Obsah (4)

§ 121§ 39§ 67§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-26 Määruse kuupäev 10. veebruar 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Aleksandr Pantelejevi kaebus Tartu Vangla 9. novembri 2020. a kä

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla tunnistas
2. novembri
3. a käskkirjaga nr 6-2/651 Aleksandr Pantelejevi (kaebaja) süüdi vangistusseaduse § 67 p 1 süülises rikkumises ning karistas teda noomitusega.
4. Kaebaja esitas vanglale eelnimetatud käskkirja peale
5. novembril 2020 vaide, mille vangla jättis
6. detsembri
7. a vaideotsusega nr 1-11/600-2 rahuldamata.
8. Kaebaja esitas
9. jaanuaril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib vaidlustada Tartu Vangla
10. novembri
11. a käskkirja nr 6-2/
12. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
13. Tartu Halduskohus jättis
14. jaanuari
15. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks ning soovitava menetlusvormi teatamiseks (resolutsiooni p 3). Kohus tõlgendas kaebust ning sai aru, et kaebaja nõuab Tartu Vangla
16. novembri
17. a käskkirja nr 6-2/651 tühistamist.
18. Tartu Vangla esitas kohtule
19. jaanuaril 2021 tõendi, millest nähtuvalt sai kaebaja eelnimetatud määruse kätte
20. jaanuaril
21. 3-21-26 KOHTU SEISUKOHT
22. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 7. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

1. jaanuari
2. a määruse resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas määruse resolutsiooni p-ga 3 kaebuselt tasuma riigilõivu 15 eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja viis päeva arvates määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest. Kuna kaebaja ei esitanud eelnimetatud määruse peale määruskaebust, jõustus määrus
3. veebruaril
4. Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas seega kulgema
5. veebruaril 2021 ning möödus
6. veebruaril 2021, mis oli pühapäev.

§ 67

lg 4 kohaselt kui tähtpäev ei lange tööpäevale, möödub tähtaeg järgmisel tööpäeval. Seega oli riigilõivu tasumise viimane päev

1. veebruar
2. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Aleksandr Pantelejevi kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2