KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-18501 Kohtuasi XX hagi YY (Y) vast

) § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks, st millised elulised asjaolud võisid kehtiva seaduse raames anda aluse tunnistada täitemenetlus lubamatuks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja täitemenetluse peatamine sai põhineda eelkõige sellel, et nõue oli rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Selliseid asjaolusid polnud hageja esitanud. Hageja ei väitnud, et täitedokumendiks olevast kohtulahendist tulenev nõue oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Käesoleval juhul ei olnud tegemist täitedokumendist tuleneva nõude vaidlustamisega

§ 221

mõttes, kuna hageja ei väitnud, et tal puuduks kohustus täita täitedokumendist tulenev nõue. Vastupidi, hageja väitel soovis ta müüa oma kinnistu selleks, et täita täitedokumendist tulenev nõue. Kohustuse täitmine ei olnud seotud kinnistu müügiga. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei saanud põhineda asjaoludel, mis ei mõjutanud täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja ei olnud võlgniku ja kostja omavahelise vaidluse osapooleks. Võlausaldajate võimalik vaidlus nõude loovutamise üle ei puudutanud hagejal olevat nõude täitmise kohustust. Kohtutäituril puudus keeld kehtiva täitedokumendi alusel alustada täitemenetlust ja teha täitemenetluses vajalikke toiminguid. Hagejal on

§ 102nimetatud juhtudel õigus müüa 2 asi ise kohtutäituri kontrolli all.

Kohtutäituri taandamise küsimus tuli lahendada

ettenähtud korras. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega taotles maakohtu määruse tühistamist ja hagi menetlusse võtmist. Määruskaebusega seotud menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Kostjale oli hageja kohustuse täitmine kohtu poolt hagi tagamise korras ära keelatud. Kostja ei saanud olla täitemenetluses sissenõudjaks, kuna ta ei saanud täitedokumendiks oleva kohtulahendi täitmist endale nõuda. Ka kohtutäitur ei tohi hagi tagamise määruse tõttu nõuet kostjale täita. Tegemist oleks sellisel juhul kohtulahendi teadliku eiramisega. Kostjal ei olnud täitemenetluse alustamiseks mingit mõistlikku põhjust või huvi. Kostja rikkus hea usu ja mõistliku käitumise nõuet.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on korrektne ja ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu määruse põhjendustega, mistõttu TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja esitas hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et kostjal puudus hagi tagamise määruse alusel õigus nõuda endale kohustuse täitmist.

§ 221

lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

§ 221

lg 2 järgi saab kohtulahendi puhul vastuväited esitada üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

§ 221

lg-s 1 on toodud näidisloetelu ja see ei välista teistsugustel alustel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vastuväidete esitamist (Riigikohtu 31.01.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul on tegemist hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Sellise hagi rahuldamise korral tuleks täitemenetlus lõpetada

§ 48

p 4 alusel (Riigikohtu 28.09.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 15 ja 31.01.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11). Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohtadega. Asjaolude kohaselt kohustus hageja täitma 60 000 eurot hiljemalt 28.11.2020. Jõustunud kohtumäärus on menetlusosalistele täitmiseks kohustuslik (TsMS § 457 lg 1, § 461 lg 1 ja 463 lg 2). Tsiviilasjas nr 2-20-17414 reguleeris kohus hagi tagamisega sisuliselt vaid hageja kohustuse täitmise viisi, st täita tuli mitte õigustatud isikule, kuna selle üle käib vaidlus, vaid kohtu deposiiti. Hagi tagamine ei välistanud käesoleval juhul hagejal jõustunud kohtulahendi alusel nõude täitmist. Asjaoludest nähtub, et hagejal on jätkuvalt kohtulahendist tulenev nõue täitmata. Hageja tugines asjaolule, et ta soovis kinnistut müüa selleks, et maksta ära võlgnevus. Seega polnud hageja ise väitnud, et temal kohustust ei ole. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamisega selline raha tasumise kohustus hagejal ära ei lange. Kohus menetleb asja siis, kui hageja pöördub kohtusse 3 oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagist ei nähtu, kuidas hageja õiguste rikkumine on käesoleva hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik ehk kuidas mõjutab hageja õigusi asjaolu, kellele ta kohustuse täidab, kas võlgnikule või kostjale otse või läbi kohtu/kohtutäituri. Käesolevalt on hagi tagamisega reguleeritud raha maksmine kohtu deposiiti ja sellise määruse eesmärk on raha säilitamine, kuni kohus otsustab, kes on õigustatud raha saama. Kostja on tulenevalt kompromissimäärusest ja nõude loovutamise lepingust sissenõudja, vaatamata sellele, et ta ei saa nõuda raha üleandmist endale. Kohus pole välistanud kohtutäituri õigust algatada kostja avaldusel täitemenetlust, tal on vaid keelatud tulemi väljamaksmine kostjale. Seega polnud kohtutäituril õigust jätta täitemenetlus algatamata ja vajalikud toimingud läbiviimata. Täitemenetluses on huvitatud isikul võimalus ise jälgida kohtutäituri toimingute õiguspärasust. Asjaoludest nähtuvalt pole täitemenetluses hageja kinnistu müüki veel toimunud. Käesoleva asja raames ei saa etteulatuvalt välja selgitada, kuidas kohtutäitur viib läbi täitemenetlust ja kuidas on tagatud kohtumääruste täitmine. Maakohus selgitas õigesti, et asja on võimalik tal ise müüa kohtutäituri kontrolli all ning kohtutäituri taandamise küsimuse lahendamiseks on

ettenähtud eraldi kord. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esitatud hagi on perspektiivitu. Perspektiivitu hagi menetlusse võtmist reguleerib TsMS § 371 lg 2 p-d 1 ja

1. Nende normide kohaldamisel peab kohus lähtuma hagiavalduses esitatust ilma tõendeid hindamata. Hagi menetlusse võtmisel üksnes otsustatakse, kas kohtul on alust selle hagiga tegelda (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 14 ja 23.20.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 18). Maakohus viitas hagi menetlusse võtmisest keeldumisel nii TsMS § 371 lg 2 p-le 1 kui ka p-le
2. TsMS § 371 lg 2 rakendamisel tuleb eristada selgelt, kas keeldumise alus on asjaolu, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (p 1) või hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (p 2). Nimetatud ebaselguse saab ringkonnakohus ise kõrvaldada. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul kohane keeldumise alus TsMS § 371 lg 2 p 1, sest hagist ei nähtu hageja õiguste rikkumist.
3. Ringkonnakohus jätab määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna praegusel juhul keelduti hagi menetlusse võtmast ning kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei saanud kostjal määruskaebemenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.
4. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse TsMS § 372 lg 5 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4