← Eesti

2-19-3891/21

Obsah (14)§ 436§ 445§ 442§ 122§ 173§ 174§ 162§ 176§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 03.12.2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-3891 Tsiviilasi D M hagi D Pi vastu elat

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu 3

(10)ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  2. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust on sündinud hageja (tlk 4, sünni tõend);  vanemate kooselu lõppes 2012 ning pärast lahkuminekut jäi hageja elama emaga;  kostjal on veel teinegi alaealine laps P P (tlk 31, sünni tõend);
  3. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise ajavahemiku 01.03.2018 kuni 12.03.2019 eest summas 2844 eurot (10 kuud x 250 eurot - 300 eurot tasutud elatis + 2 x 270 eurot + 104 eurot) ning alates 13.03.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise seadusjärgses miinimummääras.
  4. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et täidab lapse ülalpidamiskohustust muul viisil – s.o lapse elukohaks oleva korteri laenumaksete tasumise näol ning kannab lapse kulusid vahetult, mil laps on tema (vanemate) hoole all, lisaks hüvitab huvitegevusega seotud kulud. Lisaks märgib kostja, et tal on ka teine laps, kes satuks hagejale elatise väljamõistmise korral hagejaga võrreldes halvemasse olukorda.
  5. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu
  6. märtsi
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  8. mai
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-137-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada.
  10. Kostja on märkinud, et tema teine laps P P satub hagi rahuldamise korral hagejaga võrreldes ebavõrdsesse olukorda. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks 4

(10)põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on esile toonud, et tema igakuised kulud P Pi ülalpidamiseks on järgmised: 65,88 eurot lasteaed (tlk 53-54), 55 eurot huviringid (tlk 55-59), 10 eurot meelelahutus, millele lisandub hügieenikulu 4 eurot, toidukulu 125 eurot, transpordikulu 10 eurot ja eluasemekulu 63,16 eurot (tlk 6878), kokku 333,04 eurot (tlk 50 pöördel ja seal viidatud lisad). Kostja on märkinud, et tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1300 eurot (neto). Seega teise lapse olemasolu ei ole kohtu hinnangul piisav põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
  1. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
  2. Kostja märgib, et täidab hageja ülalpidamiskohustust vahetult ajal, mil laps on tema (vanemate) hoole all, mistõttu puudub alus elatise väljamõistmiseks. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
  5. märtsi
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
  7. jaanuari
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  9. juuni
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu
  11. jaanuari
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  13. juuni
  14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). 5
(10)Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu
  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kolleegiumi arvates tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud.
  3. Kostja on esile toonud, et laps viibib 50% ajast kostja vanemate hoole all. Hageja on möönnud, et laps viibib kostja vanemate hoole all, kuid mitte 50% ajast, vaid 7 päeva ühes kuus. Tunnistaja P, kes on hageja vanaisa, kinnitas vande all antud ütlustega, et laps viibib igakuiselt ca 50% kostja vanemate hoole all. Kohtul puudub alus tunnistaja ütluste usaldusväärsuses kahelda, tunnistaja ütlused ei ole vastuolus teiste asjas esitatud tõenditega. Kohtuni on toodud, et laps viibib vanavanemate juures sedavõrd palju aega põhjusel, et ema töötab vahetustega, mistõttu mõnikord tuleb tööle lahkuda varahommikul ning mõnikord lõppeb tööpäev kesköö paiku. Kohus leiab, et kuivõrd laps viibib kostja poolsete vanavanemate juures, tuleb lugeda nende poolt tehtud kulutused kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kostja on märkinud, et see, kuidas tema oma vanematega hageja peale tehtud kulutuste hüvitamise on kokku leppinud, ei puutu asjasse. Kohus nõustub kostjaga.
  4. Hageja seaduslik esindaja on esile toonud ja tõendanud, et kannab igakuiselt hagejaga seotud järgmiseid kulusid: kommunaalkulud 70,5 eurot (tlk 81-82), elekter 7,25 eurot (tlk 83 pöördel), internet 3,82 eurot (tlk 84), toit 150 eurot (tlk 85-90), TV kulud 3,50 eurot (tlk 83), tervishoid 20 eurot, hügieenikulu 20 eurot, koolikohutuse täitmisega seotud kulud 40 eurot, riided ja jalanõud 70 eurot, (pikapäevarühm 90 eurot - kostja on esile toonud, et seda kulu enam ei ole, hageja ei vaielnud vastu, mistõttu kohus seda ei arvesta), IT-kool 48 eurot, inglise keel 20 eurot, vaba aeg, ujumine ja sünnipäev 8,33 eurot kuus. Kulu kokku 461,40 eurot.
  5. Kostja poolt on tõendatud (sh põhistatud), et tema igakuised püsikulud hagejale on järgmised: X tn korteri laen 128,60 eurot (tlk 25-26), isa peres viibimise korral tekkinud kommunaalkulud 34,56 eurot (tlk 60-66, 68-78), toidukulu 60 eurot, hügieen 4 eurot, riided ja jalanõud 30 eurot (tlk 67), huviringid 41 eurot, vaba aeg 40 eurot. Kulu kokku 338,16 eurot (tlk 51).
  6. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Eeltoodud sättest tulenevalt peab kohus lapsele tehtavaid kulutusi ülalt nähtuvas ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest.
  7. Kuivõrd kumbki vanem ei ole käesoleval juhul tuginenud asjaolule, et tema majanduslik olukord ei võimaldaks tagada lapsele kohast ülalpidamist, ei analüüsi kohus poolte majanduslikku seisundit ning eeldab, et mõlemad vanemad suudavad täita lapse ülalpidamiskohustust vähemalt miinimummääras.
  8. Ülalt nähtub, et isa teeb lapsele igakuiselt kulutusi 338,16 euro ulatuses ning ema 461,40 euro ulatuses. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et laps viibib 50% ajast kostja vahetul ülalpidamisel, siis lähtuvalt eelviidatud kohtupraktikast tuleb seda arvestada eluaseme- ja 6
(10)söögikulude osas. Hageja seaduslik esindaja on esile toonud, et hageja osa igakuistest kommunaalkuludest on 70,5 eurot, elektrikulust 7,25 eurot ning toidukulust 150 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulusid tuleb vähendada 50% võrra, kuna laps viibib 50% ajast isa juures ning isa kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt kantud kuludest põhjendatud arvestada hageja osana kommunaalkulu 35,25 eurot, elektrikulu 3,63 eurot ning toidukulu 75 eurot.
  1. Eeltoodust tulenvalt on hageja igakuiste kulude koosseis järgmine: - ema juures tekkivad kulud: o kommunaalkulu 35,25 eurot; o elektrikulu 3,63 eurot; o toidukulu 75 eurot; o internet 3,82 eurot; o TV 3,50 eurot; o tervishoid 20 eurot; o hügieen 20 eurot; o koolikohutuse täitmisega seotud kulud 40 eurot; o riided ja jalanõud 70 eurot; o IT-kool 48 eurot; o inglise keel 20 eurot; o vaba aeg, ujumine ja sünnipäev 8,33 eurot. - isa juures tekkivad kulud: o kommunaalkulud 34,56 eurot o toidukulu 60 eurot o hügieen 4 eurot o riided ja jalanõud 30 eurot (tlk 67) o huviringid 41 eurot o vaba aeg 40 eurot
  2. Lapse igakuised kulud on kokku 557,09 eurot, millest kumbki vanem peaks kandma 50%, s.o 278,55 eurot. Kuivõrd kostja hüvitab hageja elukohaks oleva korteri laenumaksed, tuleb hageja eest kantavaks kuluks arvestada ½ igakuisest laenumaksest (hageja elab korteris emaga kahekesi, kostja ja hageja seadusliku esindaja varalised suhted käesolevas asjas lahendamisele ei kuulu), s.o 64,30 eurot. Seega hüvitab isa kokku eurot 273,86 eurot hageja igakuistest kuludest. Seega on hageja elatisenõue põhjendatud 4,69 euro ulatuses (278,55 - 273,86).
  3. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 13.03.2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 4,69 eurot.
  4. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise ajavahemiku 01.03.2018 kuni 12.03.2019 eest summas 2844 eurot (10 kuud x 250 eurot - 300 eurot tasutud elatis + 2 x 270 eurot + 104 eurot). PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete 7
(10)eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks perioodil 01.03.2018 kuni 12.03.2019 järjepidevalt kostjalt seadusjärgse elatise tasumist nõudnud. Hageja on talunud seadusjärgsest elatisest väiksema elatise tasumist kostja poolt pikka aega ega ole esimesel võimalusel esitanud ka kohtule hagi elatise väljamõistmiseks. Kostja on välja toonud, et neil oli hageja emaga lapse ülalpidamist puudutav kokkulepe, mille kohaselt loetakse kostja ülalpidamiskohustus täidetuks, kui kostja tasub lapse ja ema elukohaks oleva korteri laenumakseid ning täiendavalt 150 eurot pangaülekandega. Hageja ei ole nimetatud väitele vastu vaielnud. Seega loeb kohus, et kostja on hagejale 2018. a märtsi ja aprilli eest ülalpidamist andnud vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele piisavalt (tlk 29, pangakonto väljavõte). Kuivõrd kohus on hageja elatisenõuet pidanud põhjendatuks üksnes 4,69 euro ulatuses, kuulub perioodi 01.05.2018 – 12.03.2019 eest tagasiulatuvalt väljamõistmisele 48,70 eurot (10 kuud ja 12 päeva x 4,69 eurot). 31. Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. Hageja palub määrata, et kostja on kohustatud tasuma elatise hageja seadusliku esindaja X X pangakontole nr X (Swedbank AS) selgitusega „elatis Dle“.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus leiab, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja X X pangakontole nr X (Swedbank AS) selgitusega „elatis Dle“. 32. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 33.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavaldusega taotletava elatise määrast on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2430 eurot. Menetluskulude jaotus 8

(10)34.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162

lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (

§ 162lg 2).

Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 35.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 36. Hageja esindaja esitas 05.11.2019 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab

§ 176lg-te 1 ja 5 ning § 174 lg 10 nõuetele.

Avaldusest nähtub, et hagejale on õigusabi osutatud 7h 20min ulatuses tunnihinnaga 2040 eurot (käibemaksuga). Hageja menetluskulud on kokku 252 eurot. Hageja palub märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. 37.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 38. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. 39. Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: kliendiga nõupidamine 2h; kompromissiläbirääkimised 20 min; kohtuistungi kutse vastuvõtmine ja edastamine kliendile 10 min, ettevalmistus ja kohtuistung 1,5h; kohtule tõendite esitamine koos seisukohaga, skaneerimine, allkirjastamine e-toimikus 1h 20min; lapse isa vastusega 9

(10)tutvumine, lapse emale infoks edastamine 30 min; tunnistajate ülekuulamise kohta kohtule seisukoha koostamine, allkirjastamine ja esitamine 40 min; kohtumäärusega tutvumine tunnistaja kohta, istungi aeg, e-kiri lapse emale 20 min; ettevalmistus ja kohtuistung 2,5h.
  1. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
  2. Kohus rahuldab hageja avalduse ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 252 eurot. 42.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 43.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.