← Eesti

2-20-2794/33

Obsah (7)§ 436§ 445§ 442§ 122§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 06.10.2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2794 Tsiviilasi M Mi hagi R Ei vastu ela

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  2. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • kostja R Ei ja hageja seadusliku esindaja M Mi kooselust sündis 16.04.2014 poeg M M (tlk 5, sünni tõend); 5

(9)• hageja ja tema isa elavad kostjast eraldi alates aprillist 2016. a; • Harju Maakohti tsiviilasjas nr 2-16-15271 lõpetas kohus 13.12.2016 määrusega vanemate ühise hooldusõiguse hageja suhtes ja andis isale üle nii lapse isikuhooldusõiguse kui ka varahooldusõiguse; • kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust kohaselt; • käesoleval ajal kasvab kostja perekonnas kolm alaealist last: L E, (sündinud xxxx), L E (sündinud xxxx) ja K E (sündinud xxxx). 14. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 292 eurot, kuid mitte väiksemas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagi esitamisest (s.o 19.02.2020) kuni hageja täisealiseks saamiseni; mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevus perioodi 19.02.2019-18.02.2020 (k.
  1. a)eest summas 3269,66 eurot. 15. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (
  2. i)tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda; (
  3. ii)kostja teised alaealised lapsed jääksid elatise väljamõistmisel hagejaga võrreldes halvemasse majanduslikku seisu; (iii) lapse kulud ei ole sedavõrd suured, et miinimummääras nõutav elatis põhjendatud oleks, samuti ei ole kulud tõendatud. 16. Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et kulud on suuremad kui 584 eurot, täpsemalt 1180 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada (seda isegi olukorras, kus kulud on suuremad kui 584 eurot). 17. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 18. Kostja on märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit. Kostja igakuine sissetulek koosneb Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavast vanemahüvitisest, mis 2020. aasta veebruaris ja märtsis on olnud 567,20 eurot ja peretoetusest summas 539,18 eurot (tlk 22 – konto väljavõte). Kostja igakuine sissetulek on keskmiselt 1099,20 eurot. 6
(9)Kostja igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud keskmiselt 375 eurot (tlk 24-26); krediitkaardi tagasimakse summas 132 eurot; väikelaenu igakuine tagasimakse 110,93 eurot; toit keskmiselt 364,70 eurot; tervishoid keskmiselt 28,83 eurot; sidevahendite kulu keskmiselt 57,89 eurot. Seega on kostja vältimatud igakuised väljaminekud vähemalt 1069,35 eurot. Hageja ei ole kostja sissetulekute ja väljaminekute osas vastuväiteid esitanud.
  1. Kostja on asunud seisukohale, et tal on 3 last, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Puudub vaidlus, et käesoleval ajal kasvab kostja perekonnas 3 alaealist last (tlk 19-21, sünni tõendid): L E, (sündinud 25.03.2012), L E (sündinud 14.09.2017) ja K E (sündinud 01.08.2019). Kostja on märkinud, et leibkonnas elab kokku 5 inimest. Toidukulu on 65 eurot kuus igale lapsele; tervishoiukulu on 3 eurot igale lapsele; riided jalatsid, beebitarvikud 13 eurot igale lapsele; lasteaiamaks, koolitarbed, üritused arvestades kahele lapsele, 13 eurot kuus lapsele; sidevahendite kulust moodustab 1 lapse kulu 20 eurot kuus; üür + kõrvalkulud 80 eurot kuus lapse kohta. Seega annab kostja oma teistele lastele ülalpidamist vastavalt: L E summas 194 eurot; L E summas 174 eurot (ei tarbi sideteenuseid); K E summas 161 eurot (puuduvad kooli ja lasteaiaga seotud kulu), s.o keskmiselt 176,33 eurot ühes kalendrikuus lapse kohta. Hageja ei ole kostja teiste ülalpeetavate kulude osas vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu kostja seisukoht, mille kohaselt oleks õiglane, kui ta maksab hagejale elatist 50 eurot kuus. Sellises suuruses elatis ei võimalda tagada kõigile kostja lastele ühetaolist ülalpidamist – kostjaga kooselavad lapsed oleks hageja suhtes põhjendamatult paremas majanduslikus seisus. Samas satuksid kostjaga kooselavad lapsed hagi täieliku rahuldamise korral hagejaga võrreldes halvemasse majanduslikku seisu. Kohus arvestab ülaltoodut elatise suuruse määramisel.
  2. Kostja märgib, et lapse kulud ei ole sedavõrd suured, et miinimummääras nõutav elatis põhjendatud oleks. Kohus märgib, et kostja väide on alusetu. Kostja ei ole tõendanud (põhistanud), millised hageja kulud ning millises ulatuses on n.ö ülepaisutatud. Pelgalt paljasõnalise väite pinnalt, mille kohaselt on kulud ülemäärased, järeldusi teha ei ole võimalik, seetõttu ei pöördunud ümber ka tõendamiskoormis ja hageja ei pea jätkuvalt oma kulude suurust tõendama. Isegi, kui võtta arvesse kostja paljasõnalisi väiteid kulude suuruse osas, oleks hageja igakuised kulud jätkuvalt piisavalt suured miinimummääras elatise väljamõistmiseks (lasteaed 80 eurot kuus + elamiskulu 500 eurot jagatuna 3 inimese vahel – 166,67 + toidukulu 300 eurot kuus + riided ja jalanõud 20 eurot kuus + ravimid 10 eurot kuus + raamatud ja mänguasjad 20 eurot kuus = 596,67 eurot).
  3. Vaatamata sellele, et hageja igakuised kulutused moodustavad vähemalt kahekordse PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, esineb kostja puhul siiski PKS § 102 lg-s 2 nimetatud asjaolu – miinimummääras elatise väljamõistmise korral oleks kostjaga kooselavad lapsed majanduslikult ebavõrdses olukorras võrreldes hagejaga. Arvestades kostja majanduslikku seisukorda (sh asjaolu, et mõne kuu pärast langeb kostjal ära igakuine finantskohustus summas 110,93 eurot) ning seda, millises ulatuses teeb kostja igakuiselt kulutusi oma teiste laste ülalpidamiseks (s.o keskmiselt 176,33 eurot ühes kalendrikuus lapse kohta), leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 176,33 eurot ühes kalendrikuus alates 19.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 7
(9)
  1. Hageja on esitanud ka tagasiulatuva elatise nõude perioodi 19.02.2019-18.02.2020 (k.a) eest summas 3269,66 eurot, s.o miinimummääras. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole nõudeperioodi vältel kostjalt järjepidevalt elatist nõudnud. Hageja on vahetult enne elatishagi esitamist kostjaga ülalpidamise küsimust ühe korra arutanud, kuid kohtu hinnangul ei ole see nõude rahuldamiseks piisav. Kuivõrd hageja tagasiulatuva elatise periood hõlmab endas 12 kalendrikuud, leiab kohus, et tagasiulatuva elatisnõude rahuldamine sellises olukorras asetab kostja õigustamatult äärmiselt raskesse olukorda ning on talle ebamõistlikult koormav (arvestades siinkohal ka kostja kesist majanduslikku seisukorda, mis peamiselt tuleneb ülalpeetavate paljususest). Hageja on elatisehagi esitamisega põhjendamatult viivitanud. Seega tuleb tagasiulatuv elatisenõue jätta rahuldamata.
  2. Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu

  1. kuupäeval hageja isa M M arveldusarvele nr xxxx selgitusega: „M M´i elatisraha“.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 25.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks kummagi hageja nõude osas 2628 eurot. 8

(9)Menetluskulude jaotus 26.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162

lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (

§ 162lg 2).

Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 27. Hagejal ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu kohus käesolevas otsuses hageja menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.