel korral polnuks tal motiivi oma e-posti aadressi menetlejale anda. Kuid kui see ka nii ei olnud, pidanuks kohtuväline menetleja olukorras, kus ta teadis nii menetlusaluse isiku e-posti aadressi kui ka asjaolu, et isik pole menetlusdokumenti kätte saanud, kuid on samas avaldanud väärteoprotokollis soovi asja arutamisest kohtus osa võtta, saatma lahendi 4

§ 5

p-st 2, mille kohaselt on kohtuväline menetleja kohustatud tagama menetlusalusele isikule võimaluse end kaitsta (Tartu Ringkonnakohtu 16.11.2017 määrus väärteoasjas nr 4-17-4965/10, p. 17). Seega ei pea menetlusalune isik isegi tõendama oma soovi saada otsus e-posti aadressile, kuid vaatamata sellele käesolevas asjas nähtub väärteoprotokollist isiku otsene tahteavaldus. 5.

1. Kohutupraktikas on leitud veel, et menetlusdokumendi kätteandmisel võib aset leidnud menetlusnõuete rikkumine, mida menetleja hiljem ei kõrvalda ja mille tõttu ei saa isik kohtuvälise menetleja otsusest õigeaegselt teada, olla käsitatav KrMS § 172 lg 2 p-s 2 nimetatud muu asjaoluna, mida tuleb käsitada kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena. Sellisel juhul tuleb kohtul kaebuse esitamise tähtaeg ennistada (Tartu Ringkonnakohtu 16.11.2017 määrus väärteoasjas nr 417-4965/10). Kaebaja leiab, et nimetatud põhimõte on subsummeeritav käesolevas menetluses ja annab temale õiguse kaebetähtaja ennistamise nõudeks muu põhjusena KrMS § 172 lg 2 p 2 alusel. 5.
2. Kaebaja hinnangul on menetlusõiguse olulised rikkumised nii tema e-postile otsuse mittesaatmine kui tema kaebeõiguse selgitamata jätmine (

§ 70lg 6) ning just kogumina mõlemad asjaolud sisustavad kaebaja hinnangul Kr

MS § 70 lg 2 p-s 2 muu asjaolu. Õiguskirjanduses on leitud, et kaebetähtaja möödalaskmise põhjuste hindamisel tuleb analoogiliselt tõendite hindamisega vaadelda kõiki asjaolusid nende kogumis (RKKK 3-1-1-66-98). 5.11. RKKKm 1-19-5631/41, p-s 13 seisneb: „Kohtuotsuses või -määruses esitatud seadusele mittevastav lahendi vaidlustamise kord ei muuda iseenesest seaduses kirjeldatud kaebekorda ega selle tähtaegu (RKKKm 3-1-1-75-08, p 10). Samas, sellist menetleja eksimust või ebatäpsust kaebekorra selgitamisel tuleb võtta arvesse kaebetähtaja ennistamise otsustamisel.“ Nõnda ka käesolevas asjas tuleb võtta arvesse

§ 70lg 6 rikkumist. 5.12. Kr

MS § 172 lg 3 järgi võib kaebetähtaja ennistamise taotluse esitada 14 päeva jooksul alates päevast, mil langes ära kaebetähtaja möödalaskmise tinginud takistus. Riigikohus kriminaalasja nr 1-19-5631/41 määruse punktis 14 märkis: „Üldjuhul peab isik esitama tähtaja ennistamise taotluse koos selle toimingu tegemisega, milleks tähtaja ennistamist taotletakse. Kuna e-toimiku teates märgitud eksliku kaebetähtaja puhul ei ole tegemist takistuse kui faktilise asjaoluga, vaid ebaselgusega õiguslikus olukorras, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud aktsepteerida võimalust, et tähtaja ennistamise taotlus esitatakse 14 päeva jooksul pärast seda, kui ringkonnakohus jätab kaebuse läbi vaatamata, võttes seisukoha selle tähtaegsuse kohta. (Vt mutatis mutandis RKKKm 117-7210/11, p 9.1.).“ Käesolevas asjas on kaebaja positsioonil, et

§ 70

lg-te 1 ja 6 olulist rikkumist tuleks võrrelda ebaselgusega viidatud lahendis, mistõttu hakkas kaebaja jaoks 14-päevane tähtaeg ennistamistaotluse esitamiseks kulgema alates ajast, mil ta sai teada Harju Maakohtu 30.11.2020 väärteoasjas nr 4-20-4881 tehtud määrusest jätta kaebus läbivaatamata selle hilinenud esitamise tõttu. Kaebaja jaoks sai õiguslik olukord selgeks nimetatud lahendiga tutvumisel. 5.

1. RKKKm 1-19-5631/41 p-i 13 viimase lause kohaselt ei välista kaebetähtaja ennistamist ka asjaolu, et eksimusse sattus professionaalne jurist või advokaat. Seega ei oma tähtsust asjaolu, et kaebaja sattus eksimusse kaebetähtaja arvestamisel, ehkki oli pöördunud õigusabi saamiseks õigusbüroo poole. 5.
2. Muu hulgas on õiguskantsler märkinud 23.11.2012 seisukohas analoogilises asjas punktis nr 4, milles seisneb: „Seega kuulub igasugune kohtusse pöördumise õigust puudutav küsimus PS § 15 lg 1 lause 1 kaitseala alla ning igasugune kohtusse pöördumise õiguse kitsendamine riivab seal sätestatud põhiõigust. Üldist kohtusse pöördumise õigust riivab näiteks see, et kohtusse pöördumiseks sätestatakse tähtaeg ega avata piiramatut võimalust pöörduda kohtu poole igal ajal. Kindlasti riivab kohtusse pöördumise õigust ka see, kui inimesel pole võimalik tutvuda kohtueelse menetleja otsusega, samuti see, kui see tehakse inimesele raskeks.“ P.-s 2 seisneb: „Üldine kohtusse pöördumise õigus, mille eesmärgiks on tagada õiguste tegelik ja mõjus kaitse, hõlmab kõiki menetlusetappe – juurdepääs kohtule, menetlus kohtus, kohtuotsuse tegemine, kohtuotsuse täitmine. 5

§ 118

lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, puudub käesolevalt ringkonnakohtul alus menetlusaluse isiku Makrokapital OÜ kaebuse läbivaatamiseks osas, kus vaidlustatakse Keskkonnainspektsiooni

1. oktoobri
2. a otsust. Ringkonnakohtu seisukohad kaebetähtaega puudutavas osas on järgmised.
3. OÜ Makrokapital kaitsja esitas taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ringkonnakohtule
4. detsembril
5. a koos kaebusega Harju Maakohtu
6. novembri
7. a määrusele ja Keskkonnainspektsiooni
8. oktoobri
9. a otsusele. Seega on KrMS § 172 lg 3 kohaselt kaebetähtaja ennistamise taotlus esitatud tähtaegselt, võttes arvesse, et menetlusalune isik sai võimalikust kaebetähtaja ennistamise alusest teadlikuks Harju Maakohtu
10. novembri
11. a määruse kättesaamisel, kuivõrd nimetatud lahendiga jäeti menetlusaluse isiku OÜ Makrokapital kaebus Keskkonnainspektsiooni
12. oktoobri
13. a otsusele läbi vaatamata.
14. Vaidlus puudub selles, et menetlusaluse isiku seaduslik esindaja sai väärteoprotokolli kätte 24.09.
15. a. Väärteoasjas nr 940020000103 24.09.
16. a koostatud väärteoprotokollist nähtub, et menetlusaluse isiku seaduslik esindaja on oma allkirjaga kinnitanud, et talle on tehtud

§- s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks. Lisaks eeltoodule on menetlusaluse isiku seaduslik esindaja allkirja ja kuupäevaga kinnitanud väärteoprotokolli koopia kättesaamist. Samuti nähtub väärteoprotokollist, et menetlusaluse isiku esindaja on menetlejale andud oma e- posti aadressi sooviga, et talle edastataks lahendi koopia e-posti aadressile.

§ 114

lg 4 kohaselt esitatakse kaebus maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Eeltoodud asjaolusid ning seaduses sätestatud kaebetähtaega ning selle kulgemise alguspunkti silmas pidades leiab ringkonnakohus samaselt maakohtuga, et menetlusaluse isiku OÜ 6

§ 114

lg 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-99-10, p 16). Nimetatud Riigikohtu lahendile on põhjendatult viidanud ka maakohus oma määruses. 11.
3. Asjaolu, mille kohaselt andis menetlusalune isik kohtuvälisele menetlejale oma e-posti aadressi ning soovis lahendit ka e-posti teel kätte saada, ei muuda seaduses sätestatud kaebuse esitamise tähtaja alguspunkti ega anna kohtuvälisele menetlejale võimalust ega õigust muuta seaduses ettenähtud kaebetähtaja kulgemise alust. Samuti ei pane e-posti aadressi küsimine ning sellele lahendi edastamine kohtuvälisele menetlejale lahendi menetlusalusele isikule kättetoimetamise kohustust. 11.
4. Kaebuse kohaselt ei ole kohtuväline menetleja väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kättetoimetamisel selgitanud piisavalt

§-s 70 märgitud asjaolusid. Ringkonnakohus eeltoodud seisukohaga nõustuda ei saa, kuivõrd menetlusalune isik on esitanud väärteoprotokollile vastulause, milline õigus ning selle selgitamise kohustus nähtub

§ 70lg-st 1.

Sama sätte samast lausest tuleneb ka menetlusaluse isiku õigus tutvuda lahendiga kohtuvälise menetleja juures. Seega ei saa nõustuda kaebuses toodud seisukohtadega, mille kohaselt on kohtuväline menetleja jätnud selgitamata kõik

§ 70sätestatu.

Siinjuures lisab ringkonnakohus, et seaduse mittetundmine, nagu sellele on viidanud ka menetlusaluse isiku kaitsja, ei too kaasa vastutusest vabastamist. Veelgi enam, kuivõrd menetlusalusel isikul oli olemas kaitsja, mida on möönnud ka OÜ Makrokapital kaitsjana kaebuse esitanu, ei ole võimalik jaatada õigusteadmiste puudumist väärteomenetluses kohtuvälise menetleja lahendile kaebuse esitamise tähtaja osas. Veelgi enam, menetlusaluse isiku OÜ Makrokapital seaduslikule esindajale on tutvustatud

§ 19lg-s 1 toodud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi.

Sama sätte p-st 7 tuleneb, et menetlusalusel isikul on õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend käesolevas seadustikus sätestatud korras. Nimetatud sättes toodud õigused ja kohustused on väärteoprotokolli kohaselt tehtud menetlusaluse isiku seaduslikule esindajale teatavaks, mida on menetlusaluse isiku seaduslik esindaja ka allkirjaga kinnitanud.

§ 70

lg-st 6 tuleneb, et väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kättetoimetamisel selgitatakse, et sellest kuupäevast, kui kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav, algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg. Siinjuures tuleb arvestada ka

§ 19

sätestatuga, mille kohaselt on menetlusalusele isikule üheselt nähtav, et kohtuvälise menetleja lahendit on õigus vaidlustada käesolevas seadustikus ehk väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras. Ringkonnakohus lisab, et menetlusalune isik ei saa eeldada, et kaebetähtaeg hakkab kulgema talle lahendi 7

§ 70

lg 6 rikkumine tuvastatav sellega, et puudub menetlusaluse isiku allkiri tema kaebeõiguse ajalise ulatuse teadlikkuse kohta ja menetlusalune isik ei pea seda rohkem ise tõendama, on eespool viidatud Riigikohtu lahendi valguses igati ümber lükatud. 12.

1. Kaitsja viide Tartu Ringkonnakohtu 16.11.
2. a määrusele väärteoasjas nr 4-17-4965/10 ei ole asjakohane, kuivõrd nimetatud lahendis ei saanud menetlusalune isik väärteoprotokolli koopiat kätte, keeldudes mh ka selle allkirjastamisest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku seaduslik esindaja väärteoprotokolli koopia kätte saanud. Kaitsja viitab

§ 5

p-le 2, mille kohaselt on kohtuväline menetleja kohustatud tagama menetlusalusele isikule võimaluse end kaitsta, leides, et nimetatud sättest tuleb kohtuvälise menetleja kohustus edastada lahend menetlusaluse isiku e-posti aadressile, kui menetlusalune isik on oma e-posti aadressi kohtuvälisele menetlejale avaldanud. Ringkonnakohus eeltoodud mõttekäiguga ei nõustu ning selgitab, et kohtuvälisel menetlejal võib tekkida kohustus edastada lahend menetlusaluse isiku eposti aadressile pigem erandlikel juhtude. Viidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendis leidis aset olukord, kus kohtuväline menetleja oli teadlik nii menetlusaluse isiku e-posti aadressist kui ka asjaolust, et isik pole väärteoprotokolli kätte saanud (ehk menetlusalune isik ei olnud teadlik, millal on lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav), kuid on samas avaldanud väärteoprotokollis soovi asja arutamisest kohtus osa võtta, tekkis kohtuvälisel menetlejal kohustus saata lahendi koopia isiku e- posti aadressile. Ringkonnakohus märgib veelkord, et käesolevas asjas nimetatud olukorda ei tekkinud. 12.3. Kaitsja viide RKKKm 1-19-5631/41, p-le 13 ei ole samuti käesolevalt asjassepuutuv, kuivõrd nimetatud lahend räägib olukorrast, kus menetleja on lahendis märkinud ekslikult väära kaebetähtaja, millest kaebuse esitaja lähtub. Seega lahendis ebaõige kaebetähtaja märkimine võib suure tõenäosusega kaasa tuua kaebetähtaja ennistamise, kui kaebuse esitaja on kaebuse esitamisel lähtunud lahendis ekslikult märgitud kaebetähtajast. Käesolevas väärteoasjas ei saa nimetatud lahendis toodud olukorraga paralleele tõmmata, kuivõrd kaebetähtaega ei ole märgitud vääralt, samuti ei ole seda nõuetekohaselt selgitamata jäetud (vt käesoleva lahendi p 12.1.) 8

§ 19

toodud menetlusaluse isiku õigustest ja kohustustest teatavaks saamist ning lisaks sellele, eraldi allkirja ja kuupäevaga kinnitanud väärteoprotokolli koopia kättesaamist. Ringkonnakohtul puudub igasugune alus arvata, et nimetatud allkirjad oleks menetlusaluselt isikult välja petetud või teda füüsiliselt sunnitud nimetatud allkirju andma. Ringkonnakohus lisab, et küsimuste tekkimisel on isikul alati õigus kohtuväliselt menetlejalt võimalus lisaselgitusi saada, sh kaebetähtaja osas. Määruskaebusest nähtuvalt on menetlusalune isik eeldanud või arvanud, millal algab kaebetähtaeg kulgema, samuti arvanud, milline võiks olla kaebetähtaja eeldatav pikkus, milline riisiko jääb aga kaebuse esitaja enda kanda, kuivõrd võimalused kaebetähtaja osas lisaküsimuste küsimuseks oli olemas nii kohtuväliselt menetlejalt väärteoprotokolli allkirjastades, lähtudes

§ 19

toodud õigustest oli mentlusalusel isikul võimalus vaadata lahendi vaidlustamise korda väärteomenetluse seadustikust või pöörduda kaitsja poole. Nimetatud tegevused ei olnud menetlusaluse isiku seaduslikule esindajale kuidagi takistatud.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebus Keskkonnainspektsiooni
2. oktoobri
3. a otsusele on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning määruskaebuses toodud põhjused ei ole mõjuvateks, mistõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata osas, milles taotletakse kaebetähtaja ennistamist. Ringkonnakohus jätab kaebuse osas, milles vaidlustatakse Keskkonnainspektsiooni
4. oktoobri
5. a otsust, läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 9