Obsah (7)

§ 238§ 477§ 445§ 463§ 173§ 172§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 12.08.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-9004 Tsiviilasi R J avaldus SP Mets OÜ vastu teabe andmise ja dokumentide

§ 238

lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõend ei ole asjakohane kui puudub seos avaldus aluseks olevate asjaolude tuvastamisel või seda ei ole võimalik seostada menetlusosalise väidetega. Nii ei oma esitatud tõend mingit seost osanik R Jga. Vastupidiselt nähtub puudutatud isiku lisas 2 esitatud tõendist, et lepingu projekt edastati S P (puudutatud isiku osanik ja juhatuse liige) epostile xxxx ja xxxx OÜ esindajale. Väärad on ka puudutatud isiku väited sellest, et planeeritav tehing oli seeläbi justkui ajendiks avaldaja juhatusest tagasikutsumisel. Puudutatud isiku seisukoha lisas 2 esitatud kirjavahetusest nähtuvalt oli avaldaja juhatuse liikme volitused lõppenud 18.01.2017, mitte menetlusdokumendis märgitult 25.02.

2. Asjakohatud ja menetluskulusid põhjendamatult tekkitavad on ka väited xxxx ja SP Mets OÜ vaheliste majanduslikke ja ärisuhete kohta. Esiteks ei ole puudutatud isik oma väiteid 2-20-9004 tõendanud. Teiseks ei ole puudutatud isiku väited usutavad. Seda põhjusel, et (puudutatud isiku väitel) oli planeeritavaks tehinguks (ühishüpoteekide seadmise leping ja asjaõigusleping) käsutustehing. Tavapäraselt eeldab või jõutakse käsutustehinguni kohustustehingu tagajärjel. Võimalikule kohustustehingule (võlasuhtele) viitab muuhulgas asjaõiguslepingu p 2.2.3 (puudutatud isiku seisukoha lisa 1). Kokkuvõtvalt märgib avaldaja, et puudutatud isiku väited on paljasõnalised ning ei anna kogumis alust keelduda osanikule teabe andmisest ÄS § 166 lg 2 alusel.
3. Kuivõrd puudutatud isik ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet ega tõendeid sellest, et soovitud teavet või dokumente ei eksisteeri lähtub avaldaja eeldusest, et avalduses märgitud dokumendid ja teave on osaühingul olemas. Tähelepanuväärne on, et puudutatud isik ei ole kordagi võtnud avaldajaga ühendust ega keskendunud asja sisulisele lahendamisele. Seega jääb avaldaja avalduses esitatud juurde ja esitab käesoleva seisukoha juurde menetluskulude nimekirja (lisa 1). Menetluskulud palub avaldaja jätta täies ulatuses puudutatud isiku kanda. Seda muuhulgas põhjusel, et menetluses on tinginud eelkõige puudutatud isiku põhjendamatult passiivne käitumine. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
4. Puudutatud isik esitas palus oma 14.07.2020 vastuses avalduse rahuldamata jätta. Puudutatud isikul ei ole vastuväiteid avalduse menetlusse võtmise kohta.
5. Puudutatud isik ei tunnista avaldust ning vaidlustab selle tervikuna, esitades alljärgnevad vastuväited: Riigikohus on ÄS § 166 lg 1 tõlgendades leidnud, et nimetatud sätte alusel ei saa osanik nõuda ükskõik mida (vt Riigikohus, 2-16-3492 p 14). Sama lahendi järgnevates punktides on Riigikohus oma seisukohta täpsustanud, kuid üldistatuna võib siiski öelda, et osanikul peab eksisteerima õigustatud huvi vastavat teavet saada, et äriühingut ei või teabenõudega ebamõistlikult koormata ning et teabenõude esitamisel peab osanik siiski käituma heas usus. Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja teabenõue vastuolus eelkirjeldatud printsiipidega, kuivõrd osanik on palunud sisuliselt äriühingu kogu majandustegevuse kohta detailse teabe saamist. Paraku ei ole avaldaja selgitanud, mis põhjusel ta soovib niivõrd detailset teavet, arvestades sh asjaolu, et osanikul on õigus äriühingu majandustegevuse ja -tulemuste kohta saada teavet osanike koosolekul, kus kinnitatakse majandusaasta tulemused.
6. ÄS § 166 lg 2 kohaselt võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Puudutatud isik leiab, et eelnimetatud sätte alusel on tal õigus keelduda avaldaja nõude rahuldamisest, kuivõrd avaldaja on üritanud (õnneks edutult) kantida ära kogu puudutatud isiku vara. Seega on puudutatud isikul alust arvata, et avaldaja tegelik eesmärk teabe ja dokumentide saamiseks võib olla seotud avaldaja sooviga puudutatud isiku vara omistada.
7. Äriregistrist nähtuvalt oli avaldaja puudutatud isiku juhatuse liige kuni 25.02.
8. a. Puudutatud isiku osanike otsus avaldaja tagasikutsumiseks oli ajendatud asjaolust, et avaldaja lasi puudutatud isiku osanike ja teiste juhatuse liikmete teadmata valmistada Tallinna notar T S ette ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (lisa 1), millega oleks kogu puudutatud isiku metsakinnistud panditud xxxx OÜ kasuks. Äriregistrist nähtuvalt oli ja on xxxx OÜ ainuosanik avaldaja lähisugulane, kusjuures ka avaldaja on kuulunud xxxx OÜ juhatusse. 2-20-9004
9. Oluline on asjaolu, et puudutatud isikul puudus igasugune majanduslik ja äriline suhe xxxx OÜ-ga, kusjuures puudutatud isikul ei oleks xxxx OÜ-ga mistahes ärilist suhet ka kunagi tekkinud. Sel põhjusel ei olnud puudutatud isikul xxxx OÜ ees võlga ning sellist võlga ei oleks ka tekkinud. Järelikult sai avaldaja poolt soovitud ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu eesmärgiks olla vaid puudutatud isiku kogu vara tõstmine endaga või siis vähemalt oma lähisugulasega seotud äriühingusse. Puudutatud isik on seisukohal, et sisuliselt kavandas avaldaja kuriteo toimepanemist ning sel põhjusel kutsuti avaldaja ka puudutatud isiku juhatusest tagasi.
10. Puudutatud isik sai avaldaja poolt kavandatavast tegevusest vaid õnneliku juhuse tõttu, kui notaribüroost 12.02.
11. a edastati lepingu projekt aadressil xxxx (lisa 2) Puudutatud isikul õnnestus tehingu toimumisse sekkuda ning tehing jäi ära. Arvestades, et avaldaja on üritanud puudutatud isiku kogu vara endale saada ebaseaduslike võtetega, on puudutatud isikul alust arvata, et avalduses märgitud andmete ja dokumentide saamise tegelik eesmärk on kahjustada puudutatud isikut või valmistada ette uusi tegusid puudutatud isiku vara saamiseks. Nimetatud põhjusel on ÄS § 166 lg 2 tähenduses alust eeldada, et teabe andmine ja dokumentide esitamine võib tekitada osaühingu huvidele olulist kahju ning järelikult võib puudutatud isik avaldaja taotlust mitte täita. Vastavalt tuleb avaldus jätta rahuldamata. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12. Avaldaja taotleb ühingu juhatuse kohustamist teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumise kohustamiseks. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 475 lg 2 ja äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 3 järgi hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Avaldaja nõude aluseks on äriseadustiku (ÄS) §
2. ÄS § 166 lg 1 on sätestatud, et osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Vaidlus puudub selles, et avaldajale kuulub avaldajale kuulub SP Mets OÜ osa nimiväärtusega 537 eurot (vt tl 5 ja tl 5 pöördel). Seega on avaldajal kui puudutatud isiku osanikul ÄS § 166 lg 1 kohaselt teabe saamise ja osaühingu dokumentidega tutvumise õigus. Nimetatud õiguse kohtus maksmapaneku eelduseks on eelnev pöördumine osaühingu juhatuse poole. ÄS § 166 lg 3 on sätestatud, et osanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, mh esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
3. Avaldaja on saatnud puudutatud isiku juhatusele 22.05.2020 teabenõude samade nõuetega, mis on ka käesoleva kohtuvaidluse esemeks (vt tl 6-8), andes 02.06.2020 teabenõude täitmiseks ka täiendava tähtaja (tl 9). Vaidlus puudub, et puudutatud isiku juhatus ei vastanud avaldajale ega ole võimaldanud nõutud dokumentide ega teabega tutvumist. Seetõttu leiab kohus, et eeldused kohtu kaudu teabe saamise ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks on täidetud. Kohus nõustub avaldajaga, et avaldaja teabenõue puudutab endast tavapärast ettevõtte majanduslikku seisu kajastavaid dokumente ja teavet ning tegemist ei ole osaühingut ebamõistlikult koormavate andmetega. Osaühingu majandusandmed mõjutavad ka avaldajale 2-20-9004 kuuluva osa väärtust, mistõttu osaniku teabevajadust ei pea antud juhul õigustama veel mistahes lisatingimustega või põhjendustega.
4. Avalduse rahuldamata jätmist ei tingi puudutatud isiku väide, nagu oleks ÄS § 166 lg 2 tähenduses alust eeldada, et teabe andmine ja dokumentide esitamine võib tekitada osaühingu huvidele olulist kahju ning nagu võiks puudutatud isik avaldaja taotlust mitte täita. ÄS § 166 lg 2 kohaselt juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Riigikohus on selgitanud, et pahauskne võiks teabenõue tervikuna olla vaid siis, kui asjas oleks tuvastatud, et avalduse eesmärk on ühingut kahjustada (vt Riigikohtu 14.02.2018 määrus nr 2-16-3492, p 17). Kohus nõustub avaldajaga, et puudutatud isiku väited, nagu võiks avaldaja teabenõue ühingut kahjustada, on paljasõnalised ning ei anna alust keelduda osanikule teabe andmisest ÄS § 166 lg 2 alusel.
5. Puudutatud isik ei ole asjaolu, et avaldaja on väidetavalt planeerinud osaühingule kahjulike tehingute sõlmimist, seostanud esitatud teabenõude eesmärgiga. Puudutatud isiku poolt esitatud tõendid lepingu projekti osas (tl 26-34) ei ole seetõttu asjassepuutuvad. Puudutatud isiku väited, et avaldaja tegelik eesmärk teabe ja dokumentide saamiseks võib olla seotud „avaldaja sooviga puudutatud isiku vara omistada“, kahjustada puudutatud isikut või „valmistada ette uusi tegusid puudutatud isiku vara saamiseks“, on sisuliselt arusaamatud. Osaniku õigus ja võimalus dokumentidega tutvuda ei seondu õigusega käsutada puudutatud isiku vara. Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku poolt esitatu ei võimalda teha järeldust, et teabenõue on esitatud eesmärgil puudutatud isikule kahju tekitada.
6. Vaatamata eeltoodule ei ole kohtul võimalik avaldust rahuldada täies ulatuses, sest avaldaja on esitanud mh täpselt piiritlemata nõude „muude dokumentidega“ tutvumisega võimaldamiseks. Kohus leiab, et selline nõue on ebaselge ja mittetäidetav, mistõttu jätab kohus rahuldamata avaldaja nõue muude dokumentidega tutvumisega võimaldamiseks. Samuti täpsustab kohus avaldaja nõuet esitada „Kohustuste nimekiri võlausaldajate lõikes seisuga 31.12.2018 kohta; 31.12.2019 kohta ja 20.05.2020 kohta märkides ära kohustuse sissenõutavaks muutumise aja ja muud olulised asjaolud (tagatised jms)“, jättes kohtumääruse resolutsioonist välja „muude oluliste asjaolude“ ning „jms“ märkimise nõude, sest sellisel kujul oleks kohtulahendi resolutsioon ebaselge ja mittetäidetav. Ülejäänud osas kuulub avaldus rahuldamisele. Avaldajal on SP Mets OÜ osanikuna vastava teabe saamise õigus ÄS 166 alusel ning kuna puudutatud isik ei ole avaldajale vastavat teavet andnud, tuleb puudutatud isikut selleks kohustada käesoleva kohtulahendi alusel.
7. Kohus määrab

§ 445

lg 1 alusel, et teabe andmise kohustus tuleb SP Mets OÜ juhatusel täita selliselt, et vastav teave ja dokumendid tuleb edastada osanik R Jle e-posti teel aadressil xxxx.

§ 445

lg 1 on sätestatud, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

§ 463

lg 2 on sätestatud, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. 27.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 on sätestatud, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Avalduse lahendamine oli käesoleval juhul avaldaja huvides, kuid menetluse põhjustas 2-20-9004 puudutatud isik, kes ei võimaldanud avaldajal dokumentidega tutvuda. Riigikohus on 31.05.2011 lahendis nr 3-2-1-18-11 (p 19) märkinud, et hagita menetluses ei lahendata suuresti keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust ning seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi. Kuna antud juhul ei olnud tegemist keeruka õigusvaidlusega, siis ei saa avaldajal olla õigustatud ootust, et tema menetluskulud jääksid puudutatud isiku kanda. Võttes arvesse ka seda, et kohus rahuldab avalduse osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Seega jätab kohus avaldaja menetluskulud avaldaja kanda ning puudutatud isiku menetluskulud puudutatud isiku kanda. 28. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga