Obsah (6)

§ 94§ 92§ 90§ 86§ 98§ 99

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-12314 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2021.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. J. hagi Eurovõlg OÜ vastu 500 eur

§ 94

lg 1 ja 2) ja tema olulisse eksimusse viimisest (

§ 92lg 2) teadlikuks juulis 2020.a.

kui sai Jõhvi piirkonna politseivanema kohusetäitja vastuse politseile esitatud avaldusele (nr 2.1-3/20685-1 ja menetlusinfosüsteemis nr 2440200003005) ning pöördus õigusabi saamiseks õigusbüroo poole. Hageja kinnitab, et kui ta oleks kostjaga lepingu sõlmimisel teadnud, et suvalisel isikul puuduvad kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituriga võrdväärsed seaduslikud vahendid, ei oleks ta lepingut sõlminud. Hageja leiab, et kostja viis ta teadlikult omakasu saamise eesmärgil eksitusse ja jättis mulje nagu ta omaks seaduslikke vahendeid võla sissenõudmiseks ja lepingu täitmiseks.

1. Leping oli sõlmitud kehtivusega 14.05.2018.a. Lepingus kokkulepitud kostja kohustused jäid täitmata. Lepingu p 2.1.3 tuli kostjal hagejat kirjalikult informeerida kui võla sissenõudmine 3 kuu jooksul osutub võimatuks. Kostja seda ei teinud ning esitas lühikese ning mittemidagiütleva selgituse alles pärast seda kui hageja oli 17.07.2020 ja 05.08.2020.a. teatanud kostjale, et soovib tasutud 500 euro tagastamist põhjusel, et kostja ei ole midagi teinud 2 poolte vahel sõlmitud lepingu täitmiseks ega informeerinud hagejat sellest, et kostjal puudub õigus ja pädevus sõlmitud lepingu täitmiseks ning selle eest raha vastuvõtmiseks (tasu saamiseks). Vaatamata lepingu täitmise võimatusele on kostja andnud korduvalt katteta lubadusi asuda lepingut täitma, venitades sellega teadlikult ka lepingu eest tasutud raha tagastamisega.
2. Hageja leiab, et kuna lepingu sõlmimine kostjaga kohtulahendiga väljamõistetud summa täitmiseks põhines kostjapoolsel pettusel, soovib hageja tehingu

§ 90lg 1, § 94 lg 1, 2 alusel tühistada (pettuse tõttu).

TMS § 3 lg 1 järgi korraldavad kohtulahendi sundtäitmist kohtutäiturid. OÜ-l Eurovõlg puuduvad TMS-s sätestatud vahendid ja õigused täitedokumendi täitmiseks ja kohtuotsusega välja mõistetud võla sissenõudmiseks. OÜ Eurovõlg poolt täitedokumendi alusel võla sissenõudmiseks nõudekirjade saatmine (mida kostja hagejale teadaolevalt teinud ei ole) on ette perspektiivitud, OÜ-l Eurovõlg puuduvad täiendavad õiguskaitsevahendid täitedokumendi maksmapanekuks. Ainsad vahendid, mida OÜ Eurovõlg võiks kasutada jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud võla sissenõudmiseks, on omavoli või pettus. 4. Hageja leiab et pooltevaheline leping on tühine tulenevalt

§ 86lg 2 p 1, 2, kuivõrd on vastuolus heade kommetega.

Kostja pidi teadma, et hageja sõlmis lepingu kogenematusest ning teades asjaolu, et kostjal puuduvad seaduslikud võimalused lepingu täitmiseks, poleks hageja lepingut sõlminud ning raha üle andnud. Hagiavalduses esitab hageja kostjale tehingu tühistamise tahteavalduse vastavalt

§ 98

lg 1 Tulenevalt

§ 90

lg 2 tuleb tühistatud tehingu järgi saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu (

§ 90lg 1 viimane lause).

Hageja nõudis lepingu alusel raha tagastamist 27.07.2020, kostja seda ei teinud. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 28.07.2020.a. Hageja nõuab kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 500 eurot ja seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud ulatuses kuni hagi esitamiseni 3,06 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostja märgib hagile esitatud kirjalikus vastuses, et hagi ei tunnista ning lepingust tulenevad kohustused on kostja poolt hageja ees täidetud. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja hagi jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et A. J. hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt poolte vahel sõlmitud lepingu alusel tasutud nn lepingutasu 500 euro tagastamist. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. 3 A. J. ja OÜ Eurovõlg sõlmisid 14.02.
4. aastal õigusabilepingu nr 0081TL/14.02.18 (tl 1315), millega kostja Eurovõlg OÜ kohustus esindama A. J.t tema võlgade sissenõudmisel (lepingu p 2.1.1). Hageja selgituste kohaselt sõlmiti leping tsiviilasjas nr 2-09-64982 otsusega I. P.ilt välja mõistetud 6805 euro sissenõudmiseks. Hageja leiab, et OÜ Eurovõlg poolte vahel sõlmitud lepingut ei täitnud, võlga sisse ei nõudnud, informatsiooni hagejale ei edastanud. Pooltevaheline lepinguline suhe vastab kohtu hinnangul käsunduslepingu tunnustele (VÕS § 619). Vastavalt VÕS § 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
5. A. J. leiab, et tehing tuleb tühistada, kuivõrd on sõlmitud pettuse ja/või eksimuse tõttu ning esitab hagis lepingu tühistamise avalduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 90 lg 1 tulenevalt. Vastavalt

§ 90

lg 1 võib seaduses sätestatud korras tühistada tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi tuleb tühistatud tehingu järgi saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Hageja väitel sai ta OÜ Eurovõlg poolsest pettusest (

§ 94

lg 1 ja 2) ja tema olulisse eksimusse viimisest (

§ 92lg 2) teadlikuks juulis 2020.a.

kui sai politseilt vastuse oma avaldusele (nr 2.1-3/20685-1 ja menetlusinfosüsteemis nr 2440200003005, tl 23) ning pöördus õigusabi saamiseks õigusbüroo poole. Hageja kinnitab, et kui ta oleks lepingu sõlmimisel teadnud, et kostjal tegelikkuses puuduvad kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituriga võrdväärsed seaduslikud vahendid, ei oleks ta lepingut sõlminud. Hageja leiab, et kostja viis ta teadlikult omakasu saamise eesmärgil eksitusse ja jättis mulje nagu ta omaks seaduslikke vahendeid võla sissenõudmiseks ja lepingu täitmiseks. Kostja on kohtule lakooniliselt märkinud, et nõuet ei tunnista ning on omapoolsed kohustused täitnud (tl 70). Omapoolset väidet millegagi tõendanud ei ole, vaatamata sellele, et kohus selgitas kostja tõendamiskoormist (tl 52, 66) 9. Kohus nõustub hageja seisukohaga selles, et poolte vahel sõlmitud tehingu, mis on pealkirjastatud kui õigusabileping, kuid mille sisuks on võla sissenõudmine, tühistamise eeldused (

§ 90lg 1) on täidetud.

Kohus on seisukohal, et hageja kirjeldatud asjaoludel ning ka kostja käitumist arvestades, on hageja sõlminud tehingu pettuse mõjul (

§ 94lg 1).

Vastavalt

§ 94

lg 1 on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Sama paragrahvi 2. lõike järgi on ebaõigete asjaolude avaldamisega võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. Tulenevalt

§ 94lg 3 võib tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada.

Kohus nõustub, et kostja kui teenuse osutaja, teadis ja pidi teadma lepingu sõlmimisel, et jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud võlgnevust ei ole tal pädevust ja võimalust täita. 4 Kohtulahendi sundtäitmist korraldab kohtutäitur vastavalt täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatule. Isegi juhul kui täitemenetluses ei õnnestu mõistliku aja jooksul lahendit täita, puuduvad kostjaga sarnastel teenuseosutajatel seaduslikud võimalused lahendi alusel väljamõistetud summade sissenõudmiseks. Kohus on seisukohal, et lepingut hagejaga sõlmides teadis kostja ja pidi teadma, et lepingut täita ei ole võimalik (perspektiivitu), kuid vastupidiselt eeltoodule, sõlmis hagejaga lepingu täies teadmises, et kostjapoolsete kohustuste täitmine ei ole võimalik. Hageja jätab aga hagiavalduses märkimata asjaolu, et Harju Maakohtu 11.05.2011.a. tsiviilasjas nr 2-09-64982 tehtud otsusega mõisteti I. P.ilt 6806, 59 eurot välja mitte hageja A. J., vaid viimase täisealiste laste K.ja K.P., kasuks. Õigustatud isikud nii võlga tagasi saama kui seda nõudma on kohtulahendist tulenevalt K. ja K. P.. Täitmisregistri andmetel on tsiviilasjas nr 2-09-64982 tehtud otsuse täitmiseks algatatud täitemenetlus nr 025/2012/407 (peamine sissenõudja K.P.), milles 6805 eurosest nõudest on täitmata 6499 eurot. Seega isegi juhul kui hageja õigusteadmisteta isikuna eeldas ekslikult, et temal vanemana on võimalus ka täisealiste laste eest ja nimel ilma volikirjata nõuda kohustuste täitmist, siis kostja heas usus käituva ja ausa ja professionaalse ettevõtja ja teenuseosutajana pidanuks seda hagejale selgitama. Kohus on seisukohal, et kostja tahtlus

§ 94

lg 1 mõttes seisnes kostja teadmises, et ta vaikib asjaoludest, mis välistavad nii lepingu sõlmimise kui täitmise võimaluse, eesmärgiga kallutada (sh lubaduste andmisega) hagejat lepingut sõlmima. Eriti küüniline on kohtu hinnagul lepingu p 3.1.1 lepingu sõlmimise tasuna 500 euro nõudmine ja vastuvõtmine teadmises, et lepingu täitmine võimalik ei ole (hagejale tahtlikult tegelike asjaolude mitteteatamine). Hagejale 10.08.2020.a. saadetud kostja kiri (nn aruanne teostatud töödest, tl 20-21) ei ole kohtu hinnangul tõsiselt võetav. Viidatud kirjas märgib kostja, et Eesti Vabariigi seadustest tulenevalt on sellise võla sissenõudmine praktiliselt võimatu. Kohus rõhutab veelkord, et kostja teadis ja pidi teadma juba lepingu sõlmimisel, et selle täitmine on võimatu ning sõlmis hagejaga lepingu, vaid lepingu sõlmimise tasu saamise eesmärgil. Lepingu p 2.1.3 sätestab, et kui lepingu täitmine 3 kuu jooksul osutub võimatuks, esitab kostja kliendile kirjaliku kokkuvõtte võlgade sissenõudmise võimatuse põhjustanud asjaolude kohta. Hageja väitel kostja seda ei teinud. Kostja ei ole hageja väiteid millelagi ümber lükanud. Ka eelkirjeldatud kostja käitumine kinnitab, et kostja teadis juba lepingu sõlmimisel, et selle täitmine on võimatu, kuid kasutas ära hageja teadmatust. 10. Kohtu hinnangul oleks käesoleval juhul tehing tühistatav ka hagejapoolse eksimuse tõttu. Tulenevalt

§ 92lg 1 on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi on tehing tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud

§ 92

lg 3 sätestatud eeldused poolte vahel sõlmitud lepingu tühistamiseks eksimuse mõjul, sest - hagejapoolse eksimuse põhjustas kostjapoolne olulistest asjaoludest teatamata jätmine kui nende teatavakstegemine ja selgitamine hagejale oli nõutav vastavalt hea usu põhimõttele; - kostja ettevõtjana ja teenusosutajana teadis ja pidi teadma hageja poolsest eksimusest ja ka sellest et hageja eksimuses hoidmine on hea usu põhimõttega vastuolus; 5 - hageja lähtus lepingu sõlmimisel ekslikest asjoludest (et tal on võimalik kohtulahendiga tema täiskasvanud laste kasuks väljamõistetud võlga sisse nõuda ja kostjal pädevus ning võimalus jõustunud kohtulahendit täita). Hageja kui õigusalaste eriteadmisteta isiku eksimuse põhjustas kohtu hinnagul kostja käitumine st täitmise võimatusest vaikimine, kuigi viimasel oli hea usu põhimõttest tulenev objektiivne teatamiskohustus (tegelikest asjaoludest teatamine olnuks vastavalt käibetavadele oodatav ja mõistlik). 11. Pettuse või eksimuse korral võib tehingu tühistada kuue kuu jooksul pettusest või eksimusest teadasaamisest (

§ 99lg 1 p 2).

Hageja märgib, et sai teada tema pettusest / eksimusse viimisest 2020.a. juulis kui sai politseilt vastuse oma pöördumisele (tl 23) ja pöördus abi saamiseks õigusbüroosse Hagi esitati kohtule 08.11.2020.a. seega on hagi esitatud tähtaegselt. 12. Vastavalt

§ 90

lg 2 tuleb tühistatud tehingu järgi saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kuivõrd tehing on tühine, on kostja alusetult rikastunud hageja arvel ning kostjal tuleb tagastada hagejale lepingu alusel saadud 500 eurot kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 sätestatuga.

1. Hageja on esitanud kostja vastu viivise nõude (tl 41-42) VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Kohus mõistab kostjalt välja viivise hageja kasuks viidatud sätetest tulenevalt alates 28.07.2020.a., so päevast mis järgnes hageja nõudeavalduses antud tähtpäevale so 27.07.2020.a. (tl 25) kuni nõude kohase täitmiseni.
2. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Arvestades hagihinda, lahendas kohus asja lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei A. luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud kulu kokku 388 eurot (sellest 125 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv tl 30, tõlkekulu 70 eurot tl 22, õigusabikulu 188 tl 77-78). 6 TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 nõuetele vastav lepinguline esindaja. Kohtu hinnanul on hageja esindaja teostatud toimingute eest nõutav tasu mõistlik ja põhjendatud (arvestusega 6,7 tundi x 40 eurot tunnihind – 80 eurot (tasutud riigi poolt Hugo OÜ-le) ehk 188 eurot).
4. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest arvates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 7