3-20-1801/17

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar

1. veebruar 2021, Tartu 3-20-1801 A.S. kaebus Viru Vangla kohustamiseks vastata
2. juuli
3. a pöördumises esitatud küsimustele ja
4. novembri
5. a käskkirja nr 6-2/1589 tühistamiseks A.S. määruskaebus Tartu Halduskohtu
6. novembri
7. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja A.S. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
8. Võtta asja materjalide juurde kaebaja esitatud Viru Vangla
9. novembri
10. a vaideotsus nr 6-12/332-
12. Jätta A.S. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
13. novembri
14. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
15. Viru Vangla kinnipeetav A.S. esitas
16. septembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks vastata tema
17. juuli
18. a pöördumises esitatud küsimustele. Kuna vangla ei ole
19. septembri
20. a seisuga tema pöördumisele vastanud, pidas A.S. põhjendatuks pöörduda kohtu poole. Lisaks soovis A.S., et kohus tühistaks tema töölepingu ning vangla lõpetaks kaebaja piinamise ja survestamise. Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Töötukassa tunnistasid kaebaja osalise töövõimega isikuks. Kaebajal oli
21. mail 2018 vanglas insult ning ta ei ole tervislikust seisundist tulenevalt võimeline töötama. Vangla sunnib teda eelnevast hoolimata tööle, manipuleerides tema tervisega ja taotledes eluohtliku terviserikke (insult) esile kutsumist või isegi surma.
22. Tartu Halduskohus tõlgendas kaebaja nõuet kohustada Viru Vanglat tühistama kaebaja tööleping Viru Vangla
23. novembri
24. a tööle määramise käskkirja nr 6-2/1589 tühistamise nõudena. Halduskohus tagastas
25. novembri
26. a määrusega nimetatud tühistamisnõude kohtueelse menetluse läbimata jäämise tõttu. Samas määruses selgitas halduskohus, et nõue kohustada vanglat vastama kaebaja
27. juuli
28. a pöördumises esitatud küsimustele on muutunud ainetuks, kuna vangla vastas
29. septembri
30. a vastusega nr 6-10/23554-2 kaebaja küsimustele. Kohus palus teatada, kas kaebaja soovib halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 2 alusel kohustamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudele.
31. Kaebaja palus vastuses halduskohtule menetlust jätkata haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna see on vajalik tema õiguste kaitseks. Samuti palus kaebaja, et kohus tühistaks Viru Vangla
32. novembri
33. a tööle määramise käskkirja nr 6-2/
35. Halduskohus lõpetas
36. novembri
37. a määrusega menetluse nõudes kohustada Viru Vanglat vastama küsimustele. Halduskohus leidis, et vangla vastas
38. septembri
39. a vastuses nr 6-10/23554-2 sisuliselt kaebaja
40. juuli
41. a pöördumises esitatud küsimustele. Vangla on kaebuses nõutu teinud ning kohustamiskaebus on muutunud ainetuks. Kaebaja ei selgitanud kohtule, miks on tema õiguste kaitseks vajalik minna kohustamisnõudelt üle tema pöördumisele vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõudele. See vajadus ei ole äratuntav ka kohtule. Seega ei ole HKMS § 152 lg 2 alusel kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminek lubatav ning menetlus tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus selgitas, et praeguse asja raames ei saa kohus lahendada
42. novembri
43. a käskkirja tühistamise nõuet. Kohus tagastas nimetatud tühistamisnõude, sest kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Pärast kohtueelse menetluse läbimist saab kaebaja esitada kohtule uue eraldiseisva kaebuse kõnealuse käskkirja peale.
44. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, mida hiljem täiendas ja milles leiab, et halduskohtu
45. novembri
46. a määrus on põhjendamatu ja kaebaja õigusi mittearvestav ning soosib vangla poolt seadusesätete rikkumist. Kaebaja pöördus kohtu poole, kuna vangla rikub süstemaatiliselt tema õigusi, karistades ebaseaduslikult distsiplinaarkorras ja kahjustades taotluslikult kaebaja tervist kartserisse paigutamisega. Kaebaja on Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti poolt tunnistatud töövõimetuks, kuid vangla sunnib ebaseaduslikult tööle. Vangla ei vastanud
47. juuli
48. a pöördumisele tähtaegselt, mistõttu pöördus kaebaja
49. septembril 2020 kohtu poole. Kaebajal oli
50. mail 2018 insult ning praegu on hüpertoonia tõve näidud süstemaatiliselt kõrged. Kaebaja ei saa usaldada Viru Vangla perearstide meditsiinilisi oskusi ja eetilisust. Arusaamatuks jääb, miks kaebaja ei vasta vangistusseaduse (VangS) § 37 sätetele, kuigi teda on vangla meditsiinitöötajate poolt korduvalt tööst vabastatud. Kaebajast on vanglas saanud invaliid ja teda hoitakse raskemates kinnipidamistingimustes. Kui temal endal ei ole enam õigust esitada vaiet
51. a tööle määramise käskkirja peale, siis peaks vangla ise väljatoodud asjaolude alusel kaebaja tööle määramise käskkirja tühistama. Kaebaja palub tühistada halduskohtu
52. novembri
53. a määrus, Viru Vangla
54. novembri
55. a käskkiri nr 6-2/1589 vastavalt VangS § 37 sätetele ja vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSE OSAS
56. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on arusaadavalt ja selgelt jälgitavalt selgitanud, miks ta pidas õigustatuks menetlus lõpetada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel koostoimes HKMS § 203 lg-ga 2 põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
57. Ringkonnakohus vaatab läbi kaebusi, mis on esitatud esimese astme kohtu, s.t halduskohtu lahendite peale ning kontrollib halduskohtu lahendite õigsust ja seaduspärasust. Halduskohus lõpetas vaidlustatava määrusega menetluse nõudes kohustada Viru Vanglat vastama kaebaja esitatud küsimustele, kuna vangla vastas kaebaja küsimustele kohtumenetluse jooksul. Määruskaebus ei sisalda väited ega seisukohti selle kohta, miks kaebaja arvates on halduskohtu
58. novembri
59. a määrus ebaõige. Kaebaja ei vaidle vastu asjaolule, et vangla vastas tema
60. juuli
61. a pöördumisele
62. septembril
63. Viimati nimetatud vastuses on vangla kaebaja ees vabandanud vastuse viibimise pärast. Määruskaebuse täiendusele lisatud Viru 2 Vangla
64. novembri
65. a vaideotsusest nr 6-12/332-2 nähtub, et kaebaja esitas vangla
66. septembri
67. a vastusele vaide ja vangla lahendas vaide
68. novembri
69. a vaideotsusega, jättes vaide rahuldamata. Eeltoodu alusel on põhjendatud asuda seisukohale, et kaebaja kohustamisnõude edasiseks menetlemiseks puudub mõistlik põhjendus ning puudub vajadus minna kohustamisnõudelt üle pöördumisele vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Ringkonnakohtu hinnangul lõpetas halduskohtus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel õiguspäraselt menetluse nõudes kohustada Viru Vanglat vastama kaebaja
70. juuli
71. a pöördumises esitatud küsimustele.
72. Halduskohus tagastas
73. novembri
74. a määrusega kaebuse nõude tühistada Viru Vangla
75. novembri
76. a käskkiri nr 6-2/1589, kuna kohtueelne menetlus on läbimata. Kaebaja ei vaidlustanud nimetatud halduskohtu määrust määruskaebuse esitamise kaudu kõrgemaastme kohtus. Halduskohus selgitas kaebajale
77. novembri
78. a määruses, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud. Seoses määruskaebuses sisalduva taotlusega tühistada Viru Vangla
79. novembri
80. a käskkiri nr 6-2/1589 kaebaja tööle määramise kohta, selgitab ringkonnakohus järgnevat. Halduskohtule vangla haldusakti tühistamisnõude esitamine eeldab eelnevalt konkreetse haldusakti osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist (VangS § 11 lg 5). Viru Vangla vastas
81. novembri
82. a vaideotsuses, et kaebajal ei ole õigust vaiet esitada
83. novembri
84. a käskkirja nr 6-2/1589 peale, kuna seda käskkirja tutvustati talle
85. novembril 2016 ning sellest ajast alates oli 30 päeva aega esitada vaie vanglale. Kaebaja esitas vaide
86. oktoobril 2020 (registreeriti
87. oktoobril 2020). Kuigi vangla on suunanud nimetatud vaideotsuses kaebajat pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole, selgitab ringkonnakohus, et kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ei ole kaebaja nõue käskkirja tühistamiseks lubatav. Kõne alla võib tulla vangla keelamis- või kohustamisnõue seoses kaebaja tööle määramisega, kuid ka nende nõuete lubatavuse eelduseks on esmalt vastava taotluse esitamine vanglale ja keelduva vastuse saamisel, enne halduskohtusse pöördumist, selle vastuse vaide korras vaidlustamine. Kui kaebaja leiab, et tema tervis on halvenenud pärast praegu kehtiva tööle määramise käskkirja andmist, on tal võimalik taotleda vanglalt tööle määramise menetluse uuendamist tervislikel põhjustel, tuues välja terviseseisundist tulenevad probleemid, mis takistavad tal koristajana töötamist. Asja materjalidest nähtub, et
88. juulil 2014 vangla vabastas A.S. majandustööde abitöölise ametikohalt seoses Viru Vangla meditsiiniosakonna välja antud tervisetõendiga töötamisest vabastamiseks. Pärast
89. novembri
90. a tööle määramise käskkirja andmist ei ole vanglal esinenud alust, s.h seoses terviseprobleemidega kaebajat majandustööle määramisest vabastada. Meditsiiniosakonna arsti poolt on
91. novembril 2016 kooskõlastatud A.S. tööle määramine tingimusel, et isik võib töötada osalise koormusega kuni kaks tundi päevas ja ei tohi tõsta raskuseid üle viie kilogrammi.
92. Kaebaja väited Viru Vangla perearstide oskuste ja temale osutatud ravis osas ei ole käesolevas kohtuasjas asjakohased. Vangla poolt kaebajale tervishoiuteenuse osutamise osas etteheidete esitamine tuleb vormistada hagiavaldusena üldkohtule ehk maakohtule.
93. Eeltoodu alusel jääb A.S. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
94. novembri
95. a määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3