Obsah (6)

§ 477§ 368§ 173§ 172§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 24.10.2019, Tallinn Kohtujurist Triin Taada Tsiviilasja number 2-19-14461 Tsiviilasi Kraana Kaks OÜ kaebus Tallinna k

) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu kohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Keegi menetlusosalistest enda suulist ärakuulamist ei taotlenud. Kohus leiab, et avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda alljärgnevalt.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäitur tegi avaldaja kaebuse osas otsuse 09.09.2019 ja avaldaja esitas Harju Maakohtusse kaebuse 19.09.2019, seega on kaebus esitatud tähtaegselt ning TMS § 218 lg-s 1 nõutud kohtueelne menetlus on läbitud.
2. Avaldaja hinnangul ei ole täitemenetluse algatamine tema suhtes olemasolevatele dokumentidele tuginedes võimalik ja kohtutäitur eiras formaliseerituse printsiipi, kui asus 19.01.2011 kohtumäärust tõlgendama. Avaldaja leiab, et 19.01.2011 kohtumääruse täitmine ei ole võimalik sõnastuses, milles see määruses kirjas on, sest õiguslik olukord on pärast 19.01.2011 määruse tegemist muutunud.
3. TMS § 2 lg 1 p 1 alusel on täitedokumendiks mh jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. A G ja Kraana Kaks OÜ sõlmisid 19.01.2011 tsiviilasjas nr 2-10-6945 kompromissi (täitedokument; vt tl 4-5 pöördel), mille kohaselt kohustub Kraana Kaks OÜ tasuma A. Gile kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest hüvitisena summa, mis vastab kehtivale alampalga määrale (p 1.1) iga kalendrikuu
4. kuupäevaks A. Gi arveldusarvele (p 1.2); hüvitis kuulub tasumisele kuni A. Gi eluea lõpuni, arvestades A. Gile Sotsiaalkindlustusameti (SKA) otsusega määratud püsiva töövõimetuse protsentuaalset määra (p 1.3); A. G kohustub esitama Kraana Kaks OÜ-le SKA otsuse tema töövõimetuse tuvastamise kohta hiljemalt kahe nädala jooksul alates iga otsuse tegemisest (p 1.4); kohtumääruse p-des 1.1 kuni 1.3 sätestatud kohustuse täitmata jätmisel kohustub Kraana Kaks OÜ alluma kohesele sundtäitmisele (p 1.5).
5. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid (vt nt Riigikohtu 16.01.
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 11; Riigikohtu 16.11.
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16). Riigikohus on samuti leidnud, et tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on otsuses kirjas (vt nt Riigikohtu 15.05.
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-52-07, p 11; Riigikohtu 16.11.
9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16).
10. Kohus leiab, et kohtutäitur ei ole avaldaja suhtes täitemenetluse algatamisel rikkunud formaliseerituse põhimõtet. Kohtutäitur leidis, et täidetud on täitemenetluse alustamise tingimused, st täitemenetlus on algatatud kehtiva kohtulahendi ning sissenõudja täitmisavalduse alusel. Lähtuvalt formaliseerituse printsiibist ei võta kohtutäitur seisukohta 4 2-19-14461 nõude ja selle suuruse kohta, vähemalt mitte seni, kuni see jääb täitedokumendis toodud piiresse ehk käesoleval juhul igakuiselt summa, mis vastab kehtivale alampalga määrale. Sissenõudja on kohtutäiturile täiendavalt esitanud SKA 09.05.2019 vastuse päringule (tl 6) ja ekspertarsti Aune T 25.06.2019 väljastatud arvamuse (tl 40), millega kohtutäitur luges täidetuks kompromissi p-des 1.3 ja 1.4 kokku lepitud kohustused. Kohtutäitur on seega kontrollinud täitedokumendile esitatavaid nõudeid ega ole kohtu hinnangul täitemenetluse formaliseeritusse printsiipi rikkunud.
11. Kohtu hinnangul ei muutunud 19.01.2011 kohtumäärus mittetäidetavaks ainuüksi seetõttu, et alates 01.01.2017 Sotsiaalkindlustusamet vanaduspensionieas isikutel töövõime kaotust kutsehaiguse tõttu ei tuvasta (vt tl 6) ning hageja etteheited kohtutäiturile ei ole põhjendatud.
12. Käesoleval juhul on materiaalõiguslik vaidlus avaldaja ja A. Gi vahel, kusjuures vaidlus kompromissi punktide täidetavuse üle on tekkinud peale jõustunud kohtulahendit. Kohus ei saa kaebuse lahendamise raames asuda hindama täitedokumendi sisu. Kohus selgitab, et kui avaldaja hinnangul ei ole sõlmitud kompromiss enam õigusliku olukorra muutumise tõttu sundtäidetav, on tal võimalik esitada kohtule mh tuvastushagi

§ 368

lg 2 alusel.

§ 368

lg 2 sätestab, et täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustu. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus (vt ka Riigikohtu 28.04.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 20). 13. Lähtudes eeltoodust jätab kohus avaldaja poolt kohtutäituri abi 09.09.2019 otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata. 14. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg 10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohus märgib, et puudutatud isikud ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud oma menetluskulude nimekirja. Lisaks puudub kohtutäituril seaduse kohaselt õigus taotleda selles menetluses õigusabikulude hüvitamist (

§ 175lg 31) ja kohtutäitur on kinnitanud, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud.

Seega ei ole puudutatud isikutel käesolevas asjas tekkinud menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. 15. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 16. Tulenevalt TMS § 218 lg-st 3 võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. 5 2-19-14461 /allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 6