1-17-11115/103

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. veebruar 2021 1-17-11115 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm Toomas Villemson (isikukood 36905226510) karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Tartu Maakohtu
2. jaanuari
3. a määrus Süüdimõistetu Toomas Villemson Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi RESOLUTSIOON Jätta Toomas Villemsoni määruskaebus Tartu Maakohtu
4. jaanuari
5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. veebruari 2018 otsusega tunnistati Toomas Villemson süüdi KarS § 141 lg 1 järgi ja karistati 3 aasta pikkuse vangistusega. Ta tunnistati süüdi ka KarS § 120 lg 1 järgi, mille eest talle mõisteti vangistuseks 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti T. Villemsoni karistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o
8. oktoober
9. T. Villemsoni karistusaja lõpp saabub
10. aprillil
12. Tartu Vangla taotles maakohtult T. Villemsonile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.
13. Maakohtu
14. jaanuari
15. a määrusega kohaldati T. Villemsoni suhtes pärast Tartu Maakohtu
16. veebruari 2018 otsusega mõistetud karistuse ära kandmist karistusjärgset käitumiskontrolli elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all tähtajaga 1 aasta. Ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
17. Kohus märkis, et T. Villemsoni isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahendist nähtuvalt on T. Villemsoni kriminaalkorras karistatud muuhulgas KarS § 141 lg 1 järgi 3-aastase vangistusega. Järelikult esineb T. Villemsoni puhul KarS § 871 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise alus.
18. T. Villemsoni on karistatud muuhulgas tahtliku esimese astme seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo eest. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole süüdimõistetu vangistuse ajal selle kuriteo toimepanemist kordagi tunnistanud. Ka istungil väitis süüdimõistetu, et ta on süüdi lavastatud. Sellise süüdimõistetu suhtumise valguses esineb suur oht, et T. Villemson võib sarnaseid kuritegusid toime panna vabaduses viibides ka edaspidi. Vangla iseloomustuse kohaselt on T. Villemsoni poolt uue vägivalla- ning seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo toimepanemise tõenäosus märkimisväärselt suur. Vangla iseloomustuses on märgitud, et T. Villemsoni on karistatud kokku 23 korral ja reaalset vangistust kannab
19. korda. Karistusregistri teatisest tulenevalt on käesolevaks ajaks varasemad karistused kustunud. Samas olid mitmed neist kehtivad veel kuritegude toimepanemise ja Tartu Maakohtu
20. veebruari 2018 otsuse tegemise ajal. Seega tuleb nentida, et T. Villemsonile on omane õigusvastaselt käituda. Kohtu arvates muudab see märkimisväärselt suureks ohu, et T. Villemson ka edaspidi jätkab taolist käitumist.
21. Tartu Vangla kinnitusel on T. Villemsonil diagnoositud sõltuvus alkoholist. Alkoholivastane ravi seni tulemusi andnud ei ole. Vabaduses alkoholitarvitamist ei eitanud süüdimõistetu ka kohtuistungil. T. Villemsoni iseloomustab negatiivselt distsiplinaarsüüteo toimepanemine avavanglas viibimise ajal, mil ta ründas kaaskinnipeetavat, rebides lõhki tema särgi. Vajakajäämised enda emotsioonide kontrollimisel ning kalduvus alkoholi kuritarvitada suurendab uute kuritegude toimepanemise riski veelgi.
22. Positiivselt iseloomustab T. Villemsoni vangistuses mitmete sotsiaalprogrammide läbimine. Samas vaatamata läbitud programmidele on vangla iseloomustuses märgitud, et kinnipeetav ei tunnista toimepandud kuritegu (vägistamist). Samas võttis T. Villemson sotsiaalprogrammidest osa avatud meelega ning suutis analüüsida ka võimaliku kannatanu positsiooni kuriteo toimepanemise ajal. T. Villemsonil on kindel soov loobuda alkoholi tarvitamisest ning oma käitumist kontrolli all hoides minna tööle ja tagada endale stabiilne toimetulek. Sellised süüdimõistetu eesmärgid on kindlasti kiiduväärt ja iseloomustavad teda positiivselt. Suur osa elust on T. Villemson kuritegusid toime pannud (mh vangistuses), mis teeb kaheldavaks tema võime neid eesmärke ka tegelikult täita.
23. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eesmärgiks on süüdimõistetu resotsialiseerumise tagamine tema käitumiskontrollile allutamise kaudu. Arvestades suurt uute kuritegude toimepanemise ohtu, on T. Villemsoni suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud ja vajalik. Kriminaalhooldusametnikul on võimalik abistada ja nõustada süüdimõistetut ning osutada sotsiaalset kohanemist soodustatavat abi. Süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku koostöös on võimalik vähendada uute kuritegude toimepanemise riski märgatavalt.
24. Süüdimõistetu karistusjärgse käitumiskontrollile allutamise hädavajalik eeltingimus on kindla elukoha olemasolu. Kohtu arvates on usaldusväärselt tõendamist leidnud süüdimõistetul elukoha olemasolu.
25. Süüdimõistetu käesolevas menetluses esitatud väide elukoha puudumisest on ümber lükatud vangla iseloomustuses tooduga. Tartu Vangla kinnitusel on T. Villemsonil võimalik asuda elama aadressile XXX linn, kus ta elas ka enne vangistust. Peale selle ei ole väide elukoha puudumisest ka eluliselt usutav. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on T. Villemson samas kohas elanud mitukümmend aastat. Isiklikus toimikus olevatest T. Villemsoni tingimisi enne tähtaega vabastamise asjades tehtud Tartu Maakohtu
26. septembri 2019 ja
27. novembri 2020 määruste sisust tuleneb, et T. Villemson on alati soovinud ennetähtaegselt 2