Obsah (9)

§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 163§ 174§ 175§ 177

2-20-137190 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 12.02.2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-137190 Tsiviilas

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE

1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Renovum OÜ esitas 07.10.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Hxxxxx Hxxxxxxxx 806,18 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 14.10.2020 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas vastuväite. 25.11.2020.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Renovum OÜ esitas 18.12.2020 kohtule hagiavalduse, milles palus Hxxxxx Hxxxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 485,23 eurot, intressi 80,16 eurot, hooldustasu 6,46 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, 18.12.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 56,61 eurot ja täiendava viivise 41% aastas alates 19.12.
2. 18.01.2021.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 18.01.2021. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Ühisraha OÜ-ga 06.02.2020 laenulepingu nr Y200206012 500 euro saamiseks. Laenulepingu kohaselt oli intress 41% aastas. Kostja pidi laenu tagasi maksma hiljemalt 06.02.

1. Lepingu kohaselt pidi kostja maksma igakuiselt hooldustasu 1,25 eurot. Pärast lepingu sõlmimist tegi kostja kaks tagasimakset. Makseviivituse tõttu saatis 2 2-20-137190 laenuandja 3 meeldetuletuskirja kolmel järjestikusel kuul. 22.07.2020 edastas laenuandja kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuskirja, milles andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks. 11.09.2020 teatas laenuandja kostjale lepingu ülesütlemisest, sest kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul. Laenuandja loovutas nõuded kostja vastu hagejale 30.09.
2. Hagi esitamise seisuga on põhivõlgnevus 485,23 eurot, intressid 80,16 eurot, hooldustasu 6,46 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivis 56,61 eurot. Hageja palus kostjalt nimetatud summad välja mõista ning lisaks täiendava viivise 41% aastas alates hagi esitamisele järgnevast päevast 19.12.2020 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Kohus leiab, et põhivõlgnevus 485,23 eurot, intress 80,16 eurot, hooldustasu 6,46 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab aga, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist alates arvete maksetähtajale järgnevast päevast kuni 11.09.2020 ning sealt edasi alates 12.09.2020 koguvõlgnevuselt kuni 18.12.2020 lepingujärgses määras 41% aastas ehk 0,112% päevas. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras, sest lepingujärgne määr on tühine. Riigikohus on 3-2-1-25-16 lahendi p-s 13 leidnud, et viivise mõistlik määr tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Arvete esitamise ajal oli seadusjärgne viivise päevamäär 0,022% (8,00% aastas). Kohus märgib, et sellest määrast suuremat päevamäära ei ole kehtinud vähemalt alates 01.01.
3. Kolmekordne viivisemäär oleks seega 0,066%. Seega on lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,112% päevas tühine, sest ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesolevalt tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõuet. Viivis põhinõudelt 485,23 eurot seadusjärgses määras on kokku 10,98 eurot, s.o 0,59 eurot kuni 11.09.2020 ja 10,39 eurot 12.09.2020-18.12.
4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kokku 10,98 eurot. 3 2-20-137190

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised määras 41% aastas. Kuna kohus leidis ülal, et viivisemäär on tühine, saab täiendava viivise välja mõista vaid seadusjärgses määras. Perioodi 19.12.2020 kuni 12.02.2021 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 5,95 eurot (8%/365px485,23€x99p). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 623,78 eurot, millest 485,23 eurot moodustab põhivõlg, 80,16 eurot intressid, 6,46 eurot hooldustasu, 35 sissenõudmiskulud ja 16,93 eurot 12.02.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes

§ 163

lg-st 1 ja hagi rahuldamise ulatusest jätab kohus menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda ja 90% ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 175 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 500 eurot (20 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja 480 eurot hagimenetluses).

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu hind on 120 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabile hagimenetluses kulunud 4h, sest menetlusdokumentide koostamine on olnud keerukas ja ajamahukas. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus hindab, et dokumentide komplekteerimise, analüüsi ja hagiavalduse koostamise ning esitamise eest on esindaja tasu põhjendatud ja vajalik üksnes 360 euro ulatuses, s.o 3h tasumääraga 120€/h, sest tsiviilasi ei ole keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes. Hageja poolt esitatud hagi koostamine ei ole selle sisu arvestades keeruline ega ajamahukas. Kohus leiab, et 20 eurot õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses on mõistlikud ja põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 555 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ja 380 eurot lepingulise esindaja tasu. 4 2-20-137190 Kohus jättis menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda ja 90% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest jääb hageja kanda seega 55,50 eurot ja kostja kanda 499,50 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 499,50 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 5