Obsah (11)

§ 628§ 113§ 9§ 619§ 627§ 16§ 20§ 11§ 630§ 101§ 94

Tsiviilasi nr 2-20-110705 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number

§ 628lg 2 esimese lause alusel.

1. Hageja osutas kostjale teenust perioodil 24.01.
2. a – 09.03.
3. a ning kostjal lasub kohustus nimetatud perioodi teenuse eest tasuda. Kostja on tasunud ajavahemiku 24.01.2020 – 31.01.
4. a eest. Veebruarikuu teenuse eest on kostjal kohustus tasuda 1440 eurot ja märtsi kuu 9 päeva eest 418,07 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist arvates hagi esitamisest

§ 113lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.

1. 25.05.
2. a menetlusdokumendis (dtl 109) täpsustas hageja viivise nõuet kuupäeva osas ning palub hagis märgitud 30.04.
3. a asemel viivise välja mõista alates 23.04.
4. a.
5. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 1858,07 eurot ning viivis põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud suuruses alates 23.04.
6. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni. KOSTJA VASTUS (dtl 90-95)
7. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.
8. Kostja on seisukohal, et poolte vahel puudub nii kirjalik kui ka suuline käsundusleping, pooled pidasid üksnes läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks. Kostja ei ole andnud kaudset tahteavaldust ja on läbirääkimiste jooksul korduvalt sõnaselgelt väljendanud, et ei ole hageja XXX nõus ning puudub kokkulepe lepingu olulistes tingimustes. Samal põhjusel ei saa lugeda lepingut sõlmituks ka vaikimisega TsÜS § 68 lg 4 mõttes. Arve nr XXX tasumist ei saa vaadelda TsÜS § 68 lg 3 mõttes teona, millest võib järeldada kostja tahet sõlmida hagejaga väljapakutud tingimustel käsundusleping. Kostja on selgelt väljendanud, et käsundusleping on sõlmimata, ka 30.01.
9. a arve tasumise eelnevalt ja järgselt, viidates arve maksekorraldusel, et käsundusleping on sõlmimisel ehk et kokkulepe käsunduslepingu olulistes tingimustes puudub ning kostja ei anna arve tasumisega nõustumust hageja pakutud lepingutingimustele. Kostja ei allkirjastanud XX.XX.XXXX saadetud lepinguprojekti, seega ei saanud hageja ka eeldada, et lepingutingimustes oleks kokkulepe saavutatud. 3
10. Kostja kinnitas hagejale lepingu tingimustega mittenõustumist sõnaselgelt ka arve tasumisele järgnenud 15.02.
11. a e-kirjas. Arve nr XXX tasumisega hüvitas kostja heatahtlikult hageja kulusid. Kostja oli lepingueelsete läbirääkimiste käigus teinud hagejale ligipääsu kostja kinnisvarale ja infosüsteemidele ning pidas vajalikuks hagejale teatud kulusid korvata. Hageja oli teadlik sellest, et lepingutingimustes kokkulepe puudub, kuid jätkas lepingueelsete läbirääkimiste taustal siiski kohati kostja esindamist.
12. 24.02.
13. a arve saatis hageja alusetult. Kostja andis hagejale teada, et käsunduslepingut ei ole poolte vahel sõlmitud ning arusaamatuste vältimiseks tuleks käesolevat teadet lugeda kokkuleppe ülesütlemise teateks. Sellel, et hageja esindaja allkirjastas kostja nimel üüripinna üleandmise-vastuvõtu akti, on õiguslik tähendus üksnes kostja ja tema üürniku, mitte hageja ja kostja vahel.
14. Poolte vahel puudus kokkulepe nii lepingupoolte kui ka lepingu hinna osas, seega ei saa

§ 9

lg 1 alusel lugeda käsunduslepingut sõlmituks.

§ 619alusel on käsund aga tasuline üksnes siis, kui selles on kokku lepitud.

Seega puudus poolte vahel perioodil 24.01.

1. a - 09.03.
2. a lepinguline suhe ning hageja lepingu täitmise nõue on alusetu. Hageja ei ole tõendanud, et ta on väljapakutud lepinguprojektis nimetatud käsundit täitnud või et tal oleks käsundi täitmisel tekkinud kulusid, sh transpordikulusid, mida ei oleks saanud tekkida, sest kõik kostja kinnisvaraobjektid asuvad naabermajades. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (dtl 108-111, 124-128)
3. Hageja leiab, et kostja on oma tegudega korduvalt kinnitanud käsunduslepingu olemasolu. Kostja tegi mõningaid muudatusettepanekuid lepingu eseme ja teenuse sisu osas, kuid neid ei saa pidada olulisteks ja hageja võttis need arvesse, millega oligi kokkulepe saavutatud ka lepingu eseme ja teenuse sisu osas. Poolte tahteks oli, et teenust osutaks just nimelt hageja, mitte Ü.K. füüsilise isikuna. Hageja poolt akti allkirjastamine kostja nimel tõendab seda, et hageja tegutses kostja esindajana. 12.02.
4. a - 21.03.
5. a sõnumivahetusest nähtub, et käsunduslepingu täitmine toimus kuni 09.03.
6. a ja et hageja XXX viibis regulaarselt kostja kontoris seoses teenuse osutamisega.
7. Hagejal puudub vajadus tõendada kulude tekkimist olukorras, kus transporditasu hüvitamine oli kokku lepitud igakuiselt kindlas summas. Kostja ei ole jaanuari transporditasu maksmise eeldusena kulude tõendamist nõudnud ja ka arve nr XXX (millel on samuti transporditasu) tasumise eeldusena ei ole kostja kulude tõendamist nõudnud. Kuna hageja asukoht on XXX ja kostja asukoht on XX, siis eeldas teenuse osutamine ka hageja poolt kulude kandmist transpordile. Kostja XXX. Hageja tegeles kostja üüripindadega erinevatel aadressidel (XXX, XXX, XXX,), üüriobjektidele jõudmiseks oli vaja kasutada transporti ning sellest tulenevalt on hagejal ka õigus transporditasule kokkulepitud suuruses kuni 09.03.
8. a. KOSTJA SEISUKOHT HAGEJA SEISUKOHALE (dtl 167-170)
9. Kinnisasjade väljaüürimisega seonduvat arutati üksnes 12.02.2020, 15.02.2020, 21.02.2020, 25.02.2020 ja 02.03.
10. Äärmisel juhul võiks hageja tasunõue tulla kõne alla üksnes nende loetletud päevade osas.
11. Käsundusleping pole

§ 619alusel eelduslikult tasuline leping.

Kuna tasu maksmises kokku ei lepitud, saanuks hageja

§ 627lg 2 alusel nõuda üksnes asjaoludele vastavalt mõistliku tasu maksmist.

Kostja rõhutab, et transpordikulusid ei saanudki tekkida, kuna aadressidel XXX, XXX ja XXX asuvate kinnisvaraobjektide vahemaa on üksnes mõned sajad meetrid ja tasulise käsundi puhul kehtib eeldus, et käsundi täitmisega seotud kulud on käsundisaaja tasuga kaetud. KOHTU PÕHJENDUSED 4

1. Kohus, arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
2. Vaidlust ei ole selles, et - jaanuaris 2020 pidasid hageja ja kostja läbirääkimisi käsunduslepingu sõlmimiseks, - kostja on hagejale tasunud arve nr XXX summas 374,71 eurot (dtl 61-62) 05.02.
3. a. - hagejale võimaldati vajalikud ligipääsud kinnisvaraportaalidesse www.kv.ee ja www.city24.ee kostja nimel kuulutuste avaldamiseks ning meilikonto XXX (hagis ekslikult XXX) kostja meiliserveris.
4. Poolte vahel on vaidlus selles, - kas ja kelle vahel oli leping sõlmitud, - kas hageja on perioodil 01.02.
5. a kuni 09.03.
6. a kostjale teenust osutanud, - kas poolte vahel oli kokkulepe tasu osas ja kas tasu hõlmas ka nn transporditasu.
7. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

1. Asja materjalidest nähtuvalt on pooled ajavahemikul 22.01.
2. kuni 15.02.
3. a ekirja teel vahetanud käsunduslepingu projekti, millele on teinud parandusi ja täiendusi ning mille esemeks oli tasu eest kostjale kinnisvarahaldusteenuse osutamine (dtl 28-34, 35-42, 43-50). Hageja on käsunduslepingu (dtl 52-60) allkirjastanud 31.01.
4. a, kostja poolt on leping allkirjastamata.
5. Hageja on seisukohal, et poolte vahel saab lugeda käsunduslepingu sõlmituks alates XX.XX.XXX, kuna arve nr XXX tasumisega (halduskorraldusteenus ja transporditasu perioodil 24.01.2020-31.01.2020) aktsepteeris kostja pooltevahelist käsundisuhet. Kostja vastuväidete kohaselt ei saavutatud olulistes lepingu tingimustes kokkulepet, mistõttu jäi leping nii kirjalikult kui suuliselt sõlmimata ning lepingut ei saa lugeda arve tasumisega ega ka vaikimisega sõlmituks.
6. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast (TsÜS § 68 lg 4).

§ 9

lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 16

lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (XXX) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (XXX) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. 28.

§ 11

lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

1. Kohus nõustub kostja väitega, et ainuüksi arve nr XXX tasumisega ei saa lugeda lepingut TsÜS § 68 lg 3 mõttes sõlmituks. Samas on kostja väited selle kohta, et leping jäi sõlmimata vastuolus teiste esitatud tõenditega. Kostja on 15.02.
2. a e-kirjas (dtl 63) hagejale vastanud, ei ole jõudnud lepinguga tutvuda ning on teatanud, et „seni töötad suusõnalise kokkuleppe alusel nn käsundikatseaja alusel“. Samas kirjas on kostja soovinud infot selle kohta, kas hageja osutab ka teistele klientidele paralleelselt sarnaseid töid ning 5 kui osutab, siis kas hageja tasub juhatuse liikme Ü.K. eest tööjõumaksud. Vastust on kostja soovinud „enne tööde jätkamist“ (dtl 112-117). Seega viitavad esitatud tõendid sellele, et hageja on juba enne 15.02.
3. a kirjavahetust teenust osutama asunud ja kostja on seda ka aktsepteerinud võimaldades mh hagejale vajalikud ligipääsud kinnisvaraportaalidesse www.kv.ee ja www.city24.ee ning avades meilikonto XXX kostja meiliserveris, mis nähtub ka hageja 27.01.
4. a saadetud e-kirjast (dtl 43), mis on saadetud kostja meiliserverist. Seda, et poolte kokkuleppel hageja kostjale teenust osutama asus nähtub ka pooltevahelisest sõnumivahetusest perioodil 11.02.2020 – 09.03.
5. a (dtl 129-164), milles kostja annab hagejale juhiseid erinevate kinnisvara objektide üürimise kohta, uurib kuidas korterite rentimine edeneb ning annab korraldusi kellele, kui pikaks perioodiks ja mis hinnaga kinnisvara üürile anda. Samuti viitab kehtiva kokkuleppe olemasolule kostja 05.03.
6. a e-kiri (dtl 67), milles ta mh palub hagejal „lõpetada teenuse tellimine ja osutamine“.
7. Kohus leiab, et eelpool viidatud tõenditega kogumis on leidnud tõendamist, et poolte vahel oli sõlmitud suuline leping kinnisvarahaldusteenuse osutamiseks. Kuna kokkuleppe (lepingu) sisuks oli teenuse osutamine vastab see

§-s 619 sätestatud käsunduslepingule, mille kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. 31. Kostja väited selle kohta, et olulistes lepingu tingimuses ei saavutatud kokkulepet sh ei olnud teada, kes on lepingupooled ning hageja jätkas kostja esindamist ilma kokkuleppe puudumiseta, on asjakohatud. Kostjal puudus igasugune mõistlik põhjus eeldada ning ka poolte kirjavahetusest ei nähtu, et oleks tõusetunud küsimus selle üle, kas leping sõlmitakse hagejaga (kelle XXX Ü.K. on) või hageja XXX, kelleks on Ü.K. Hageja on kostja küsimustele (15.02.2020, 04.03.2020) tööjõumaksude tasumise ja teistele klientidele teenuse osutamise kohta vastanud (18.02.2020 ja 05.03.2020; dtl 112-117). Juhiseid ja korraldusi ning teenuse osutamiseks vajalikud ligipääsud on kostja ise hagejale võimaldanud, mistõttu ei vasta tõele kostja väide, nagu osutanuks hageja teenust ilma kostja nõusolekuta. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest ega ka kostja vastusest, millised olid need kostja jaoks olulised tingimused (v.a tööjõumaksude tasumine ja teistele samalaadse teenuse osutamine), milles kokkulepet ei saavutatud. 32.

§ 630

lg 1 näeb ette, et kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Kostja on 05.03.

1. a teatega (dtl 67) lepingu üles öelnud ja hageja on teate samal päeval kätte saanud (dtl 68). Ülesütlemise teatest ei nähtu, mis kuupäevast on kostja soovinud lugeda lepingu lõppenuks. Poolte 06.03.
2. a – 09.03.
3. a e-kirjavahetusest (dtl 70-73) nähtuvalt saab teenuse osutamise lugeda lõppenuks 09.03.
4. a (dtl 73), mil kostja on palunud hagejal tööle enam tulla ja kostja töödega tegeleda.
5. Kohus ei nõustu kostjaga, et käsundit ei ole täidetud. Käsundusleping oma olemuselt on suunatud mitte niivõrd kindla tulemuse saavutamisele, vaid teenuste osutamisele. Kohus leiab, et eelpoolviidatud tõendite ja poolte 11.02.
6. a – 21.03.
7. a sõnumivahetusega (dtl 129-164) on tõendatud, et hageja on kostjale kinnisvarahaldusteenust osutanud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks avaldanud enne 09.03.
8. a e-kirja, milles teatas, et hageja tegevus toob kaasa rohkem kahju kui kasu, rahulolematust käsundi täitmisel. Samuti ei nähtu, et kostja oleks juhtinud lepingu kehtivuse ajal hageja tähelepanu, et käsundi täitmine ei vasta kokkulepitud tingimustele. 34.

§ 627

lg-st 1 tulenevalt võib käsundisaajalt, kes täidab käsundi oma majandus- või kutsetegevuses, käsundi täitmist mõistlikult eeldada üksnes tasu eest.

1. Kohus leiab, et antud juhul oli tasu osas kokkulepe saavutatud, mis nähtub nii kostja 05.03.
2. a e-kirjast hagejale (dtl 67), et „seni osutatud teenuste eest tasub kostja ulatuses 6 ja viisil nagu pooled oleksid sõlminud käsunduslepingu kostja väljapakutud tingimustel“ kui ka sellest, et kostja on jaanuarikuu 2020 teenuste eest hagejale tasunud vastavalt arvele nr
3. Samuti ei ole kostja veebruarikuu 2020 arves nr XXX (dtl 65) toodud summale sisulisi vastuväiteid esitanud, vaid palunud parandada arve väljastamise kuupäeva ja tasumise tähtaega.
4. Seega tuleb antud juhul asuda seisukohale, et kokku on lepitud tasu osas sellises määras nagu lepingu projekti p 5.1.1 ja 5.2.1 ette nägi, st teenuse osutamise tasu on 989 eurot ja transporditasu on 211 eurot ühes kalendrikuus, millele lisandub käibemaks. Kuna transporditasu osas oli samuti kokkulepe, siis ei oma sisulist tähendust, et oma olemuselt on transporditasu kulu. 37.

§ 628

lg 1 näeb ette, et kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Kohus leiab, et esitatud tõenditest ja poolte käitumisest saab järeldada seda, et kokkuleppe kohaselt toimus tasu maksmine üks kord kuus vastavalt hageja esitatud arvele.

1. Hageja on esitanud kostjale halduskorraldusteenuse ja transporditasu kohta 24.02.
2. a arve nr XXX (dtl 65) summas 1440 eurot maksetähtajaga 05.03.
3. a ja 09.03.
4. a arve nr XXX (dtl 74) summas 418,07 eurot maksetähtajaga 23.03.
5. a, mis kostjal on tasumata. Seega võlgneb kostja hagejale eelnimetatud arvete alusel kokku 1858,07 eurot. 39.

§ 101

lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
3. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 23.04.
4. a kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud.
5. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1858,07 eurot ning viivise põhinõudelt (1858,07 eurolt) alates 23.04.
6. a kuni põhivõla tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud 42. Ts

MS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

1. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja (dtl 175-176) kohaselt on hageja kantud menetluskuludeks tasutud riigilõiv 250 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1750 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 1750 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
2. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 2006,72 eurot tasuda riigilõivu 250 eurot, mille hageja on tasunud ja mis kuulub kostja poolt hüvitamisele.
3. TsMS § 144 p 1 ja 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja 7 põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
4. Hagejat esindas menetluses vandeadvokaat A.A, kes on osutanud kohtumenetluses õigusabi 12 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta).
5. Kohus leiab, et hageja kulutused on mõnevõrra ülepaisutatud. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning eeldatavasti selle koostamiseks kuluvat mõistlikku aega, peab kohus hagiavalduse koostamiseks ja selle kohtusse esitamiseks vajalike toimingute (perioodil 21.04.2020 kuni 23.04.
6. a) põhjendatud ajakuluks mitte rohkem kui 5 tunni ulatuses, sest antud juhul ei olnud tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega.
7. Seega leiab kohus, et vaidluse sisu, nõude olemust ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu arvestades, on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud kokku 10 tunni ulatuses summas 1200 eurot (10 x 120) (ilma käibemaksuta).
8. Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 1450 eurot (250 + 1200).
9. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda kostjal viivist lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 8