← Eesti

2-12-44594/237

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik

  1. märtsil 2019 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-12-44594 R K hagi A Oi vastu ühisvara jagamiseks ja A Oi vastuhagi R K vastu ühisvara jagamiseks hagi hind: 3500.00 eurot, vastuhagi hind: 3500.00 eurot. Hageja (vastuhagis kostja): R K (isikukood:xxx, elukoht: xxx, epost:xxx) Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja Kaili Siilak (e-post: xxx) Kostja (vastuhagis hageja): A O (isikukood: xxx, elukoht: xxx, e-post:xxx) Kostja (vastuhagis hageja) lepinguline esindaja: Reimo Mets (epost: reimo@box.ee) Istungi toimumise aeg ja 14.02.2019 Tallinnas koht Resolutsioon
  2. Lõpetada osaliselt menetlus R K hagis A Oi vastu ühisvara jagamiseks 17.09.2008 Danske Bank A/S-iga sõlmitud eluasemelaenulepingust nr EEL-170908RK tuleneva kohustuse jagamise osas.
  3. Keelduda A Oi 26.02.2019 esitatud avaldust koos lisadega asja materjalide juurde võtmast ning tagastada need otsuse jõustumisel.
  4. Rahuldada osaliselt R K hagi A Oi vastu ühisvara jagamiseks.
  5. Rahuldada osaliselt A Oi vastuhagi R K vastu ühisvara jagamiseks.
  6. Jagada R K ja A Oi ühisvara järgmiselt: 5.1.jätta AS-iga SEB Pank 18.10.2006 sõlmitud arvelduslaenu lepingust nr A060031134 tulenev kohustus laenujäägiga 8000.00 Eesti krooni (seisuga 28.10.2008) R K ainukohustuseks; 5.2.jätta AS-iga SEB Pank 12.05.2008 sõlmitud laenulepingust nr L080017208 tulenev kohustus laenujäägiga 20 426.15 Eesti krooni (seisuga 28.10.2008) R K ainukohustuseks; 5.3.jätta AS-iga SEB Pank 19.06.2008 sõlmitud laenulepingust nr L080022672 tulenev kohustus laenujäägiga 9912.53 Eesti krooni (seisuga 28.10.2008) R K ainukohustuseks; 5.4.jätta Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga 10.05.2007 sõlmitud arvelduslaenulepingust nr 17000260529 tulenev kohustus laenujäägiga 13 204.62 Eesti krooni (seisuga 28.10.2008) R K ainukohustuseks; 5.5.jätta Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga 04.03.2008 sõlmitud tarbimislaenulepingust nr 09390815488 tulenev kohustus laenujäägiga 3520.00 eurot (seisuga 28.10.2008) R K ainukohustuseks; 5.6.jätta Danske Bank A/S Eesti filiaaliga 09.08.2005 sõlmitud Freestyle limiidilepingust nr 484JM20506155 tulenev kohustus R K ainukohustuseks; 5.7.jätta A Oi Nordea panga kontol nr 122024-225932 olev raha 65 000.00 eurot (seisuga 28.10.2008) A Oi ainuomandisse; 5.8.jätta A Oi Nordea panga kontol nr 143235-136122 olev raha 4274.92 eurot (seisuga 28.10.2008) A Oi ainuomandisse; 5.9.jätta R K Danske Bank Eesti filiaali kontol nr 33565883009 olev raha 1923.68 eurot (seisuga 28.10.2008) R K ainuomandisse.
  7. Mõista välja A Oilt hüvitis enamsaadud ühisvara eest 33 050.92 eurot R K kasuks.
  8. Kummagi poole menetluskulu jätta vastava poole kanda. Vabastada A O vastuhagiavalduselt riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest, mille aluseks on Harju Maakohtu 03.02.2014 määrus. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetluse käik 02.11.2012 esitas R K Harju Maakohtule hagi A Oi vastu ühisvara jagamiseks. Kohus võttis hagi menetlusse. 27.01.2014 esitas A O Harju Maakohtule vastuhagi R K vastu ühisvara jagamiseks. 03.02.2014 määrusega andis kohus kostjale ja vabastas kostja vastuhagiavalduselt riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest summas 250.00 eurot. Kohus võttis vastuhagi menetlusse. 22.06.2015 tegi Harju Maakohus asjas otsuse. Hageja esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse. 20.01.2016 toimunud istungil loobus hageja osaliselt nõudest, s.o 17.09.2008 Danske Bank A/Siga sõlmitud eluasemelaenulepingust nr EEL-170908RK tuleneva kohustuse jagamisest. Kostjale osalisele loobumisele vastuväiteid ei esitanud. 12.02.2016 otsusega Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 22.06.2015 otsuse osaliselt, s.o ühisvara arvel väljamõistetava hüvitise, arveldukontodel oleva raha jagamise ja 2 menetluskulude jagamise osas, ning saatis tsiviilasja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. 12.02.2016 otsusega jäi muutmata Harju Maakohtu 22.06.2015 otsus osas, millega R K ainuomandisse jäeti x kinnistu väärtusega 15 000.00 eurot ja A Oi ainuomandisse sõiduauto Audi A6 Avant väärtusega 300.00 eurot. Sama otsusega kohus tuvastas, et kinnistu ja sõiduki jagamise tulemusena tuleb hagejal maksta kostjale enamsaadu arvelt 5350.00 eurot hüvitist. Selles osas on ühisvara jagatud ja otsus jõustunud. 14.02.2019 istungil lõpetas maakohus asja sisulise arutamise ning pooled pidasid kohtuvaidlused ja kohus lubas esitada seisukoha vastaspoole menetluskuludele kuni 19.02.
  9. Samuti teatas kohus, et teeb asjas otsuse teatavaks 22.03.
  10. 26.02.2019 esitas kostja maakohtule avalduse koos lisadega. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 03.06.2005 ja abielu lahutati 28.10.
  11. Hagi esitamise ajaks on osaliselt jagamata hageja ja kostja ühisvara. Hageja soovib lisaks Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2016 otsusega jagatule jagada veel ühiskohustusi ning pangakontodel olevat raha. Hageja kandis 24.10.2007 enda pangakontolt 17001122226 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis kostja pangakontole xxx Soome Nordea Pangas 56 816.00 eurot. See raha kuulub ühisvara hulka. Samuti kulub ühisvara hulka 28.10.2008 seisuga poolte kontodel olev raha, s.o kostja Nordea panga kontol nr 122024-225932 oleva raha; kostja Nordea panga kontol nr 143235-136122 olev raha; hageja Danske Bank Eesti filiaali kontol nr 33565883009 olev raha. Ühiste kohustuste hulka kuuluvad hagiavalduse kohaselt abielu kestel võetud ühised laenud, mida kasutati perekonna huvides: - - 18.10.2006 sõlmisid pooled SEB Pangaga arvelduslaenu lepingu nr A060031134, mida kasutati igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Abielu lahutamise päeva seisuga oli krediidi kasutatud jääk 8000.00 Eesti krooni, s.o. 511.29 eurot. Pärast abielu lahutamist tagastab hageja laenu üksinda. 12.05.2008 sõlmisid pooled SEB Pangaga laenulepingu nr L080017208, mille alusel saadud raha kasutati igapäevaste kulutuste katmiseks. Abielu lõppemise päeva seisuga oli kohustuse jääk 20 426.15 Eesti krooni, s.o. 1305.47 eurot. Pärast abielu lahutamist on hageja laenu tagastanud üksinda. - 19.06.2008 sõlmisid pooled SEB Pangaga laenulepingu nr L080022672, mille alusel saadud raha kasutati igapäevaste elamiskulude katmiseks. Abielu lahutamise päeva seisuga oli kohustuse jääk 9912.53 Eesti krooni, s.o. 633.53 eurot. Pärast abielu lahutamist on hageja laenu tagastanud üksinda. - 10.05.2007 sõlmisid pooled Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga arvelduslaenulepingu 17000260529, mida kasutati igapäevaste kulutuste katmisel. Laenu jääk abielu lõppemise päeva seisuga oli 13 204.62 krooni, s.o. 843.93 eurot. Pärast abielu lahutamist on hageja tasunud laenu enda lahusvara arvelt. 04.03.2008 sõlmisid pooled Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga tarbimislaenulepingu 09390815488, mida kasutati koduste asjade ostmiseks ja kulutuste kandmiseks. Laenu jääk abielu lõppemise päeva seisuga oli 3520.00 eurot. Pärast abielu lahutamist on hageja tasunud laenu enda lahusvara arvelt. - - Täies ulatuses on perekonna huvides kasutatud Danske Bank A/S Eesti filiaaliga 09.08.2005 sõlmitud Freestyle limiidileping nr 484JM
  12. Laenu jääk abielu 3 lõpetamise päeva seisuga oli 41 281.55 Eesti krooni, s.o. 2638.37 eurot. Hageja on laenu tasunud üksinda. Menetlus oleva hagiavalduse osas palub hageja jätta kostja ainuomandisse tema pangakontol olnud rahalised vahendid ja jätta hageja ainuomandisse tema pangakontodel olnud rahalised vahendid, jätta hageja kanda laenukohustused laenulepingute nr A060031134, nr L080017208, nr L080022672, nr 17000260529, nr 09390815488 ja nr 484JM20506155 järgi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise omandi kaotuse eest. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Poolte abielulised suhted lõppesid
  13. aastal, seega ühisvara tuleb jagada poolte abieluliste suhete lõppemise tegeliku seisuga. Tegemist oli fiktiivse abieluga. Hageja poolt kostjale tehtud ülekandele 56 816.00 eurot tuleb kohaldada aegumist. Ülekande nimetus viitab kingitusele. Hageja laenulepingutest tulenevad kohustused tuleb lugeda hageja lahuskohustusteks. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud Vastuhagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted 17.05.2006, mil kostja asus Soome tööle bussijuhina ja ei elanud enam Eestis. Kostja käis Soomes tööl ja sai arvestatavat töötasu, mida panustati pere huvides laste ülalpidamisse. Pangakontodele kantud raha tuli kostja lahusvara arvelt ja maksti kohtumääruse nr 2-06-10772 alusel hageja pangakontole, kuid kompensatsioon sundüürnikele oli ette nähtud hüvitisena kokku viiele pereliikmele summas 890 000.00 Eesti krooni (56 816.00 eurot). Seega äärmisel juhul võiks hageja nõuda nn oma osa tagastamist, mis oleks 11 376.27 eurot. Menetluses oleva vastuhagiavalduse kohaselt palub kostja jätta poolte pangakontodel olevad rahalised vahendid vastava konto omaniku kontole ja lugeda vastava poole lahusvaraks ning kohaldada aegumist 24.10.2007 üle kantud 56 816.00 euro osas. Samuti palub kostja muutatäiendada 12.02.2016 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jagatud kinnistu ja sõiduki omandit ja väärtusi. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõista hagejalt välja kostja kasuks 4340.00 eurot, millele lisandub 14.02.2019 istungi ajakulu. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Ta leiab, et poolte abielulised suhted lõppesid abielu lahutamisega 28.10.2008 ning ühisvara tuleb jagada abielu lahutamise seisuga. Hageja poolt kostjale üle kantud 56 816.00 eurot oli kohtu poolt kogu perele kui xsundüürnikele väljamõistetud kompensatsioon, mis nähti ette kõigile viiele pereliikmele (kohtulahend nr 2-06-10772). Kõik tarbimis- ja arvelduslaenulepingud on sõlmitud abielu jooksul ja perekonna huvides. Nimetatud lepingud on sõlmitud (09.08.2005, 18.10.2006, 10.05.2007, 04.03.2008, 12.05.2008, 19.06.2008) abielu jooksul. Hageja tegi sularaha väljamakseid põhjusel, et kostjal puudusid oma kontodega seoses pangakaardid. Kanded, mis kostja on hageja pangakontole teinud, on samas sularahas välja võetud ja kostjale üle antud. Tegemist ei ole ühekordse väljamaksega, vaid selline viis oli regulaarne. Abielu lahutamise ajal oli hageja seaduslik esindaja kolmele lapsele, mis tähendab, et õiglane oleks raha jaotada hagejale 4/5 osas ja kostjale 1/5 osas. 4 Kohtuotsuse põhjendused I Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et hageja taotlus menetluse osaliseks lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel. Puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid hagist osalise loobumise vastuvõtmise. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ning lõpetab menetluse R K hagis A Oi vastu ühisvara jagamiseks 17.09.2008 Danske Bank A/S-iga sõlmitud eluasemelaenulepingust nr EEL170908RK tuleneva kohustuse jagamise osas. II TsMS § 402 lg 7 alusel kohus keeldub kostja 26.02.2019 esitatud avaldust koos lisadega asja materjalide juurde võtmast ning tagastab need otsuse jõustumisel, sest esitatud avalduse pihul ei ole tegemist kirjaliku kohtukõnega ning muude dokumentide esitamine ei ole lubatud TsMS § 402 lg 2 alusel. III Vaidlus puudub selles, et pooled abiellusid 03.06.
  14. Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2016 otsuse p-s 44 on tuvastatud, et poote abielusuhted lõppesid 28.10.
  15. Seetõttu puudub igasugune vajadus anda poolte abielusuhete lõppemisele täiendavat hinnangut, nagu taotleb kostja. Seega lõppesid poolte abielusuhted enne 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse (PKS) kehtima hakkamist. Järelikult kehtiva PKS § 210 lg 2 alusel tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda kuni 30.06.2010 kehtinud PKS
  16. peatüki
  17. jaost. Seega tuleb poolte ühisvaraks lugeda vara, mis oli poolte omandis 28.10.2008 seisuga. Varasemalt kehtinud PKS § 14 lg 1 alusel tuleb lugeda vara ühisvaraks seni, kuni ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et tegemist on varasemalt kehtinud PKS § 15 alusel ühe abikaasa lahusvaraga. Kohus juhib poolte tähelepanu asjaolule, et Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2016 otsusega samas tsiviilasjas on kohus jaganud osaliselt poolte ühisvara ning nimetatud jõustunud kohtuotsuse alusel jäi hageja ainuomandisse x kinnistu väärtusega 15 000.00 eurot ja kostja ainuomandisse sõiduauto Audi A6 Avant väärtusega 300.00 eurot. Seetõttu puudub alus anda nimetatud varale ja poolte panustele täiendav hinnang või veelgi enam - uuesti jagada nagu on taotlenud kostja. Hagiavalduse asjaolude kohaselt kuuluvad jagamata ühisvara hulka abielu kestel võetud ühised kohustused (laenud), mida kasutati perekonna huvides: - 18.10.2006 sõlmisid pooled SEB Pangaga arvelduslaenu lepingu nr A060031134, mida kasutati igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Abielu lahutamise päeva seisuga oli krediidi kasutatud jääk 8000.00 Eesti krooni, s.o. 511.29 eurot. Pärast abielu lahutamist on tagastanud hageja laenu üksinda. - 12.05.2008 sõlmisid pooled SEB Pangaga laenulepingu nr L080017208, mille alusel saadud raha kasutati igapäevaste kulutuste katmiseks. Abielu lõppemise päeva seisuga oli kohustuse jääk 20 426.15 Eesti krooni, s.o. 1305.47 eurot. Pärast abielu lahutamist on hageja laenu tagastanud üksinda. 19.06.2008 sõlmisid pooled SEB Pangaga laenulepingu nr L080022672, mille alusel saadud raha kasutati igapäevaste elamiskulude katmiseks. Abielu lahutamise päeva seisuga oli kohustuse jääk 9912.53 Eesti krooni, s.o. 633.53 eurot. Pärast abielu lahutamist on hageja laenu tagastanud üksinda. - 5 - 10.05.2007 sõlmisid pooled Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga arvelduslaenulepingu 17000260529, mida kasutati igapäevaste kulutuste katmisel. Laenu jääk abielu lõppemise päeva seisuga oli 13 204.62 Eesti krooni, s.o. 843.93 eurot. Pärast abielu lahutamist on hageja tasunud laenu enda lahusvara arvelt. - 04.03.2008 sõlmisid pooled Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga tarbimislaenulepingu 09390815488, mida kasutati koduste asjade ostmiseks ja kulutuste kandmiseks. Laenu jääk abielu lõppemise päeva seisuga oli 3520.00 eurot. Pärast abielu lahutamist on hageja tasunud laenu üksinda. - Täies ulatuses on perekonna huvides kasutatud Danske Bank A/S Eesti filiaaliga 09.08.2005 sõlmitud Freestyle limiidileping nr 484JM
  18. Laenu jääk abielu lõpetamise päeva seisuga oli 41 281.55 Eesti krooni, s.o. 2638.37 eurot. Pärast abielu lahutamist on hageja tasunud laenu üksinda. Kostja ei ole vaidlustanud kohustuste suurust (vt nt 12.04.2017 protokoll, VII kd tl 149 pöördel), kuid kostja on leidnud, et tegemist ei ole ühiskohustustega. Kohus on kostjale selgitanud, et kui ta jääb selle juurde, et ta ei olnud võetud laenukohustustest teadlik ja need võttis hageja enda tarbeks, siis tuleb esitatut põhistada, tuua konkreetselt esile, millega ta nimetatud väiteid tõendab (vt nt 01.11.2016 kiri, VII kd tl 126). Kostja ei ole oma seisukohta täiendavalt selgitanud ega tõendanud. Ainuüksi asjaolu, et raha laekus hageja kontole ning hageja tasus oma kontolt makseid kolmandatele isikutele, ei anna alust lugeda võetud kohustusi hageja ainukohustusteks. Eelnenust tulenevalt loeb kohus poolte ühiskohustuste suuruseks 9452.59 eurot. Järgnevalt annab kohus hinnangu kummagi poole pangakontol olevale rahale kui ühisvarale seisuga 28.10.
  19. Hageja loeb ühisvara hulka kuuluvaks: - kostja Nordea panga kontol nr 122024-225932 oleva 65 000.00 eurot (II kd tl 50), - kostja Nordea panga kontol nr 143235-136122 oleva 4274.92 eurot (II kd tl 50), - hageja Danske Bank Eesti filiaali kontol nr 33565883009 oleva 1923.68 eurot (I kd tl 36). Kostja ei nõustu sellega, et kontol nr 122024-225932 oleva 65 000.00 eurot saab lugeda poolte ühisvara hulka. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Harju Maakohtu 05.10.2007 määrusega kinnitatud kompromissilepingu alusel tsiviilasjas nr 2-06-10772 kanti poolte (menetluses kostjate) kokkuleppel hageja kui ühe abikaasa kontole hüvitis 780 000.00 Eesti krooni (III kd tl 25-27). Tsiviilasjas nr 2-06-10772 olid pooled koos alaealiste lastega kostjad ning hüvitis eluasemekaotuse eest oli kogu perele (menetluses kostjatele). Põhjendamatu on lugeda hüvitist poole lahusvaraks või arvestada hüvitisest eraldi laste osa. Kohus on varasemalt tuvastanud, et
  20. aastal olid poolte vahel abielulised suhted. Seega tuleb arvestada eluasemekaotuse eest saadud hüvitise jääk abielusuhete lõppemise seisuga ühisvara hulka. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja kandis enda kontolt kostja kontole 24.10.2007 56 816.00 eurot (I kd tl 34). Asjakohatu on kostja väide, et tegemist on hageja kinkega talle, kuna selgutusse on märgitud: „Ulekanne kallikesele“. Tol ajal olid pooled abielus ning kehtisid abielulised suhted, mistõttu abikaasade vahel rahaliste tehingute tegemist tuleb pidada tavapäraseks toiminguks. Kostja on palunud kohaldada 24.10.
  21. a tehingu osas aegumist TsÜS § 146 alusel. Kohus kostjaga aegumise kohaldamise osas ei nõustu, kuna menetluses on poolte ühisvara jagamise 6 nõuded, mitte konkreetsest rahalisest tehingust tulenevad nõue. Seega tuleb lugeda kostja Nordea panga kontol nr 122024-225932 olev 65 000.00 eurot ühisvara hulka. Eelnenust tulenevalt tuleb lugeda ühisvara hulka hageja kontol olev 1923.68 eurot ning kostja kontodel olev 69 274.92 eurot (65 000.00 + 4274.92). Kuna kohus on jagab jagamata ühisvara
  22. aastal, siis jagamisele tuleb kohaldada kehtiva PKS § 37 lg-t 3 koos asjaõigusseaduse § 77 lg-ga
  23. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Pooled paluvad jätta hageja kontol olnud raha hageja ainuomandisse ja kostja kontodel oleva raha kostja ainuomandisse ning kõik ühiskohustused hageja ainukohustuseks. Seega tuleb jagada poolte ühisvara järgmiselt: - jätta AS-iga SEB Pank 18.10.2006 sõlmitud arvelduslaenu lepingust nr A060031134 tulenev kohustus hageja ainukohustuseks; - jätta AS-iga SEB Pank 12.05.2008 sõlmitud laenulepingust nr L080017208 tulenev kohustus hageja ainukohustuseks; - jätta AS-iga SEB Pank 19.06.2008 sõlmitud laenulepingust nr L080022672 tulenev kohustus hageja ainukohustuseks; - jätta Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga 10.05.2007 sõlmitud arvelduslaenulepingust nr 17000260529 tulenev kohustus hageja ainukohustuseks; - jätta Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga 04.03.2008 sõlmitud tarbimislaenulepingust nr 09390815488 tulenev kohustus hageja ainukohustuseks; - jätta Danske Bank A/S Eesti filiaaliga 09.08.2005 sõlmitud Freestyle limiidilepingust nr 484JM20506155 tulenev kohustus hageja ainukohustuseks; jätta kostja Nordea panga kontol nr 122024-225932 olev raha kostja ainuomandisse; jätta kostja Nordea panga kontol nr 143235-136122 olev raha kostja ainuomandisse; jätta hageja Danske Bank Eesti filiaali kontol nr 33565883009 olev raha hageja ainuomandisse. Kohus selgitab pooltele Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2016 otsusega samas tsiviilasjas on jäetud x kinnistu väärtusega 15 000.00 eurot hageja ainuomandisse ning sõiduauto Audi A6 Avant väärtusega 300.00 eurot on jäetud kostja ainuomandisse. Seega jääb hagejale jääb vara 1923.68 eurot ja kohustusi 9452.59 eurot ning kosjale jääb vara 69 274.92 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis enamsaadu arvelt 38 400.92 eurot ((1923.68 + 69 274.92 - 9452.59) : 2). Sellele lisandub Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2016 otsusega kinnistu ja sõiduki jagamisest tulenev hüvitis, s.o hagejalt kostjale 5350.00 eurot. Seega tuleb lõplikult välja mõista kostjalt hüvitis hageja kasuks 33 050.92 eurot. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et R K hagi A Oi vastu ühisvara jagamiseks ja A Oi vastuhagi R K vastu ühisvara jagamiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus jagab R K ja A Oi ühisvara järgmiselt: - jätab AS-iga SEB Pank 18.10.2006 sõlmitud arvelduslaenu lepingust nr A060031134 tulenev kohustus laenujäägiga 8000.00 Eesti krooni (seisuga 28.10.2008) hageja ainukohustuseks; 7 - - - - jätab AS-iga SEB Pank 12.05.2008 sõlmitud laenulepingust nr L080017208 tulenev kohustus laenujäägiga 20 426.15 Eesti krooni (seisuga 28.10.2008) hageja ainukohustuseks; jätab AS-iga SEB Pank 19.06.2008 sõlmitud laenulepingust nr L080022672 tulenev kohustus laenujäägiga 9912.53 Eesti krooni (seisuga 28.10.2008) hageja ainukohustuseks; - jätab Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga 10.05.2007 sõlmitud arvelduslaenulepingust nr 17000260529 tulenev kohustus laenujäägiga 13 204.62 Eesti krooni (seisuga 28.10.2008) hageja ainukohustuseks; jätab Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga 04.03.2008 sõlmitud tarbimislaenulepingust nr 09390815488 tulenev kohustus laenujäägiga 3520.00 eurot (seisuga 28.10.2008) hageja ainukohustuseks; jätab Danske Bank A/S Eesti filiaaliga 09.08.2005 sõlmitud Freestyle limiidilepingust nr 484JM20506155 tulenev kohustus hageja ainukohustuseks; jätab kostja Nordea panga kontol nr 122024-225932 oleva raha 65 000.00 eurot (seisuga 28.10.2008) kostja ainuomandisse; jätab kostja Nordea panga kontol nr 143235-136122 oleva raha 4274.92 eurot (seisuga 28.10.2008) kostja ainuomandisse; jätab hageja Danske Bank Eesti filiaali kontol nr 33565883009 oleva raha 1923.68 eurot (seisuga 28.10.2008) hageja ainuomandisse. Kohus selgitab, et nimetatud varale lisaks on Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-44594 on jäetud x kinnistu väärtusega 15 000.00 eurot hageja ainuomandisse ning sõiduauto Audi A6 Avant väärtusega 300.00 eurot on jäetud kostja ainuomandisse. Kohus mõistab välja kostjalt hüvitise enamsaadud ühisvara eest 33 050.92 eurot hageja kasuks. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 164 lg-ga 1 jätab kohus kummagi poole menetluskulud vastava poole kanda. TsMS § 190 lg-te 3 ja 7 koosmõjus, arvestades Harju Maakohtu 03.02.2014 määrusega kostjale antud menetlusabi, vabastab kohus kostja vastuhagiavalduselt riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest, kuna kostja töövõime ei ole menetluse kestel muutunud. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.