Obsah (7)

§ 659§ 667§ 534§ 463§ 172§ 696§ 543

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-10357 Kohtuasi SA Põhja

) § 534 lg-le 1 ja § 534 lg-le

1. Maakohus leidis, et arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust puudutatud isiku suhtes kohaldada tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi. Puudutatud isikul esineb psüühikahäire, tema käitumine on täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Ärakuulamisel veendus kohus, et puudutatud isiku käitumine on psüühilisest haigestumisest mõjutatud, tal on luulumõtteid mõjutamisest, tagakiusamisest, samuti suurusluulu. Raske psüühikahäire tõttu ei ole puudutatud isik võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Tema käitumine on nii teda kui ümbritsejaid ohustav. 3 2-20-10357
2. Maakohus leidis, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii patsiendile endale kui ümbritsevatele. Puudutatud isiku seisundi hinnangust ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi paranemist nelja ööpäeva vältel. Arsti hinnangul kulub seisundi stabiliseerumiseks kuu kuni kaks. Tema seisundit arvesse võttes vajab puudutatud isik pikaajalist hospitaliseerimist ja seega esialgse õiguskaitse kohest pikendamist 40 päevani. Taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist, mistõttu leidis maakohus, et tuleb anda luba ka puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Määruskaebus
3. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja end viivitamatult vabastada. Puudutatud isik on veendunud, et tal puudub raske psüühikahäire, mistõttu ei vaja ta ka ravi. Samuti pole ta olnud agressiivne haigusest tingitult, vaid tegemist oli tavakonfliktiga. Sõber kutsus politsei üksnes armukadeduse motiividel, et puudutatud isikule kätte maksta. Puudutatud isik on IT-alal väga tugev. Pöördus ema soovil psühholoogi juurde, kuid tegemist oli hoopis psühhiaatriga, kes kirjutas paberitesse, et puudutatud isik on skisofreenik. Puudutatud isik kavatseb haiglast vabanedes psühhiaatrilt niisuguse käitumise kohta aru pärida. Puudutatud isik leiab, et tema puhul pole tahtest olenematule ravile paigutamiseks vajalikud eeldused täidetud. Menetluse edasine käik
4. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamine ja selle pikendamine kuni 40 päevaks tahtevastase ravi kohaldamisega oli põhjendatud ja vajalik. Puudutatud isiku seisund ei ole paranenud, tal esineb endiselt jälitusluul ja suurusluul. Arstiga kõneledes võtab telefonist aku välja, et keegi ei saaks pealt kuulata. Oma agressiivset käitumist ei tunnista. Ravimite suhtes on negatiivselt meelestatud. Seega võib puudutatud isik väljaspool haiglat olla jätkuvalt ohtlik iseendale kui ümbritsejatele. Täidetud on kõik tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise tingimused.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 659

ja § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada osas, milles maakohus lubas esialgse õiguskaitse korras kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kauem kui neli ööpäeva. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus

§ 667

lg 2 alusel uue määruse, millega jätab avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse pikendamiseks 40 päevani rahuldamata. Vaidlustatud määrus jääb muutmata esialgse õiguskaitse rakendamise osas tähtajaga kuni neli ööpäeva. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

1. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et puudutatud isiku suhtes tuleb esialgse õiguskaitse korras kohaldada tahtest olenematut ravi kuni neli ööpäeva. Kolleegium ei jaga puudutatud isiku seisukohta, et tema haiglasse paigutamise tingimused polnud esialgse õiguskaitse kohaldamisel täidetud. PsAS § 11 lg 1 p-de 1–3 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla 4 2-20-10357 psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Maakohus on nende eelduste olemasolu piisavalt põhjalikult analüüsinud, tuginedes seejuures raviarsti arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tahtest olenematu ravi kohaldamine oli põhjendatud.
2. Määruskaebuse väited, mille kohaselt puudutatud isik leiab, et ta ei vaja ravi, on vastuolus raviarsti arvamuses märgituga. Nähtuvalt psühhiaatrite arvamusest esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia), mistõttu tema käitumine on täiel määral haiguslikest elamustest hõivatud, nii teda ennast kui ümbritsejaid ohustav. Oma seisundist tulenevalt pole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Raviarsti arvamuse kohaselt on puudutatud isik ettearvamatu ja võib väljaspool haiglat olla ohtlik nii iseendale kui ümbritsejatele. Puudutatud isiku jutt on vastuoluline, luululine ja paranoiline. Vajaliku ravi suhtes on puudutatud isik negatiivselt meelestatud. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et eelnimetatud asjaoludel võib puudutatud isik ilma haiglaravita olla ohtlik nii endale kui ka teistele teda ümbritsevatele isikutele. Samuti ei ole alust arvata, et puudutatud isikule piisanuks muudest psühhiaatrilise abi meetmetest, kuivõrd puudutatud isikul puudus haiguskriitika. Arvestades puudutatud isiku seisundit, käitumist ning psühhiaatrite arvamust, ei nähtu kolleegiumile, et puudutatud isik oleks teinud ravi saamiseks koostööd või enda ravimisega ise toime tulnud. Seetõttu ei olnud võimalik osutada puudutatud isikule vältimatut psühhiaatrilist abi muul moel, kui talle tema tahtest olenemata psühhiaatriahaiglas ravi osutades.
3. Eelnevale vaatamata rikkus maakohus

§ 534

lg-t 5, kui rakendas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset kauem kui neli päeva. 16.1. Ringkonnakohus märgib, et seadus ei näe ette esialgse õiguskaitse algset kohaldamist üle nelja päeva. Maakohus on kohaldanud esialgset õiguskaitset juba algselt pikemaks perioodiks kui neli päeva alates puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamisest.

§ 534

lg 5 teise lause kohaselt saab pärast isiku ärakuulamist asjaomast tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Samas peab esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamine olema kohaselt põhjendatud ja nähtuma selgelt määruse resolutsioonist. Maakohtu määrus nendele nõuetele ei vasta. 16.2.

§ 534

lg 5 mõtteks on, et esmalt rakendatakse esialgset õiguskaitset neljaks päevaks, seejärel vaatab psühhiaater või muu pädev arst isiku üle ning annab hinnangu, kas esialgset õiguskaitset on vaja pikendada. Kui esialgse õiguskaitse rakendamine neljaks päevaks on olnud tulemuslik, siis seda ei pikendata. Kui esialgse õiguskaitse pikendamine on siiski ilmselgelt vajalik, teeb kohus selle kohta eraldi määruse (vt Riigikohtu 19.02.2014 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 46.3, 11.01.2017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-137-16, p 18 ja 30.04.2019 määrust asjas nr 2-18-17167, p 21). 16.

1. Praegusel juhul saabus puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse 16.07.2020 ning järgmisel päeval esitas psühhiaatriakliiniku valvearst kohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja pikendamiseks kuni 40 päevani, millele oli lisatud psühhiaatrite arvamus. Samal päeval kuulas maakohus puudutatud isiku ära ja tegi määruse, millega lubas esialgse õiguskaitse korras kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 40 päevaks. Riigikohus on viidanud oma 11.01.2017 lahendis asjas nr 3-2-1-137-16, et kui esialgse õiguskaitse rakendamine neljaks päevaks on olnud tulemuslik, siis seda ei pikendata. Kolleegiumi hinnangul ei olnud 5 2-20-10357 maakohtule määruse tegemise ajaks teada, kas puudutatud isikule tahtevastase ravi osutamise tingimused on ka nelja päeva möödudes ilmselgelt täidetud. Seega ei võinud maakohus esialgse õiguskaitse korras puudutatud isikule tahtevastast ravi määrates seda samal ajal ka pikendada, isegi kui pikendamine oleks määruses (sh selle resolutsioonis) kohaselt otsustatud.
2. Iseenesest ei ole välistatud, et isiku tahtest olenematu ravi kohaldamise pikendamist kuni 40 päevani palutakse koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega, nagu on avaldaja käesolevas asjas teinud. Sellise esialgse õiguskaitse pikendamise taotluse saab aga rahuldada üksnes siis, kui enne pikendamist esitatakse kohtule psühhiaatri või muu pädeva arsti hinnang esialgse õiguskaitse pikendamise vajalikkuse kohta (vt Riigikohtu 30.04.2019 määrust tsiviilasjas nr 2-18-17167, p 21). Arstide arvamused, mis on antud enne esialgse õiguskaitse rakendamist, ei ole käsitletavad psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamusena

§ 534lg 5 teise lause mõttes.

1. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu määrus osas, millega maakohus lubas esialgse õiguskaitse korras kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kauem kui neli ööpäeva, põhjendamatu ja tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb selles osas ise uue määruse, millega jätab avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
2. Juhindudes

§ 463

lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus maakohtu muudetud määruse tervikresolutsiooni. Kuna esialgse õiguskaitse periood ja tahtevastane ravi on lõppenud, jätab ringkonnakohus tervikresolutsioonist välja otsustuse lugeda ravi lõpetatuks mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. 20. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

21.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 543võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 6