Obsah (4)

§ 200§ 65§ 76§75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-4220 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kas

§ 200

lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning talle mõisteti karistuseks vangistus 3 aastat.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 08.06.2011.a Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-2168 mõistetud ärakandmata karistuse – 1 aasta 9 kuud ja 9 päeva vangistuse - võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks vangistuse 4 aastat 9 kuud ja 9 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 21.06.2018.a 19.11.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Sulev Ruusmanni vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt ning elektroonilise järelevalve kohaldamist. tema suhtes KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Sulev Ruusmanni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Sulev Ruusmanni tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sulev Ruusmanni vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Sulev Ruusmann kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud

§75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohtuistungi toimumise ajaks on Sulev Ruusmann temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 2 aasta 7 kuu, so üle 1/2. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil xxx. Antud aadressil asub xxx. Asutus andis nõusoleku Sulev Ruusmanni teenusele võtmise kohta ning asutuse juht M. N. andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Isiku puhul on positiivne, et tal on vabanemisel kindel elukoht xxx ning ta on rehabiliteerivates tegevustes osalenud. Sellegipoolest ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava isikut ja vabanemisjärgseid tingimusi arvestades põhjendatud tema vabastamine käesoleval hetkel. Esmalt räägib isiku vabastamise kahjuks tema käitumine vangistusasutuses. Sulev Ruusmannil on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Nii on talle kahel korral määratud noomitus keelatud eseme valdamise ja ravimite manustamise korra rikkumise tõttu. Tartu Vanglas viibimise ajal on kinnipeetava suhtes kohaldatud ka vangistusseaduse §-s 69 loetletud julgeolekuabinõusid kolmel korral: 1) 10.09.2018 – 11.12.2018; 2) 30.01.2020 – 11.05.2020; 3) 14.08.2020 – 02.11.
3. Põhjuseks füüsilised konfliktid kaaskinnipeetavatega. Käitumine vangistusasutuses näitab ilmekalt Sulev Ruusmanni suutmatust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning käituda seadusekuulekalt. Kui kinnipeetav on sedavõrd allumatult käitunud vangistusasutuses karistust kandes, puudub mõistlik alus arvamaks, et ta seda suudab vabaduses. Äärmiselt murettekitav on ka narkootikumidega seonduv. Probleeme on suurendanud materjalidest nähtuvalt ka alkoholi kuritarvitamine. Alkoholi tarvitas kinnipeetav esmakordselt xx-aastasena õe sünnipäeval. Narkootikume (kokaiini) tarvitas ta esmakordselt
4. aastal Peruus viibides, millest jäi väga kiiresti sõltuvusse. Tal on diagnoositud ka sõltuvus. Sulev Ruusmann on minevikus ka karistatud Soomes narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Soomes vangistust kandes on ta tarbinud kokaiini. Sulev Ruusmanni enesekontroll narkootikumide osas on äärmiselt nõrk, mis tähendab, et seonduv uute kuritegude risk on jätkuvalt kõrge. Isiku vabanemisjärgne elukoht võib küll seda riski pisut maandada, kuid hinnates asjaolusid kogumis, ei pruugi sellest piisata, kuivõrd kinnipeetav on ka kinnipidamisasutuses viibides üle astunud vastavatest keeldudest ning motivatsioon muutusteks alles kasvamas. Majandusliku kasu saamise eesmärgil uue kuriteo toimepanemise risk ei ole samuti piisavalt maandatud. Isik on minevikus end elatanud kuritegelikust tulust ning töötamise registris tema kohta kanded puuduvad. Kuigi isik on huvitatud keevitaja eriala omandamisest, ei ole see kulgenud probleemideta ning täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu ei lubatud teda seda omandama. Xxx viibides tagataks küll isikule tööharjutuse praktika, peale keskuses programmi läbimist ei pruugi ta siiski asjaolusid arvestades Töötukassa abiga tööd leida. Paraku aga ilma kindla töökohata, arvestades ka temal lasuvate nõuete suurust, on suur tõenäosus, et isik asub taas kriminaalsel teel endale sissetulekut hankima. Ka vangistusasutus, kes näeb isiku käitumist igapäevaselt, on skeptiline tema edaspidise seadusekuulekuse osas ega toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku hoiakute ja käitumise kirjeldamisel on samuti märgitud, et kuigi vangistuse ajal osales Viha juhtimise programmis, jätkus vägivaldne käitumine ka peale programmis osalemist. Nii vabaduses kui ka vangistuses in isik käitunud impulsiivselt - ei mõtle enne tegutsemist ning ei arvesta võimalike riskide ja tagajärgedega. Sulev Ruusmannil on väljakujunenud kuritegelikud hoiakud, mida otsesõnu ei poolda, kuid mida näitab kuritegeliku käitumisega. Teda on korduvalt karistatud kriminaalkorras ning ka vanglas viibib ta mitmendat korda. Süüdimõistetu kuulutati Harju Maakohtu 06.10.2011.a kohtumäärusega tagaotsitavaks, kuna rikkus järjepidevalt kriminaalhoolduse kontrollnõudeid, ei ilmunud istungile ning karistus pöörati täitmisele. Ka vangistuse ajal ei ole isik suutnud käituda õiguskuulekalt. Kokkuvõtvat ei ole vangla iseloomustuse ja isiku ütluste pinnalt võimalik jõuda järeldusele Sulev Ruusmanni tõsikindlas motivatsioonis elus muutusi teha, probleemkohtadega tegeleda ja edaspidi seadusekuulekalt elada. Kinnipeetava isik ning vabanemisjärgsed tingimused viitavad taaskord selle ebaõnnestumisele. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Sulev Ruusmanni tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valve kohustusega ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt omandada eriala ja läbida sotsiaalprogramme, millised muudaksid suhtumist toimepandusse ja aitaksid vabaduses vältida uute, s.h. eriti samalaadsete kuritegude toimepanemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik