← Eesti

1-18-5243/113

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. veebruar 2021 Kohtuasja number 1-18-5243 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi süüdimõistetu Aleksander Trõtševi (isikukood 39307266514) vangistuse täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
  2. jaanuari 2021 määrus Määruskaebuse esitaja Aleksander Trõtševi kaitsja vandeadvokaat Rein Napa Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Tartu Maakohtu
  4. jaanuari 2021 määrus muutmata ja Aleksander Trõtševi kaitsja määruskaebus rahuldamata.
  5. Määrata Advokaadibüroole Rein Napa Aleksander Trõtševile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 senti, sealhulgas käibemaks 10 eurot 80 senti.
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aleksander Trõtševilt Eesti Vabariigi kasuks välja 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  7. Tartu Maakohus tunnistas
  8. septembri 2018 otsusega Aleksander Trõtševi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4 järgi, karistades teda 11 kuu pikkuse vangistusega, ning KarS § 424 järgi, karistades teda 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti A. Trõtševi liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. Mõistetud vangistuse jättis kohus tingimisi KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 2 aasta pikkuse katseajaga kohaldamata, kohustades A. Trõtševit sel ajal täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1– 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 21 sätestatud kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtuotsus jõustus
  9. septembril
  10. jaanuaril 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleti A. Trõtševi karistuse täitmisele pööramist, sest hooldusalune viibis ametniku loata väljaspool Eesti territooriumi ega täitnud registreerimiskohustust.
  11. Tartu Maakohtu
  12. jaanuari 2019 määrusega taotlus rahuldati ja A. Trõtševi karistuse ärakandmata osa 1 aasta 9 kuud vangistust pöörati täitmisele. Määrus jõustus
  13. märtsil 2019 ja A. Trõtšev asus karistust kandma
  14. aprillil
  15. Tartu Maakohtu
  16. detsembri 2019 määrusega vabastati A. Trõtšev vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla katseajaga kuni
  17. jaanuar
  18. A. Trõtševit kohustati käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4, 5 ja 9 sätestatud kohustusi hoiduda narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamisest ja tarvitamisest, otsida ühe nädala jooksul peale vabanemist endale töökoht või võtta ennast arvele Töötukassas, pöörduda sõltuvusravile ja alluda elektroonilisele valvele kahe kuu jooksul alates elektroonilise valve seadme kinnitamisest tema keha külge. Tartu Maakohtu
  19. detsembri 2019 määrus jõustus
  20. detsembril
  21. A. Trõtšev vabanes vanglast
  22. detsembril
  23. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas
  24. veebruaril 2020 Tartu Maakohtule A. Trõtševi suhtes teise erakorralise ettekande, milles taotleti A. Trõtševi karistuse täitmisele pööramist, sest hooldusalune rikkus elektroonilise valve nõudeid, olles analoogsete rikkumiste eest juba kahel korral hoiatatud. Tartu Maakohtu
  25. aprilli 2020 määrusega jäeti taotlus rahuldamata. Kohtu arvates ei olnud selge, kas erakorralises ettekandes süüdimõistetule etteheidetud rikkumine on toime pandud. Ka juhul, kui rikkumine oleks tõendatud, ei tingiks see karistuse täitmisele pööramist, sest tegemist polnud raske rikkumisega. Määrus jõustus
  26. aprillil
  27. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas
  28. augustil 2020 Tartu Maakohtule A. Trõtševi suhtes kolmanda erakorralise ettekande, milles taotleti A. Trõtševi karistuse täitmisele pööramist, sest hooldusalune rikkus registreerimiskohustust ja kohustust alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile (ei esitanud tähtajaks pangakonto väljavõtet). Tartu Maakohtu
  29. septembri 2020 määrusega jäeti karistus täitmisele pööramata, kuid määrati A. Trõtševile katseajaks täiendav kohustus läbida KarS § 75 lg 2 p 8 alusel sotsiaalprogrammina „Liiklusohutusprogramm“. Kohus leidis, et A. Trõtšev on erakorralises ettekandes talle ette heidetud rikkumised toime pannud, kuid karistuse täitmisele pööramine rikub ülemäärasuse keeldu. Tartu Maakohtu
  30. septembri 2020 määrus jõustus
  31. septembril
  32. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas
  33. oktoobril 2020 Tartu Maakohtule A. Trõtševi suhtes neljanda erakorralise ettekande, milles taotletakse A. Trõtševi karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise aluseks on registreerimiskohustuse rikkumised 22.,
  34. ja
  35. oktoobril 2020, ametniku kontrollile mitteallumine
  36. oktoobril 2020 (oma asukoha avaldamata jätmine ja ilmumata jätmine Jõgeva kriminaalhooldusosakonda narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamise kontrolliks), kontrollile mitteallumine
  37. septembril 2020 (tõendite esitamata jätmine töötamise ja töötasu saamise kohta ajavahemikul juuli 2020 kuni september 2020) ja kohtu poolt määratud elukohas mitteelamine. Kriminaalhooldaja hinnangul on hooldusalune oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda järgida 2

(4)käitumiskontrolli nõudeid. Ametniku koostatud hoiatused ja kaks erakorralist ettekannet polnud isiku käitumisele mõju avaldanud.
  1. jaanuaril 2021 toimus kohtuistung. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Kohtuistungil palus kriminaalhooldusametnik A. Trõtševi rikkumistena arvestada ka
  2. oktoobril 2020 ja
  3. novembril 2020 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise keelu rikkumist ning mitteosalemist sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusprogramm.“
  4. oktoobril 2020 registreerimiskohustuse rikkumise etteheitest kriminaalhooldusametnik loobus, kuna A. Trõtševil oli registreerimisele mitteilmumiseks mõjuv põhjus. Ka loobus kriminaalhooldusametnik kohtumenetluse käigus etteheitest seoses süüdimõistetu poolt
  5. septembril 2020 kontrollile allumise kohustuse rikkumisega, paludes selle asemel rikkumiseks lugeda töötamise kohustuse rikkumise.
  6. Tartu Maakohus rahuldas
  7. jaanuari 2021 määrusega kriminaalhooldusametniku
  8. oktoobri 2020 erakorralise ettekande ja pööras A. Trõtševile Tartu Maakohtu
  9. septembril 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 17 päeva vangistust, täitmisele. Kohus märkis, et süüdimõistetu on rikkunud kahel korral registreerimiskohustust, kahel korral narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise keeldu, ühel korral ametniku kontrollile allumise kohustust ja sotsiaalprogrammis osalemise kohustust. Talle on mitmel korral antud hoolimata rikkumistest täiendavaid võimalusi vabadusse jääda, kuid ta pole neid võimalusi hinnanud ja on jätkanud rikkumistega. Tema senine karistus ei ole seega täitnud oma eesmärki ja vangistus tuleb pöörata täitmisele. Maakohus pidas küll positiivseks, et A. Trõtšev on teadvustanud sõltuvusainete tarvitamisest tingitud probleemi olemasolu ja on registreerinud ennast Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse teenuse järjekorda. Samas näitab jätkuv narkootiliste ainete tarvitamine A. Trõtševi madalat motivatsiooni narkootiliste ainete tarvitamisest loobumiseks. Ainuüksi sõltuvusravi järjekorras viibimine ning ravile pöördumine ei kaalu kohtu hinnangul üles juba mitmeid toimepandud kontrollnõuete ja -kohustuste rikkumisi.
  10. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Trõtševi kaitsja vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja ei vaidlusta toime pandud rikkumisi, mille kohaselt on A. Trõtšev tarvitanud narkootilisi aineid, jätnud läbimata liiklusohutusalase programmi ja rikkunud registreerimiskohustust. Seevastu tõi kaitsja välja, et A. Trõtšev on põhjendanud tehtut sõltuvusprobleemiga, millega kaasnevad paanikahood. Kaitsja osutas asjaolule, et süüdimõistetu on pöördunud Viljandi Haiglasse narkosõltuvuse raviks, mis peaks algama statsionaarselt
  11. jaanuarist
  12. Seega peaksid süüdimõistetu otsus asuda sõltuvusravile ja tegelikult tema poolt selleks ette võetud sammud üles kaaluma vajaduse pöörata kandmata karistuse osa täitmisele. Sõltuvusravi läbimine ja eeldatav ootus selle tulemuslikkuses tähendaks kaitsja hinnangul ka seda, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid saaksid süüdimõistetu suhtes täidetud ja ravi lõppemisel võiks ta naasta resotsialiseerununa ühiskonda. Ringkonnakohtu seisukoht
  13. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 7 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Viidatud sätte kohaselt on kohus õigustatud ja peabki arvestama süüdimõistetu käitumist katseajal tervikuna, s.o mitte üksnes lisakohustuste määramise järgselt.
  14. Maakohus on tuvastanud asjakohaselt ja tõendipõhiselt, et A. Trõtšev on katseajal pannud korduvalt toime rikkumisi. Määruskaebuses A. Trõtševi sellist käitumist ka ei eitata. Maakohus põhjendas küllaldaselt sedagi, miks A. Trõtševi rikkumistele reageerimisel on kohane just karistuse täitmisele pööramine. Määruskaebemenetluses on vaidlus selle üle, kas süüdimõistetu 3
(4)otsus asuda sõltuvusravile ja tema poolt selleks ette võetud sammud peaksid üles kaaluma vajaduse kandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks.
  1. Kaalutlusviga, mis võiks anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks, maakohus kohtukolleegiumi hinnangul teinud ei ole.
  2. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et üksnes sõltuvusravi järjekorras viibimine ning ravile pöördumine ei kaalu üles mitmeid kontrollnõuete ja -kohustuste rikkumisi. Samuti pole ravi tulemuslikkus garanteeritud – seda veel eriti siis, kui patsient ei ole selleks piisavalt motiveeritud. Asjaolu, et A. Trõtšev on end küll sõltuvusravile registreerunud, kuid jätkanud paralleelselt narkootikumide tarvitamist, ilmestab tema tõsist uimastiprobleemi. Ka näib, et A. Trõtševi motivatsioon narkootikumidest loobuda pole ülearu kõrge – muidu oleks ta hakanud raviga tegelema märksa varem kui ta seda tegi. Seega on olemas tõsine risk, et A. Trõtšev jätkab narkootikumide tarvitamist.
  3. Senist kriminaalhooldust silmas pidades saab öelda sedagi, et A. Trõtševi tahe ja valmisolek muudegi kontrolltingimuste täitmiseks on kesine. Niisiis on tõenäoline seegi, et sellised rikkumised jätkuvad ka edaspidi.
  4. Et A. Trõtševilt on karta mitmeid erinevat laadi rikkumisi, tähendab seda, et käitumiskontrolliga ei saa piisavalt maandada A. Trõtševist lähtuvat uute kuritegude toime panemise riski. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et muud KarS §-s 76 lg 7 loetletud võimalused selle riski piisavaks maandamiseks on ammendunud ja A. Trõtševi vangistus on vaja täitmisele pöörata.
  5. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  6. jaanuari 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  7. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele, A. Trõtševi nõustamisele ja määruskaebuse esitamisele kulus tal kokku 60 minutit, mille eest ta soovib tasu 54 eurot, lisandub käibemaks 10,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kaitsja küsitud riigi õigusabi tasu 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot, kui määruskaebemenetluse kulu A. Trõtševilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.