Obsah (15)

§ 369§ 657§ 654§ 651§ 456§ 207§ 652§ 445§ 442§ 173§ 163§ 165§ 162§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-12235

) § 369 järgi on hagi võimalik esitada ka tulevase nõude täitmiseks. Nõude sissenõutavus omab tähtsust vaid viivise arvestamisel. Maakohtu otsus on vastuoluline ja üllatuslik, sest kohus ei selgitanud, miks ei ole

§ 369rakendatav nõude puhul, mis tulenes arvetest nr 15220 ja 15257.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et arvetega nr 15220 ja 15257 seoses ei ole kohustatud isikuks ega ole nõutud arvete tasumist WEST Capital Holding OÜ-lt (kustutatud).

1. augustil 2019 esitas hageja hagiavalduses kõnealuste arvete osas nõude ka WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) vastu. Hageja nõue tuleneb faktoorilepingu eritingimuste p-st 8 ja faktooringulepingu üldtingimuste p-st 7.3 ning seda nõuet on kostja ka käendanud. Kohtuotsuse tegemise seisuga oli nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks, sest möödunud olid kõik tähtajad, mille jooksul kostja kui käendaja pidi oma kohustuse täitma. Seejuures on kostja kohustusest teadlik, sest kostja on menetluses osalenud ja esitanud vastuse hagile. Kostja teadlikkust sellest, et ka arved nr 15220 ja 15257 on tasumata, kinnitab ka see, et kostja ja WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kontaktandmed kattusid osaliselt, kostja oli WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) juhatuse liige ja kostja allkirjastas WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) juhatuse liikmena kokkulepped IZOmat OÜ-ga. Vastustaja seisukoht
2. Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu põhivõla 38 450 euro ja intressi 960,25 euro nõudes, tühistas osaliselt

1. detsembri
2. a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu ning jaotas menetluskulud hageja ja kostja suhtes. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega põhivõla ja intressi nõuded rahuldatakse. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 7

§ 654

lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 8. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651lg 1 järgi maakohtu otsust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas.

Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu põhivõla 38 450 euro ja intressi 960,25 euro nõudes ning tühistas osaliselt

1. detsembri
2. a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu. Samuti vaidlustab hageja maakohtu otsuse osaliselt menetluskulude jaotuse osas. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud (

§ 456lg 4 teine lause).

1. Pooled ei vaielnud maakohtus järgmiste apellatsiooniastmes tähtsust omavate asjaolude üle. Hageja sõlmis WEST Capital Holding OÜ-ga (kustutatud) (müüja)
2. märtsil 2018 faktooringulepingu, mille alusel faktooris hageja müüja tellijatele esitatud arveid. Faktooringulepingu alusel loovutas müüja hagejale mh oma nõuded IZOmat OÜ (ostja) vastu summas 6348 eurot (arve nr 15220), mille eest tasus hageja
3. märtsil 2018 5000 eurot ning summas 41 900 eurot (arve nr 15257), mille eest tasus hageja
4. mail 2018 33 450 eurot. Hageja, IZOmat OÜ ja WEST Capital Holding OÜ-ga (kustutatud) sõlmisid
5. märtsil 2018 arvete tasumise kokkuleppe ning faktooringulepingust tulenevate WEST Capital Holding OÜga (kustutatud) kohustuste tagamiseks sõlmis kostja hagejaga
6. augustil 2018 käenduslepingu. Hageja teavitas IZOmat OÜ-d
7. märtsi
8. a nõudekirjas kohustusest tasuda kokkuleppest ning arvetest nr 15220 ja 15257 tulenev nõue hiljemalt
9. märtsil
10. Maakohus leidis, et hageja ja WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) vahel sõlmitud leping vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 256 järgi faktooringulepingu tunnustele ning hageja ja kostja vahel sõlmitud leping on VÕS § 142 lg 1 järgi käendusleping.
11. Apellatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda arvetega nr 15220 ja 15257 seoses nõude täitmist kostjalt.
12. Esmalt käsitleb kolleegium nõude täpsustamisega seotud asjaolusid. Maakohus leidis, et kuna maakohus rahuldab arvetega nr 15220 ja 15257 seotud nõude IZOmat OÜ vastu, siis ei saa nende arvete tasumise kohustuse täitmist nõuda kostjalt. Kuivõrd hageja on apellatsiooniastmes oma nõuet täpsustanud, siis leiab ringkonnakohus, et maakohtu järeldus on ebaõige. 11.
13. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus vajalikus ulatuses välja selgitamata hageja nõude aluseks olevad asjaolud. Maakohtu selgitamiskohustuse rikkumine on võimalik kõrvaldada ringkonnakohus, kusjuures ringkonnakohus peab sellisel juhul võimaldama pooltel esitada uusi asjaolusid sõltumata sellest, kas neile on tuginetud apellatsioonkaebuses (vt Riigikohtu
14. aprilli
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 12). Ringkonnakohus selgitas
16. jaanuari
17. a selgituskirjas hageja nõude ja selle aluseks olevate asjaolude täpsustamise vajadust. Hageja täpsustas
18. jaanuari
19. a seisukohas nõuet, paludes kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 38 450 eurot solidaarselt IZOmat OÜ-ga ja kostjalt eraldiseisvalt intress 960,25 eurot. Hageja selgitas, et kostja nõude aluseks on faktooringulepingu üldtingimuste p 7.3, millest tuleneva kohustuse täitmise eest vastutab kostja käenduslepingu järgi, või alternatiivselt vähemalt faktooringuintressi osas on nõude aluseks faktooringulepingu eritingimuste p
20. Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse lahendamisel täpsustatud nõudest. 11.
21. Kui nõue on faktooringulepingu üldtingimuste p 7 järgi tagasi loovutatud, siis on faktooringulepingu üldtingimuste p 7.4 kohaselt ostja ja müüja arve tasumise kohustuse osas solidaarvõlgnikud, kuid müüja vastutab siiski kogu tagasiloovutatava nõude hinna tasumise eest (tl 8 pöördel). Tagasiloovutatava nõude hind sisaldab faktooringulepingu üldtingimuste p 7.3 järgi lisaks faktooringuavansi summale, mis on üldtingimuste p 1 kohaselt kokku lepitud osa 8 faktoori poolt nõudena aktsepteeritud arve summast (tl 6 pöördel), ka käsitlustasu, faktooringuintressi, viiviseid ja muid faktooringulepingu alusel tasumisele kuuluvad makseid ja tasusid (tl 8 pöördel). Käenduslepingu p 1 järgi vastutab kostja kui käendaja faktooringulepingu ja selle alusel kõikide faktooritud arvete (sh arve nr 15220 ja 15257) nõuete jäägile põhinevate müüja kohustuste kohase ja täieliku täitmise eest, aga ka muuhulgas intressi ja viiviste eest (tl 26). Eelnevast tulenevalt on kolleegiumi hinnangul ebaõige kostja väide, et kostja ja IZOmat OÜ ei saa olla solidaarselt vastutavad. Hageja nõuab küll kostjalt põhivõlana faktooringuavanssi, aga viimane on kokku lepitud osa arve summast ning arve tasumise kohustuse osas on WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kohustusi käendava kostja ja IZOmat OÜ vastutus solidaarne. Samuti ei nõustu kolleegium maakohtu seisukohaga, et arvetega nr 15220 ja 15257 seoses ei olnud kohustatud isikuks WEST Capital Holding OÜ (kustutatud). Kuivõrd hageja täpsustas, et nõuab küll intressi tasumist kostjalt eraldi, aga põhivõla 38 450 euro tasumist IZOmat OÜ-lt ja kostjalt solidaarselt, siis on kolleegiumi hinnangul võimalik hageja nõue juhul, kui hageja loovutab nõude tagasi, rahuldada. 11.
22. Kolleegium selgitab, et solidaarselt hagetud kostjad ei ole vältimatud kaaskostjad

§ 207

lg 3 mõttes, vaid igaüks osaleb neist menetluses iseseisvalt ja igaühe vastu esitatud nõuet tuleb hinnata eraldi. Kuivõrd IZOmat OÜ apellatsioonkaebust ei esitanud, on maakohtu otsus tema suhtes

§ 456järgi jõustunud.

1. Järgmisena käsitleb kolleegium nõude tagasiloovutamisega seotud asjaolusid. 12.
2. Faktooringulepingus on kokku lepitud nõude tagasiostmise kohustuses. Faktooringulepingu üldtingimuste p 7.1.1 kohaselt on hagejal kui faktooril õigus nõue WEST Capital Holding OÜ-le (kustutatud) kui müüjale tagasi loovutada ja müüjal on kohustus nõue faktoorilt tagasi osta, kui ostja jätab faktoorile arve osaliselt või täielikult maksetähtpäevast arvates 30 päeva jooksul tasumata, faktoor on saatnud ostjale vähemalt ühe meeldetuletuse võlgnevuse kohta ja nimetatud arve ei kuulu hüvitamisele krediidikindluse andja poolt (tl 8 pöördel). Vaidlus puudub selles, et ostjaks olev IZOmat OÜ jättis arve õigeaegselt tasumata, hageja teavitas
3. märtsi
4. a nõudekirjas ostjat kohustusest tasuda arved nr 15220 ja 15257 ning arve ei kuulu hüvitamisele krediidikindlustuse andja poolt. 12.
5. Hageja selgitas, et tegi WEST Capital Holding OÜ-le (kustutatud) tagasiostukohustuse tekkimiseks vajaliku tahteavalduse
6. augusti
7. a hagiavalduses, mille p-des 1.7 ja 1.8 on tehtud viide faktooringulepingu p-st 7 tulenevate õiguste kasutamisele. Hagiavalduses esitati ka nõue käendajaks oleva kostja vastu. Kolleegium leiab, et hagejal oli õigus nõuda nõude tagasi ostmist hagiavaldusega. Kuivõrd hageja esitas nõude nii WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kui ka kostja vastu hagiavalduses, mis kohtute infosüsteemi andmetel WEST Capital Holding OÜ-le (kustutatud) ja kostjale kätte toimetati, siis märkis maakohus ebaõigesti, et arvetega nr 15220 ja 15257 seoses ei ole kohustuse täitmist nõutud WEST Capital Holding OÜ-lt (kustutatud). 12.
8. Faktooringulepingu üldtingimuste p 7.3 esimese lause järgi kohustus WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) nõude tagasiloovutamisel tasuma hagejale tagasiloovutatava nõude hinna seitsme pangapäeva jooksul vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest (tl 8 pöördel). Käenduslepingu p 5 järgi võis hageja WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kohustuse tähtaegselt ja nõuetekohaselt täitmata jätmisel nõuda kohustuse täitmist kostjalt, kes on kohustatud selle täitma 14 kalendripäeva jooksul arvates selle kohase kirjaliku teate kättesaamisest (tl 26). Kolleegium leiab, et kostja väide, mille kohaselt ei saanud kohustuse täitmise nõue sisalduda ühes dokumendis ja hageja ei saanud mõlemat tahteavaldust teha samal ajal, ei anna alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks. 9 Kolleegium möönab, et käendaja ei pea reeglina eeldama, et põhivõlgnik oma lepingust tulenevat kohustust ei täida. Kuigi kostja kui käendaja jaoks ei muutunud käenduslepingust tulenev kohustus sissenõutavaks samal ajal WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kui põhivõlgniku kohustusega, siis ei tähenda see, et hageja ei saanud juba hagiavalduses esitada nõuet kostja kui käendaja vastu puhuks, kui WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kohustust ei täida. Seadusest ega käenduslepingust ei tulene põhimõte, et käendaja vastutus tekib võla kohta teate esitamisest, vaid solidaarsest vastutusest tulenevalt tekib käendaja vastutus automaatselt alates põhivõlgniku poolt kohustuse rikkumisest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 146 lg 1 järgi peab võlausaldaja andma käendajale teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta üksnes käendaja nõudel. Käendajale teate esitamine omab käenduslepingu järgi tähtsust nõude sissenõutavaks muutumise ajahetke määramisel. 12.
9. Kolleegium leiab, et hageja nõude rahuldamist ei välista ka kostja väide, et hageja nõue kostja vastu ei olnud hagi esitamise hetkel muutunud sissenõutavaks. Kohtul tuleb kontrollida nõude sissenõutavust või §-s 369 sätestatud asjaolude, milliste olemasolul on lubatud esitada tulevase nõude täitmise hagi, esinemist hiljemalt otsuse tegemisel. Hageja nõudis WEST Capital Holding OÜ-lt (kustutatud) ja kostjalt faktooringulepingu üldtingimuste p-st 7.3 tuleneva tagasiloovutatava nõude hinna tasumise kohustuse täitmist hagiavalduses, mis nii WEST Capital Holding OÜ-le (kustutatud) kui ka kostjale kohtute infosüsteemi andmetel
10. septembril 2019 kätte toimetati ning millele kostja esitas lepingulise esindaja vahendusel vastuse
11. novembril
12. Seejuures on hageja õigesti märkinud, et arvestades menetlusdokumentides esitatud nõudeid, sai käenduslepingu p-s 5 sätestatud tingimus igal juhul menetluse jooksul täidetud. Nii esitas hageja ka pärast WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) suhtes õigusjärglaseta lõppemise tõttu menetluse lõpetamist (tl 151)
13. juunil 2020 hagiavalduse tervikteksti, milles taotles kohustuse täitmist kostjalt (tl 161). Eelnevast tulenevalt on kolleegiumi hinnangul ringkonnakohtu otsuse tegemise hetkeks faktooringulepingu üldtingimuste p-s 7.3 ja käenduslepingu p-s 5 nimetatud tähtajad möödunud ning hageja nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks.
14. Hageja nõuab kostjalt faktooringulepingu üldtingimuste p 7.3 ja käenduslepingu p 1 alusel arvetega nr 15220 ja 15257 seotud faktooringuavansi vastavalt 5000 eurot ja 33 450 eurot tasumist. Nagu kolleegium p-s 11.2 selgitas, siis on faktooringuavanss faktooringulepingu üldtingimuste p 1 kohaselt kokku lepitud osa arve summast ja faktooringulepingu üldtingimuste p 7.4 järgi vastutavad faktooringulepingu järgi ostjaks olev IZOmat OÜ ja müüjaks oleva WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kohustusi käendav kostja arve tasumise kohustuse eest solidaarselt. 13.
15. Maakohus tuvastas, et hageja tasus WEST Capital Holding OÜ-le (kustutatud) arvega nr 15220 seotud IZOmat OÜ vastu oleva nõude summas 6348 loovutamise eest
16. märtsil 2018 5000 eurot ning arvega nr 15257 seotud nõude summas 41 900 eurot loovutamise eest
17. mail 2018 33 450 eurot (maakohtu otsuse põhjenduste p 9). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (

§ 652lg 1 p 1).

Kostja ei ole faktooringuavansi suurust ja selle tasumise kuupäeva vaidlustanud. Apellatsiooniastmes täpsustatud nõude kohaselt taotleb hageja nõude rahuldamist kooskõlas faktooringulepingu üldtingimuste p-ga 7.4 solidaarselt IZOmat OÜ-ga. Kolleegium leiab, et hageja nõue põhivõla kokku summas 38 450 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. 10 13.2. Kolleegium leiab, et kostja taotlus määrata

§ 445

lg 1 alusel kohtuotsuse täitmise kord kindlaks selliselt, et nõue kostja vastu muutub sissenõutavaks pärast seda, kui hageja loovutab kostjale nõude IZOmat OÜ vastu, ei ole põhjendatud. Kostja ja IZOmat OÜ on arve tasumise kohustuse osas faktooringulepingu üldtingimuste p 7.4 järgi solidaarvõlgnikud. VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu. Seega on kostjal juhul, kui ta täidab kohustuse hagejale, seaduse järgi nõue IZOmat OÜ vastu. Samuti ei olnud hageja nõus sellise kostja taotletud otsuse täitmise korra kindlaksmääramisega.

1. Hageja nõuab kostjalt eraldiseisvalt ka faktooringulepingu üldtingimuste p 7.3 ja käenduslepingu p 1 alusel arvetega nr 15220 ja 15257 seotud intressi vastavalt 125 euro ja 835,25 euro välja mõistmist. Faktooringulepingu üldtingimuste p 2.5 järgi tasub müüja faktooringuintressi arve osas tasutud faktooringuavansilt ja ajavahemiku eest, mis jääb faktoori poolt faktooringuavansi maksekorralduse tegemise päeva ja arve maksetähtpäeva vahele (tl 7). Intressimäär määratakse faktooringulepingu eritingimuste p 3 järgi faktooringulepingu lisas nr 1 iga ostja puhul eraldi (tl 5). Faktooringulepingu lisa nr 1 järgi on IZOmat OÜ (endise nimega IZOmat Palkmajad OÜ) puhul intressimäär 2,5 % kuni 30-päevase makseperioodi puhul (tl 5 pöördel). Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud arvega nr 15220 seotud intressi määras 2,5 % (30 päeva intress) 5000 eurolt 125 eurot (tl 2 pöördel). Maakohus tuvastas, et faktooringuavanss arve nr 15220 osas oli 5000 eurot, mille hageja tasus
2. märtsil 2018 (maakohtu otsuse põhjenduste p 9). Arve nr 15220 maksetähtpäev oli
3. aprillil 2018 (tl 17). Arvega nr 15257 seotud intressi on hageja arvestanud määras 2,5 % (30 päeva intress) 33 450 eurolt 835,25 eurot (tl 2 pöördel). Maakohus tuvastas, et faktooringuavanss arve nr 15257 osas oli 33 450 eurot, mille hageja tasus
4. mail 2018 (maakohtu otsuse põhjenduste p 9). Arve nr 15220 maksetähtpäev oli
5. juunil 2018 (tl 20). Kostja ei ole intressinõude arvutamise osas vastuväiteid esitanud. Kolleegium leiab, et hageja nõue kostjalt intressi 960,25 euro väljamõistmiseks on põhjendatud.
6. Hageja vaidlustab ka hagi tagamise abinõu osalise tühistamise.
7. detsembri
8. a määrusega on maakohus hagi tagamise abinõuna arestinud kostja Eesti krediidiasutustes ja Eestis tegutsevate krediidiasutuste filiaalides kuuluvad pangakontod kokku 55 000 euro ulatuses hageja kasuks (tl 146).

§ 442

lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kolleegiumi hinnangul, kuivõrd hagi kostja vastu jääb tulevikus sissenõutavaks muutuva seadusjärgse viivise osas rahuldamata, siis tuleb hagi tagamise abinõud kohtuotsuse täitmise tagamise eesmärgil jätta täies ulatuses kehtima. Menetluskulude jaotus 16. Kuivõrd ringkonnakohus teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, tuleb

§ 173lg 3 esimese lause järgi muuta maakohtu menetluskulude jaotust.

16.

1. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles IZOmat OÜ enda menetluskulud ja hageja menetluskulud jäeti IZOmat OÜ kanda. Samuti ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust osas, milles maakohus jättis
2. detsembri
3. a hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu kostja kanda. 16.2.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 165

lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Tulenevalt kostja vastu esitatud haginõude 11 täpsustamisest ja selles osas maakohtu otsuse tühistamisest tuleb muuta maakohtus kantud menetluskulude jaotust, mh arvestada kostja ja IZOmat OÜ osalist solidaarvastutust. 16.3. Kui tsiviilasjas osaleb iga kostja menetluses iseseisvalt (

§ 207

lg 2 esimene lause), ei saa ühe kostja vastu esitatud hagi menetluskulude jaotus oleneda teise kostja vastu esitatud hagi tulemusest ja sellises olukorras tuleb kulude jaotamisel lähtuda põhimõttest, nagu hageja oleks esitanud eraldi hagid (Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-15, p 15). Olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist. Samas võib kohus konkreetses asjas hageja rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud. Maakohus rahuldas hageja nõude mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras protsendina põhinõudest alates
3. novembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni 15 000 euro osas. Kuivõrd hageja ei vaidlustanud apellatsioonkaebusega maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis põhivõlalt 38 450 eurot, siis rahuldatakse kokkuvõttes hageja hagi kostja vastu osaliselt (vt ka Riigikohtu
4. novembri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-11, p-d 15 ja 30). Kolleegiumi, arvestades viivisenõudega seotud vaidlusküsimusi, leiab, et kostja vastu esitatud rahuldamata jäänud viivisenõude ulatuseks on 4 % vaidluse mahust. Seega jäävad hageja menetluskulud seoses kostja vastu esitatud haginõudega 4 % ulatuses hageja enda kanda. 16.
6. Arvestades hageja esitatud rahalisi nõudeid ja seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused, vastutavad IZOmat OÜ ja kostja hageja menetluskulude eest solidaarselt 70 % ulatuses. Kostja ja IZOmat OÜ vastu eraldi esitatud nõuete proportsioon ei ole oluliselt erinev, mistõttu vastutavad nad hageja menetluskulude eest võrdsetes osades, s.o mõlemad 15 % ulatuses. Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad hagi osalise rahuldamata jätmise tõttu 4 % ulatuses hageja kanda, siis jääb 11 % ulatuses hageja menetluskuludest kostja kanda. Kokku jäävad hageja maakohtus kantud menetluskulud 81 % ulatuses kostja kanda. Selgituseks märgib kolleegium, et kuna maakohus ei lähtunud menetluskulude jaotamisel põhimõttest, nagu hageja oleks esitanud eraldi hagid, siis ei saa kostja kanda jääv menetluskulude proportsioon 81 % suureneda IZOmat OÜ arvelt ning ringkonnakohus ei saa suurendada IZOmat OÜ menetluskulude jaotuse proportsiooni, sest selles osas on otsus edasi kaebamata jõustunud. 16.5.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kuigi ringkonnakohus ei rahulda hageja taotlust jätta hagiavalduse koostamisega seotud hageja õigusabikuludest 49 % kostja kanda, siis ei mõjuta see menetluskulude jaotust apellatsiooniastmes. 17. Poolte põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes määrab

§ 177lg 2 järgi kindlaks maakohus.

18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) 12