Obsah (6)

§ 2§ 37§ 47§ 121§ 45§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi 3-18-228 13. märts 2018, Tartu Maare Aloe XXX kaebus Viru Vangla vastu seoses võimlemismati ja

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas XXX kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või alus kaebuse tagastamiseks. 6.

§ 2

lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab

§ 37

lg 2 p 2 alusel Viru Vangla kohustamist kanda pakkidega saadetud esemed, s.t võimlemismatt ja usutalituseks vajalikud esemed kaebaja isiklike asjade nimekirja ning tuua need kaebaja kambrisse. Kohustamisnõue hõlmab ka

§ 37

lg 2 p-st 6 tuleneva õigusvastasuse kindlakstegemise nõude (kaebaja diskrimineerimine, usuvabaduse õiguse rikkumine, kaebaja tervise ohtu seadmine ning kannatuste ja ebameeldivuste valmistamine). Samuti nõuab kaebaja

§ 37

lg 2 p 6 alusel Viru Vangla 27.12.2017 otsuste nr 6-12/554-2 ja 6-12/559-2 ning vaidemenetluste õigusvastasuse kindlakstegemist, kuna rikuti hea halduse tava, vaided jäeti sisuliselt menetlemata, neid ei lahendatud viivitamatult ning ületati vaietele vastamise tähtaega. 7. Kohus käsitleb esmalt kohustamisnõuet (I) ning seejärel Viru Vangla 27.12.2017 otsuste nr 6-12/554-2 ja 6-12/559-2 ning vaidemenetluste õigusvastasuse kindlakstegemise nõuet (II). I 8.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Käesoleva nõude lahendamiseks on kohustuslik vaidemenetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5, mis sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

1. Kaebuse esitamine kohtule juhul, kui isiku vaie on tagastatud, on lubatav üksnes siis, kui vaie on tagastatud ebaõigesti. Seega peab kohus hindama, kas Viru Vangla 27.12.2017 otsustega nr 6-12/554-2 ja 6-12/559-2 kaebaja vaiete tagastamine oli õiguspärane.
2. Kaebajale saadeti Viru Vanglasse pakkidega võimlemismatt ning kaebaja hinnangul talle usutalituseks vajalikud esemed, s.t Viru Vangla 11.12.2017 vastuse nr 6-13/41488-2 kohaselt palvevaibad, palvemütsid, palvehelmed, palverüü ja usulise sisuga raamatud. Kuna kaebaja on kinnipeetav, siis ei ole talle pakkide saatmine lubatud. Pakke on lubatud VangS § 98 lg 1 kohaselt saada üksnes vahistatul. Olukorda, kus pakke on lubatud saata üksnes vahistatutele, ei saa pidada Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks. Vajaduse korral saab kinnipeetav endale 2 vajalikke tarbeesemeid ja toiduaineid soetada sisseostude teel. Et vahistatu enamasti ei tööta, siis puudub tal ka raha sisseostudeks. Seetõttu näebki seadus vahistatule ette õiguse saada pakke (L. Madise, P. Pikamäe ja J. Sootak. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2014, lk 204). Vahistatute ja kinnipeetavate õiguslik staatus on oluliselt erinev, mistõttu ei saa nende erinevat kohtlemist ka pakkide osas pidada põhiseadusevastaseks.
3. Kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus pakkide ning seetõttu nendes sisalduvate esemete saamiseks, ei olnud tal ka õigus seda nõuda vaidemenetluses. Haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 kohaselt vaie tagastatakse, kui isikul puudub õigus vaie esitada. Seega on Viru Vangla õigesti kaebaja vaided tagastanud ning kohustuslikku kohtueelset menetlust ei saa kohustamisnõude osas läbituks lugeda. Ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 12. Seega kohus tagastab

§ 121

lg 1 p 4 alusel XXX kaebuse Viru Vangla kohustamiseks kanda pakkidega saadetud esemed kaebaja isiklike asjade nimekirja ning tuua need kaebaja kambrisse. 13. Ka juhul, kui kohus käsitleks eraldiseisvalt kaebaja nõudeid tuvastada kaebaja diskrimineerimine, usuvabaduse õiguse rikkumine, kaebaja tervise ohtu seadmine ning kannatuste ja ebameeldivuste põhjustamine, eeldades, et kaebaja nõuab eelkirjeldatu tõttu Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist

§ 37

lg 2 p 6 alusel, ei saa siiski vangla tegevust õigusvastaseks pidada ning kaebus kuuluks tagastamisele

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puuduks asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Kaebus oleks eeltoodud osas perspektiivitu, arvestades käesoleva määruse p-des 10 ja 11 selgitatut.

1. Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et kui kaebajal esineb tervisehäireid, tuleb tal selles osas pöörduda vangla meditsiiniosakonna poole. VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid.
2. Samuti, asjaolu, et VangS § 62 kohaselt peab vanglateenistus tagama kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise, ei tähenda, et kaebajal on õigus saada igal moel kõiki esemeid, mida ta usuliste vajaduste rahuldamiseks enda hinnangul vajab. Kaebajal on Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ p 19.5 kohaselt võimalik taotleda kaplani vahendusel endale religioosset sümboolikat. II
3. Kaebaja soovib vaidlustada ka Viru Vangla tegevust vaidemenetluste läbiviimisel.

§ 45

lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Seega peaks vaidemenetluses tehtud otsuste iseseisev vaidlustamine olema pigem erandlikuks võimaluseks, mis on põhjendatud üksnes juhtudel, kui vaidemenetluse käigus on rikutud kaebaja õigusi, mis ei ole seotud vaidemenetluse esemega. 17. Lisaks sellele, et kaebaja hinnangul rikuvad Viru Vangla 27.12.2017 otsused nr 6-12/554-2 ja 6-12/559-2 kaebaja õigusi seoses vaide esemega, mis osas kaebajal puudub kaebeõigus otsuste vaidlustamiseks

§ 45

lg-st 4 tulenevalt, kuna tal oli võimalik põhinõudega (kohustada vanglat kandma pakkidega saadetud esemed kaebaja isiklike asjade nimekirja ning tooma need 3 kaebaja juurde kambrisse) otse kohtu poole ning kohus hindas selles osas vaiete tagastamise õiguspärasust (käesoleva määruse p-d 9-11), leiab kaebaja, et ka vaidemenetlus iseenesest on viidud läbi tema õigusi rikkudes. Kaebaja leiab, et rikuti hea halduse tava, vaided jäeti sisuliselt menetlemata, neid ei lahendatud viivitamatult ning ületati vaietele vastamise tähtaega. 18. Esiteks,

§ 45

lg-st 2 tulenevalt hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega võiks kaaluda, kas tuvastamiskaebuse esitamine võiks olla põhjendatud preventiivsel eesmärgil. Riigikohtu halduskolleegiumi 09.02.2017 määruse nr 3-3-1-75-16 p 8.1 kohaselt on kolleegium varasemas praktikas selgitanud, et preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt lahendeid asjades nr 3-3-1-88-08, 3-3-1-100-09, 3-3-1-24-10 ja 3-3-1-811, 3-3-1-8-14 ja 3-3-1-60-14) ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (vt lahendeid asjades nr 3-3-1-61-13 ja 3-3-1-22-15). Kaebaja ei saa esitada õigusvastasuse kindlakstegemise nõuet üksnes selleks, et veenduda vangla tegevuse õigusvastasuses. Lisaks,

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

1. XXX on kaebuses põhjendanud, miks võimlemismati ja usutalituseks vajalike esemete kaebajale mitte väljastamine on õigusvastane, kuid ei ole välja toonud, miks on vaidemenetluste õigusvastasuse kindlakstegemine vajalik tema õiguste kaitseks. Kaebaja põhieesmärgiks oli vangla kohustamine väljastada talle kaebuses kirjeldatud esemed, mistõttu kohus ei pea vajalikuks täiendavate põhjenduste küsimist seoses vaidemenetluste õigusvastasusega. Kui kaebaja leiab tulevikus, et vaidemenetluses rikutakse tema õigusi, on tal võimalik selles osas vangla poole pöörduda. Samuti on kaebajal võimalik VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt pöörduda otse kohtu poole põhivaidluse esemega, kui vangla jätab selles osas kaebaja vaide tähtaegselt lahendamata.
2. Seega tagastab kohus

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu XXX kaebuse Viru Vangla 27.12.2017 otsuste nr 6-12/554-2 ja 6-12/559-2 ning vaidemenetluste õigusvastasuse kindlakstegemiseks. 21.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik Kohtumääruse põhjendusi on osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu 09.07.2018.a määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 09.07.2018.a määrus Resolutsioon 1. Jätta XXX määruskaebus rahuldamata. 2. Muuta osaliselt Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2018. a määruse põhjendusi. 4