Obsah (6)

§ 33§ 29§ 35§ 34§ 32§ 30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-5687 Tsiviila

) § 33 lg 4 alusel jätta tagastamata sissenõudja tasutud ettemaksu 7,20 eurot. 6)

1. märtsil 2020 esitas sissenõudja kaebuse kohtutäituri
2. märtsi 2020 otsuse peale sissenõudja tasutud ettemaksu tagastamata jätmise osas. 7)
3. aprilli 2020 otsusega jättis kohtutäitur sissenõudja kaebuse rahuldamata. Sissenõudja ei nõustu kaebuses kohtutäituri
4. aprilli 2020 otsuse peale kohtutäituri tõlgendusega

§ 33lg 3 osas.

Nimetatud säte näeb ette, et kui kohtutäituri tasu on võlgnikult täies ulatuses sisse nõutud, tagastab kohtutäitur sissenõudjale ettemaksu ühe kuu jooksul tasu laekumisest arvates. Sissenõudja on seisukohal, et

§ 33

lg 3 nimetatud „täies ulatuses“ tähendab nõuet sellises 2 suuruses nagu see parasjagu sissenõutav on, isegi kui tasu suurust on algsega võrreldes vähendatud. Täiteasjas nr X jätkub menetlus täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot võlgnikult sissenõudmiseks. Seega, kui kohtutäituril õnnestub nimetatud summa võlgnikult sisse nõuda, siis on kohtutäituri tasu

§ 33

lg 3 tähenduses täies ulatuses võlgnikult sisse nõutud ning kohtutäituril tuleb tagastada sissenõudjale kogu tasutud ettemaks, s.o 7,20 eurot. Vastasel juhul on kohtutäituri tasu 7,20 euro osas tasutud kohtutäiturile topelt, st nii võlgniku kui sissenõudja poolt. TMS § 38 lg 1 kohaselt aga kannab täitekulud võlgnik. Sissenõudja leidis, et lisaks kohtutäituri seadusele kohaldub ka täitemenetluse seadustik. TMS § 41 lg 2 sätestab, et kui võlgnikult ei ole mõistliku aja jooksul õnnestunud täitekulusid sisse nõuda, tagastab kohtutäitur sissenõudjale vähemalt poole tema tasutud täitekulude ettemaksust. Selline seisukoht on õigustatud seetõttu, et kohtutäitur jätkab täitemenetlust täitemenetluse kulude võlgnikult sissenõudmiseks. Seega, isegi kui võlgnikult ei õnnestu mõistliku aja jooksul täitekulusid sisse nõuda, tuleks vähemalt pool sissenõudja tasutud ettemaksust kohtutäituril mõistliku aja pärast tagastada. Juhul, kui kohtutäituril õnnestub täitekulud võlgnikult sisse nõuda kogu nõutavas ulatuses, siis tuleb kohtutäituril tagastada täitekulude ettemaks sissenõudjale täies ulatuses TMS § 41 lg 1 alusel. 2. Kohtutäitur palub jätta sissenõudja kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta sissenõudja kanda. Kohtutäitur nõudis sissenõudjalt 7,20 eurot ettemaksu, kuivõrd võlgniku teiste pikaajaliste täitemenetluste tõttu oli alust arvata, et nõude rahuldamine ebaõnnestub (

§ 29

). Tasu ettemaksu eesmärk on hüvitada kasvõi osaliselt kohtutäituri kulu, mis kaasneb menetluse läbiviimisega juhul kui menetlus lõpeb ilma kohtutäituri tasu sisse nõudmata. Kohtutäituri poolt nõutud tasu ettemaksu tasumisel pidi sissenõudjale olema selge, et kui täitemenetlus võlgniku suhtes ebaõnnestub, siis kohtutäitur tasutud ettemaksu ei tagasta. Kohtutäituri tasu ettemaksu tagastamist ja mittetagastamist reguleerivad ammendavalt

§ 33lg 3 ja lg 4.

Ebaõige on sissenõudja seisukoht, et lisaks

§ 33lg-tele 3 ja 4 reguleerib kohtutäituri tasu ettemaksu tagastamist ka TMS § 41.

Kohtutäituri hinnangul

§ 33

lg 3 mõttes „täies ulatuses“ kohtutäituri tasu tähendab kohtutäituri tasu

§ 35lg-s 1 nimetatud ulatuses.

Täitemenetluse alustamise tasu käibemaksuga on 19,16 eurot (

§ 34ja § 32 lg 3).

Menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega (

§ 32lg 1).

Vaidlust ei ole selles, et kohtutäituril ebaõnnestus sundtäitmisel oleva summa sissenõudmine, st kohtutäituri poolt sissenõutud summa on 0 eurot. Seega muutus sissenõutavaks vaid täitemenetluse alustamise tasu. Järelikult ei saabu

§ 33

lg 3 nimetatud ettemaksu tagastamise olukord, vaid täitemenetlus lõpeb tulevikus kohtutäituri tasu nõuet (täies ulatuses) rahuldamata. Kohtutäitur on õigustatult otsustanud jätta sissenõudja poolt tasutud kohtutäituri tasu ettemaks summas 7,20 eurot

§ 33

lg 4 alusel tagastamata, sest täitemenetlus tuleb käesoleval juhul lõpetada (kohtutäituri tasu) nõuet (täies ulatuses) rahuldamata. Juhuks kui kohus leiab, et sissenõudjale ettemaksu tagastamist või mitte tagastamist saab kohtutäitur otsustada alles siis, kui selgub, kas ja kui suures ulatuses õnnestub nõuda sisse täitemenetluse alustamise tasu, märkis kohtutäitur, et võlgniku suhtes täitemenetluse alustamise tasu osas täitemenetluse jätkamine on ilmselgelt perspektiivitu. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Juhul, kui kohus tühistab kohtutäituri

1. aprilli 2020 otsuse, tuleb tühistada täies ulatuses ka kohtutäituri
2. märtsi 2020 otsus, kuivõrd kohtutäituril peab olema võimalik loobuda võlgniku suhtes sissenõutavaks muutunud täitemenetluse alustamise tasu summas 19,16 eurot sissenõudmisest selle perspektiivituse tõttu ning lõpetada täiteasja nr X menetlus. 3 MAAKOHTU SEISUKOHT
3. Maakohus jättis sissenõudja kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus sissenõudja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kuigi menetluse alustamise tasu, menetluse põhitasu ja ka muude täitekulude tasumise kohustus on eelkõige võlgnikul (

§ 30

lg-d 1 ja 2 ning TMS § 38 lg 1), võib seaduses ettenähtud juhtudel kohtutäitur seoses täitemenetluses tekkivate kuludega nõuda kohtutäituri tasu või täitekulude esialgset hüvitamist ka sissenõudjalt, kohustades sissenõudjat tasuma kohtutäituri tasu või täitetoimingu teostamise eest ettemaksu (

§ 29lg 2 ja TMS § 40).

Antud juhul ongi kohtutäitur enne täitemenetluse alustamist nõudnud sissenõudjalt kohtutäituri tasu ettemaksu 7,20 eurot

§ 29lg 2 alusel.

Kohtu hinnangul on kohtutäituri tasu ettemaks ja täitekulude ettemaks oma olemuselt erinevad, ehkki mõlemal juhul on ettemaksu mõtteks finantseerida tehtavaid kulutusi enne nende tegemist. Enne täitemenetluse alustamist nõutava kohtutäituri tasu ettemaksu eesmärk on kasvõi osaliselt hüvitada kohtutäituri kulu, mis kaasneb menetluse läbiviimisega olukorras, kus täitemenetluse alustamisel on ilmne, et täitemenetlus lõpeb ilma kohtutäituri tasu sisse nõudmata. Täitekulude ettemaks on seotud kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalike kulutustega (TMS § 37 lg 1 punktid 1-7). Kuigi kohtutäituri tasu on TMS § 37 lg 1 kohaselt osa täitekuludest, leiab kohus, et TMS §-d 37-42 käsitlevad n-ö täitekulusid kitsamas mõttes ehk pärast täitemenetluse alustamist menetluseks tehtavaid vajalikke kulutusi. Kohtu arvates toetab seda seisukohta TMS § 40 lg 5, mille järgi kohtutäituri tasu ettemaksu osas kohaldatakse kohtutäituri seadust. Seega on kohtutäituri tasu ettemaksu tagastamise kord reguleeritud

§-s 33 ja täitekulude (v.a kohtutäituri tasu) ettemaksu tagastamise kord TMS §-s 41. Käesoleval juhul võlgniku suhtes sundtäitmisel olnud trahvi sissenõudmine täiteasjas nr X kohtutäituril ebaõnnestus (tl 5-6). Põhjendatud on kohtutäituri seisukoht, et

§ 33

lg 3 nimetatud ettemaksu tagastamise olukord täiteasjas nr X ei saabu, kuivõrd täitemenetlus lõpeb tulevikus kohtutäituri tasu nõuet täies ulatuses rahuldamata. Arvestades kohtutäituri märgitut, et võlgnik on maksejõuetu, tema suhtes oli antud menetluse algatamise ajal täitmisel seitse täiteasja (käesoleval ajal 11 täiteasja), kuid sissenõudmised võlgniku suhtes ei ole osutunud võimalikuks, aga ka täitemenetluses kehtivat prioriteedipõhimõtet, mille kohaselt täitedokumente menetletakse nende täitmisele pööramise järjekorras, on tõenäoline, et antud täiteasi lõpeb tulevikus eelduslikult kohtutäituri tasu saamata. Võlgniku varatuse riski võtab endale sissenõudja kohtutäiturile ettemaksu tasumisel. Täitur peab TMS § 48 lg 1 p 2 järgi lõpetama täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud, mh kui võlg on tasutud otse sissenõudjale. Kuna täitemenetluses sissenõudja nõuet ei rahuldatud ja sellest tulenevalt ei nõuta võlgnikult kohtutäituri põhitasu, on kohtutäitur kohtu hinnangul õigustatult jätnud sissenõudja poolt tasutud kohtutäituri tasu ettemaksu täies ulatuses

§ 33lg 4 alusel tagastamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri
2. märtsi 2020 otsus osas, millega jäeti sissenõudja tasutud ettemaks 7,20 eurot tagastamata ja
3. aprilli 2020 otsus, millega jäeti rahuldamata sissenõudja kaebus kohtutäituri
4. märtsi 2020 otsusele. Täiteasjas nr X jätkub menetlus täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot võlgnikult sissenõudmiseks. Seega, kui kohtutäituril õnnestub nimetatud summa võlgnikult sisse nõuda, siis on kohtutäituri tasu

§ 33

lg 3 tähenduses täies ulatuses võlgnikult sisse nõutud ning kohtutäituril 4 tuleb tagastada sissenõudjale kogu tasutud ettemaks, s.o 7,20 eurot. Vastasel juhul on kohtutäituri tasu 7,20 euro osas tasutud kohtutäiturile topelt, st nii võlgniku kui sissenõudja poolt. TMS § 38 lg 1 kohaselt kannab täitekulud võlgnik. Sissenõudja on jätkuvalt seisukohal, et lisaks kohtutäituri seadusele tuleb kohaldada TMS §-i

1. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
2. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kohtutäitur jääb kõigi oma varasemate seisukohtade juurde. Olukorras, kus kohtutäitur ei saanud või kohtutäituril ei ole õigust saada võlgnikult tasu ulatuses, mis on vajalik konkreetse avalik-õigusliku soorituse (täitemenetluse läbiviimise) kulude katmiseks, on igati põhjendatud jätta sissenõudja tasutud ettemaks tagastamata.
3. Võlgnik määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab sissenõudja kaebuse kohtutäituri
5. aprilli 2020 otsuse peale ning tühistab kohtutäituri
6. märtsi 2020 otsuse osas, millega jäeti sissenõudja poolt tasutud kohtutäituri tasu ettemaks summas 7,20 eurot sissenõudjale tagastamata. Samuti tühistab ringkonnakohus kohtutäituri
7. aprilli 2020 otsuse, millega jäeti sissenõudja kaebus kohtutäituri
8. märtsi 2020 otsuse peale rahuldamata.
9. Sissenõudja ja kohtutäitur vaidlevad, kas kohtutäituril oli õigus jätta sissenõudja tasutud ettemaks
10. märtsi 2020 otsusega sissenõudjale tagastamata. Vaidlust ei ole, et täitemenetlus ei ole lõppenud ning see jätkub täitemenetluse kulude sissenõudmise osas. Samuti on sissenõudja nõue täidetud. Kohtutäituril ei ole vähemalt üldjuhul põhjust lõpetada täitemenetlust enne, kui on rahuldatud ka kohtutäituri tasunõue, sest sissenõudja nõue TMS § 48 lg 1 p 2 tähenduses hõlmab ka täituri tasunõuet (Riigikohtu
11. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-17, p 21;
12. septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15, p 29). Täituri tasunõue täidetakse üldjuhul samas täitemenetluses (Riigikohtu
13. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16, p 17). Seega oli täitur õigustatud jätkama täitemenetlust täiteasjas nr X enda tasude sissenõudmiseks. 9.

§ 33

lg 3 kohaselt, kui kohtutäituri tasu on võlgnikult täies ulatuses sisse nõutud, tagastab kohtutäitur sissenõudjale ettemaksu ühe kuu jooksul tasu laekumisest arvates. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui täitemenetlus tuleb lõpetada nõuet rahuldamata, ei tagastata sissenõudjale kohtutäituri tasu ettemaksu. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kuna täitemenetluses sissenõudja nõuet ei rahuldatud ja sellest tulenevalt ei nõuta võlgnikult kohtutäituri põhitasu, kohaldub

§ 33

lg 4 ning kohtutäituril on õigus jätta ettemaks viidatud sätte alusel sissenõudjale tagastamata. Sellist võimalust ei sätesta

§ 33lg 4 ega muud kohtutäituri seaduse sätted.

Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et ettemaksu tagastamise otsustamisel saab kohtutäitur hinnata, kui tõenäoline või perspektiivne on kohtutäituril tasunõude rahuldamine tulevikus. Ainuüksi asjaolu, et võlgnikult täitekulude sissenõudmine on ilmselgelt perspektiivitu, ei ole täituri tasu ettemaksu tagastamata jätmise aluseks. Kui täituril õnnestub võlgnikult täituri tasu sisse nõuda, puudub alus ettemaksu tagastamata jätmiseks (

§ 33lg 3).

5 Järelikult on kohtutäitur teinud ennatlikult otsuse ettemaksu tagastamata jätmise osas, kuivõrd täitemenetlust ei ole täituri tasu osas lõpetatud. Täituri tasu sissenõude osas on sissenõudjaks täitur ise, seega saab täitur ise otsustada, kas soovib täitemenetluse jätkamist või mitte. Eeltoodule tuginedes rahuldab ringkonnakohus sissenõudja kaebuse kohtutäituri

1. aprilli 2020 otsuse peale ning tühistab kohtutäituri
2. märtsi 2020 otsuse osas, millega jäeti sissenõudjale ettemaks tagastamata. Ülejäänud osas jääb kohtutäituri
3. märtsi 2020 otsus muutmata. Juhul kui kohtutäitur otsustab täitemenetluse täituri tasu sissenõudmiseks lõpetada selle perspektiivituse tõttu ilma võlgnikult täituri tasu sissenõudmata, kohaldub

§ 33lg 4 ning kohtutäituril on õigus jätta ettemaks sissenõudjale tagastamata.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, et kohtutäituri tasu ettemaks ja täitekulude ettemaks on oma olemuselt erinevad, mistõttu ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele täitekulude ettemaksu regulatsioon (TMS § 40). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks selles osas maakohtu põhjendusi korrata. Käesolevas menetluses sissenõudja kohtutäiturilt ettemaksu tagasi ei nõua, mistõttu kuulub määruskaebus rahuldamisele täielikult.
2. Maakohtu määruse tühistamise tõttu tuleb tühistada ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus, millega jäeti menetluskulud sissenõudja kanda (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus kohtutäituri kanda (TsMS § 172 lg 10). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 6