← Eesti

2-20-16097/11

Obsah (5)§ 368§ 440§ 444§ 162§ 168

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 01. veebruar 2021, Rakvere kohtumaja 2-20-1609

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis 1

(3)on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
  1. G. M. (hageja) esitas 03.11.2020 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagi D. K. (kostja) vastu pärandist loobumise tuvastamiseks. Hagiavalduses palus hageja tuvastada, et D. K. loobus oma isa P. M.i (isikukood: xxxxxxxxxxx, surnud xx.xx.1999) pärandist, milleks on korteriomand registriosa nr xxxxx, asukohaga xxx xx-xx, xxx. Hagi asjaolude kohaselt erastas hageja omandireformi käigus eelviidatud korteriomandi (erastamise ajal oli korteri aadressiks: xxx xx-xx), mille kohta sõlmiti xx.xx.1995 ostu-müügileping ning korter on kinnistusraamatu andmetel hageja ainuomandis. Hageja oli korteri erastamise ajal abielus P. M.iga, siis muutus korter abikaasade ühisvaraks. Hageja ja P. M.i abielu lahutati xx.xx.1998 ja ühisvara abikaasad ei jaganud. P. M. suri xx.xx.1999 ja pärimismenetlust ei ole hagejale teadaolevalt toimunud. Kostja ei ole nimetatud korterit elukohana kasutanud. Hageja soovis
  2. aastal korteri võõrandada, kuid notar selgitas hagejale, et tal ei ole võimalik korterit võõrandada ilma kostja nõusolekuta. Notari pädevusse ei kuulu asjaolu tuvastamine, kas kostja on oma isa P. M.i pärijana pärandi vastu võtnud või mitte. Hageja tugines

§ 368

lg-le 1 ja leidis, et hageja huvides on tuvastada, milline on temale kuuluva korteriomandi teise poole omandiõiguse staatus pärast pärandaja P. M.i surma, ehk tuvastada faktilise asjaoluna, et kostja ei ole pärandit vastu võtnud ja ei saa seda ka enam teha. Hagiavaldusele on lisatud xx.xx.1995 korteri ostu-müügileping, hageja ja P. M.i abielu ja abielulahutuse tunnistused, P. M.i surmatunnistus ning kinnistusraamatu väljavõte. 14.12.2020 esitas hageja e-kirjavahetuse D. K.ga (endine M.). Kirjavahetusest nähtub, et D. K. sisuliselt tunnistab G. M.i hagi, kuid on seisukohal, et tal ei ole vaja juriidilise fakti tuvastamiseks midagi teha.

  1. Kostja 28.12.2020 vastuse kohaselt tunnistab kostja tema vastu esitatud hagi ja kinnitab, et ei võtnud vastu oma isa P. M.i pärandit, s.h korteriomandit asukohaga xxx xx-xx, xxx (varem xxx xxxx, kinnistu registriosa number xxxxx). Täiendavalt märgib kostja, et ei suhelnud oma isaga lapsest saadik ja ei olnud tema surma järel ega ole ka praegu huvitatud tema järelt millegi pärimisest. Ei teadnud midagi korteriomandist ega ole sellest huvitatud. Tähtaeg pärandi vastuvõtmiseks on möödas, seetõttu ei saa aru hagi esitamise põhjusest. Kostja ei pea ennast P. M.i pärijaks ja ta ei soovi P. M.i järel midagi pärida ja ei pretendeeri mingile pärandi osale. Pärast P. M.i surma on pärandit asunud kasutama G. M., kostja sellele vastu ei vaidle. Tõendeid kostjal esitada ei ole. Menetluskulud palub jätta hageja kanda, kuna kostjalt mingi kulu väljamõistmine oleks väga ebaõiglane.
  2. Hageja esitas 18.01.2021 seisukoha kostja vastusele, milles leiab, et kostja D. K. on sisuliselt hagi õigeks võtnud. Vastuses hagiavaldusele kinnitab kostja, et ei võtnud vastu oma isa P. M.i pärandit, s.h korteriomandit asukohaga xxx xx-xx, xxx (varem xxx xx-xx, kinnistu registriosa number xxxxx). Veel märgib kostja, et ta ei suhelnud oma isaga lapsest saadik ja ei olnud tema surma järel ega ole ka praegu huvitatud tema järelt millegi pärimisest. Samuti ei saa kostja seadusest tulenevalt enam pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, sest pärandi avanemisest on möödunud üle 10 aasta. Hageja sõnastab ümber hagi resolutsiooni selliselt, et tuvastada, et D. K. (M.) ei võtnud vastu oma isa P. M.’i (ik xxxxxxxxxxx, surnud xx.xx.1999) pärandit, s.h korteriomandit asukohaga xxx xx-xx, xxx (varem xxx xx-xx, kinnistu registriosa number xxxxx). Hageja on nõus menetluskulu jätmisega hageja enda kanda.
  3. Kohus teavitas pooli, et lahendab asja kirjalikus menetluses õigeksvõtul põhineva otsusega. 2

(3)Kohtuotsuse põhjendused 5. Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

§ 440

lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. Tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning jätab välja kohtuotsuse põhjendava osa. Pärimisseaduse (PärS) § 180 kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud seadust, kui rakendussätetest ei tulene teisti. Enne 01.01.2009 kehtinud PärS § 163 lg 1 kohaselt pärimisseadus jõustub

  1. aasta
  2. jaanuaril. PärS § 164 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse pärandi suhtes, mis on avanenud pärast
  3. aasta
  4. detsembrit. Seega kuulub käesolevas asjas kohaldamisele 15.05.1996 vastu võetud pärimisseadus, mis jõustus 01.01.1997 (osaliselt 16.06.1996). Viidatud PärS § 117 lg 1-4 kohaselt pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuli sama seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal esitada notarile avaldus, mille notar tõestab. Kui pärima õigustatud isik ei ole sama seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal pärandvara valdama, kasutama või käsutama asunud ega pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise avaldust esitanud, on ta õiguse pärandile kaotanud ning tema pärandiosa jagatakse pärandi vastu võtnud pärijate vahel juurdekasvuõiguse alusel. Sama seaduse § 118 lg 3 kohaselt ei saa pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Kohus rahuldab hagi ja tuvastab, et D. K. (end. M.) ei võtnud vastu oma isa P. M.’i (ik xxxxxxxxxxx, surnud xx.xx.1999) pärandit, s.h korteriomandit asukohaga xxx xx-xx, xxx (varem xxx xx-xx, kinnistu registriosa number xxxxx). 6.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ja kohaldab

§ 168lg 6, millest tulenevalt jätab hageja menetluskulud hageja enda kanda.

Kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.