← Eesti

3-19-578/8

Obsah (5)§ 184§ 182§ 116§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-19-578 Otsuse kuupäev 22. august 2019 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi M.M. kaebus Viru Vangla 27. detsembri 2018. a käskkirja nr 6-3/

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Viru Vangla tunnistas
  2. detsembri
  3. a käskkirjaga nr 6-3/1064-1 kinnipeetav M.M. (kaebaja) süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ning karistas teda kaheksaks 3-19-578 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (tl-d 6-8). Käskkirja kohaselt ei allunud kaebaja
  4. novembril
  5. a valvur Sten Kuntsi arvukatele korraldustele avada vanglasisesel liikumisel uksi. Kaebajale antud korraldused ei vastanud ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele, seega oleks kaebaja pidanud korraldusi täitma. Kaebajale antud korraldused ei kohustanud teda toime panema õigusrikkumist. Korraldustest nähtub selgelt, milleks teda kohustati ning ei nähtu asjaolusid, mille tõttu oleksid kohustused vastukäivad ega muid objektiivseid põhjuseid, mille tõttu ei olnud võimalik korraldusi täita.
  6. Kaebaja esitas Viru Vanglale eelnimetatud käskkirja peale
  7. jaanuaril
  8. a vaide, mille Viru Vangla
  9. veebruari
  10. a vaideotsuses nr 6-12/43-2 rahuldamata jättis (tl-d 9-12). Viru Vangla leidis vaideotsuses, et kaebajale antud korraldused ei vasta ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele. Seega oleks kaebaja pidanud talle antud korraldusi täitma. Paratamatult on vaja saatmise ajal avada ka uksi ning see on üks kinnipeetava saatmise osa. Kuivõrd vanglaametnik peab saatmise ajal tagama nii iseenda julgeoleku kui ka teiste vanglas viibivate isikute julgeoleku, on kohustatud ukse avama kinnipeetav, kes liigub ametniku ees, muul ajal peab kinnipeetav käed seljal hoidma.
  11. Kaebaja esitas
  12. märtsil
  13. a Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla
  14. detsembri
  15. a käskkirja nr 6-3/1064-1 tühistamiseks (tl 1). Kaebaja rõhutas, et ei saa esitada täielikku kaebust, kuna tal pole käesolevas menetluses tähtsust omavaid dokumente ning ta ei mäleta kõiki asjaolusid peast, ning esitab kaebuse esimesel võimalusel. Seejuures palus kaebaja saata pangarekvisiidid, et ta saaks tasuda riigilõivu.
  16. Tartu Halduskohus jättis
  17. aprilli
  18. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest (tl 14). Kohus palus kaebajal kaebust põhjendada, tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus ning märkida, millises menetlusvormis ta haldusasja arutamist soovib.
  19. Tartu Halduskohtusse saabus
  20. aprillil
  21. a kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus täiendavate põhjendustega (tl-d 18-20). Kaebaja selgitab, et riigilõiv tasuti
  22. aprillil
  24. Tartu Halduskohus võttis
  25. mai
  26. a määrusega menetlusse kaebuse Viru Vangla
  27. detsembri
  28. a käskkirja nr 6-3/1064-1 tühistamiseks, tunnistas vastustajaks Viru Vangla, kohustas vastustajat esitama kohtule kirjalik vastus kaebusele, tagastas kaebajale dokumente ning jättis kaebaja taotluse puuduste kõrvaldamise avaldusest ärakirja saamiseks rahuldamata (tl-d 33-34).
  29. Vastustaja esitas kohtule
  30. juunil
  31. a vastuse kaebusele koos haldusmenetluse materjalidega (tl-d 36-43). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  32. Kaebaja taotleb Viru Vangla
  33. detsembri
  34. a käskkirja nr 6-3/1064-1tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 1) Tallinna Vanglas on valvurid kohustatud avama uksi, kuid Viru Vanglas on kaebaja kohustatud avama uksi. Kõigile teistele kinnipeetavatele avavad ka Viru Vanglas valvurid uksi. 2) Kaebaja palub tuvastada, et Viru Vangla sundis kaebajat rikkuma Viru Vangla direktori
  35. jaanuari
  36. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ p 4.3, 2 3-19-578 Viru Vangla korraldus avada uks vanglasisesel saatmisel oli tühine, Viru Vangla rikkus VangS § 41 lg-t 1 ja hea halduse tava.
  37. Viru Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb kohtueelses menetluses väljendatud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Vastuses kaebusele lisas vastustaja järgmist. 1) Vaidlus puudub selles, et kaebaja keeldus vanglaametniku korraldusi täitmast. Ta on lihtsalt ekslikul arusaamal, et need ei olnud talle kohustuslikud. Vangla jääb seisukohale, et tegemist oli õiguspäraste korraldustega – kinnipeetaval on keelatud iseseisvalt uksi avada, kuid vanglaametniku loal või korraldusel tuleb tal seda teha VangS § 67 p 1 alusel. 2) Vangla viis distsiplinaarmenetluse läbi ja määras karistuse õiguspäraselt. Vastustaja järgis vormi- ning menetlusnõudeid. Käskkiri on põhjendatud ja määratud karistus ei ole ebaproportsionaalne. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  38. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja halduskohtule kaebuse Viru Vangla
  39. detsembri
  40. a käskkirja nr 6-3/1064-1 tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirjaga karistas vangla kaebajat distsiplinaarkorras 8 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
  41. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks neid kõiki üle korrata.
  42. Viru Vangla valvuri S. Kuntsi
  43. novembri
  44. a ettekande (tl 21) kohaselt pani kaebaja toime järgmise rikkumise: „Kella 13:02 paiku kinnipeetavaga M.M., K. poeg, sündinud (xxxx), kamber V804 meditsiiniosakonda perearsti vastuvõtule liikudes jäi äkitselt teise korruse ukse juures nr 442A kinnipeetav M.M. seisma, kuigi olin juba kaardiga ukse avanud. Selgitasin kinnipeetavale, et kinnipeetav avaks ukse, kuid kinnipeetav keeldus. Selgitasin kinnipeetavale, et kui ta keeldub edasi liikumast ja uksi avamast, siis ta läheb kambrisse tagasi. Seadusliku korralduse peale kinnipeetav avas ukse. Teisel korrusel kella 13:05 paiku, ukse nr 246 juures ei avanud kinnipeetav taaskord ust. Selgitasin, et vastasel juhul liigume tagasi kambrisse ning lisasin seadusliku korralduse uks avada ja edasi liikuda. Kinnipeetav avas ukse ning puges sealt läbi, üritades ust enda selja taga jõuga kinni tõmmata, kuid sain käe vahele ja tõmbasin jõuga ukse lahti (mida peab näha olema ka
  45. korruse kaamerast). Selgitasin kinnipeetavale, et üks selline rikkumine veel ja me liigume koheselt tagasi osakonda ja kambrisse. 13:07 paiku kinnipeetav ei asetanud käsi seljale. Andsin seadusliku korralduse käed seljale panna, kuid kinnipeetav hoidis käsi taga suusahüppaja asendis, kuid ei pannud käsi selja peale ning nimetas mind mõttetuks tuustikuks ja väitis, et minusugustel lüüakse väljas „nahad“ kinni. Seejuures väitis kinnipeetav, et meditsiiniosakonnast tagasi liikudes ei saa ma talle mitte midagi teha ning tema nipsutamise peale pean ma kõik uksed avama. Kella 13:40 paiku meditsiiniosakonnast tagasi liikudes ei avanud kinnipeetav meditsiiniosakonna ust, seejuures nipsutades ja kommenteerides, et ava uks. Andsin kinnipeetavale sellest kellaajast alates iga ukse juures 2 seaduslikku korraldust uks avada, kuid kinnipeetav ei avanud uksi. Uksi oli 8 ja iga ukse juures andsin kaks korraldust, ehk 16 seaduslikku korraldust, millele kinnipeetav ei allunud ja pidin temale ise uksed lahti tegema, seades end ohtu kinnipeetava poole seljaga liikudes ning seejuures takistas kinnipeetav töö tegemist.“. 3 3-19-578
  46. Kaebaja ja vastustaja on erimeelt selles, kas kaebajal oli
  47. novembril 2018 õigus keelduda uste avamisest, kui vanglaametnik, kes teda meditsiiniosakonda ja tagasi kambrisse saatis, palus seda korduvalt teha. Kaebaja leiab, et vanglasisesel liikumisel valvuri eest uksi avades rikub ta Viru Vangla kodukorra p-i 4.
  48. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetaval on iseseisvalt keelatud uksi avada, kuid vanglaametniku loal või korraldusel tuleb tal seda teha VangS § 67 p 1 alusel. Kokkuvõttes taandub vaidlus sellele, kas kaebaja distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane ja distsiplinaarkaristus proportsionaalne.
  49. VangS § 63 lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine.
  50. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis (Riigikohtu halduskolleegiumi
  51. novembri
  52. a otsus asjas nr 3-3-1-51-11, p 10). Kohus selgitab, et selleks tuleb teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kinnipeetava tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus.
  53. Praeguses asjas oli vaidlustatud käskkirjaga kaebajat karistatud VangS § 67 p 1 rikkumise eest. VangS § 67 p 1 kohaselt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 67 p 1 eesmärgiks on vältida kinnipeetava allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmine ilma, et samal ajal toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus selle üle, kas korraldust tuleb täita või mitte. Riigikohus on oma praktikas märkinud, et kui hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.
  54. Kuna kaebajale etteheidetav tegu seisnes vanglateenistuse ametniku korraldusele mitte allumises, tuleb kontrollida, kas
  55. novembril 2018 kaebajale vanglaametniku poolt antud korraldus oli tühine HMS § 63 lg 2 tähenduses ja selle tühisus oli kaebajale ilmselge. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et
  56. novembril 2018 vanglaametniku poolt kaebajale antud korraldustel puuduvad HMS § 63 lg-s 2 sätestatud tühise haldusakti tunnused.
  57. Viru Vangla kodukorra p 4.3 sätestab, et kinnipeetavad liiguvad vangla territooriumil vanglateenistuse ametniku loal koos vanglateenistuse ametnikust saatjaga, hoides käed selja taga. Käsi ei pea hoidma selja taga kinnipeetavad, kellel ei võimalda seda tervislik seisund ega tööülesanded, ning kinnipeetavad, kellel takistavad seda kantavad asjad. Nii kodukorrast kui kodukorra seletuskirjast nähtub, et vangla territooriumil koos vanglateenistuse ametnikust saatjaga liikudes ei ole kinnipeetava käte seljataga hoidmise kohustus absoluutne. Kuigi praegusel juhul ei olnud tegemist olukorraga, kus kaebaja tervislik seisund ei võimaldanud käte selja taga hoidmist, samuti ei täitnud kaebaja tööülesandeid ning ta ei kandnud asju, nõustub kohus vastustajaga, et kinnipeetaval on keelatud iseseisvalt uksi avada, kuid vanglaametniku loal või korraldusel tuleb tal seda teha VangS § 67 p 1 alusel. Viru Vangla kodukorra 4 3-19-578 seletuskirja kohaselt, tuleneb nõue, et kinnipeetav hoiaks vangla territooriumil liikumise ajal käsi selja taga, vangla turvalisuse tagamise kaalutlusest, s.o kinnipeetava üle tõhusama järelevalve tagamisest ning võimaliku õigusrikkumise (nt kinnipeetava võimaliku ründe) ärahoidmisest. Kui kaebajat meditsiiniosakonda ja tagasi saatnud vanglaametnik leidis, et turvalisuse kaalutlusel ja kaebaja üle tõhusama järelevalve tagamiseks, peab ukse avama kaebaja, kes liigub tema ees, siis tuli kaebajal uksed avama. Eelnevaga arvestades nõustub kohus vastustajaga, et
  58. novembri
  59. a episoodi osas on täidetud VangS § 67 p-s 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo subjektiivne koosseis ja vastustaja oli õigustatud alustama kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlust.
  60. Kaebaja palub kohtul tuvastada, et Viru Vangla rikkus hea halduse tava, kui jättis kaebajale vastuväidete esitamiseks nädalavahetuse ja riigipühad ning tal puudus võimalus konsulteerida advokaadiga enne vastuväidete esitamise tähtaega. Kohtu hinnangul ei esine menetluslikke või vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, sh õigust anda distsiplinaarmenetluse kohta selgitusi, arvamusi ja esitada vastuväiteid (tl-d 22, 41). Asja materjalidest nähtub, et kaebaja sai
  61. detsembril 2018 kätte Viru Vangla
  62. detsembri
  63. a teate, et ta saab omapoolsed kirjalikud selgitused anda hiljemalt
  64. detsembril 2018 kella 12.00-ks. Kaebaja selgitas
  65. detsembril 2018, et kuna ta pole ettekannet näinud, siis pole tal hetkel midagi selgitada (tl 23). Kaebajale väljastati
  66. novembri
  67. a ettekanne koos distsiplinaarmenetluse protokolliga
  68. detsembril 2018 ning talle anti teada, et vastuväited ja arvamused tuleb tal esitada kirjalikult
  69. detsembriks 2018 (tl 42). Kaebaja esitas tähtpäevaks oma vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile. Seega oli kaebajal võimalus oma seisukohti esitada ja seda võimalust kaebaja ka kasutas. Distsiplinaarmenetluse algatamise teatises on konkreetselt välja toodud rikkumine, mida kaebajale ette heidetakse. Samuti on viidatud kõikidele õigustele, mis kaebajal distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajal on. Distsiplinaarmenetluse protokollile vastuväidete esitamiseks anti kaebajale mõistlik aeg. Oma selgitusi ja täiendusi toimunud juhtumi osas võis kaebaja esitada menetluse jooksul igal ajal. Kohtu hinnangul on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele ning karistus on määratud VangS § 64 lg-s 41 sätestatud ühekuulist tähtaega järgides (HMS § 33 lg 3). Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et vaidlustatud käskkirja andmisele on eelnenud piisav võimalus olla menetluses ära kuulatud vastavalt HMS §-le
  71. VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, sh kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. VangS § 63 lg 3 sätestab, et distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki, milleks on VangS § 6 lg 1 kohaselt kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine.
  72. Karistamise otsustamine ning karistuse liigi ja määra valimine on seega vangla kaalutlusotsus. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ja ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

  1. Vaidlusalusest käskkirjast ilmneb, et Viru Vangla on kaebajale karistuse määramisel võtnud arvesse järgmist: 1)
  2. novembril 2018 antud korraldustele allumata jätmine on raske distsipliinirikkumine; 2) korraldusele mitteallumisega seatakse ohtu vangla üldine julgeolek. 5 3-19-578 Kui kinnipeetav ei allu vanglaametniku korraldusele, võib see selle ametniku autoriteeti vähendada, nii selle kinnipeetava, kui ka kõigi teiste kinnipeetavate silmis. See omakorda raskendaks distsipliini tagamist vanglas; 3) kaebajal on mitmeid kehtivaid karistusi korraldusele allumatuse eest, mistõttu ei oleks eesmärgipärane karistusest loobuda. Kuna kaebajale on eelnevalt samaliigilise rikkumise eest määratud karistuseks kartserisse paigutamine, ei oleks proportsionaalne toimepandud rikkumise raskust arvestades määrata kartserikaristusest leebemat karistust. Arvestades, et varasemalt määratud karistus ei ole kaebajale mõju avaldanud ning ta on uuesti toime pannud samalaadse rikkumise, siis oli eesmärgipärane karistada kaebajat kartserisse paigutamisega kaheksaks ööpäevaks.
  3. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale
  4. detsembril 2018 määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne. Karistuste määramisel on arvestatud kaebaja eelnevaid samalaadseid rikkumisi. Kohus leiab, et vastustaja on karistuse määramisel õigesti arvestanud distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi, isiku suhtumist rikkumisse ja võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Arvestades seda, et raskeima võimaliku distsiplinaarsüüteo eest on kinnipeetav võimalik paigutada kartserisse 45 ööpäevaks, ei ole 8 ööpäevaks kartserisse paigutamine antud juhul ebaproportsionaalne. Seega on kohtu hinnangul vastustaja oma kaalutlusõigust nõuetekohaselt rakendanud ja kartserikaristuse kestvus on proportsionaalne. 24.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis vastavalt

§ 109

lg 1 neljandale lausele ei mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.