KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2021, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-17278 Tsiviilasi M.P. hagi I.P. va

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. M.P. esitas
2. novembril
3. a hagiavalduse I.P. vastu abielu lahutamiseks. M.P. ja I.P. abielu sõlmiti xx. xx xxxx. a xxx poolt, dokumendi nr xxx (tõend nr xxx, xx.xx.xxx – tl 3). Hagist nähtub, et abielust on sündinud poeg ja tütar (xx) I.P. (xx.xx.xxxx) ning I. P. (xx.xx.xxxx). Hagiavalduse kohaselt tuli hagejal hagi esitada, kuna teine pool ei ole nõus lahutama. Hageja on hagis selgitanud, et nad elavad kostjaga küll praegu ühel pinnal aga nende suhted on sassis juba ligi 2 aastat. Hageja väidete kohaselt on põhjuseks kostja alkoholism, vaimne terror ja tema hoolimatus oma pere suhtes.
4. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega ka taotluse riigi õigusabi saamiseks, kus ta soovis tasuta advokaati elatise, abielulahutuse ning ühisvara jagamise vaidlustes.
5. Kohtuistungil jäi hageja oma hagi juurde ning kinnistas, et soovib lahutada ja abieluliste suhete taastumise võimalusse ei usu, abielulised suhted lõppesid u 2020 sügisel. Hageja märkis, et ta kolis kostja juurest välja
6. detsembril 2020 ning elab nüüdsest lastega xxx.
7. Kostja oli seevastu istungil algselt abielu lahutamise vastu ja leidis, et abielulised suhted ei ole lõppenud, kuid hiljem märkis, et kui hageja soovib, siis lahutagu ära. Kostja ei näinud samuti võimalust abielu taastamiseks.
8. Pooled kinnitasid kohtuistungil, et nad ei soovi kohtus ühisvara jagada (ühisvaraks vaid autod) ning laste kasvatamise küsimustes saavad samuti kokkuleppele (lapsed elavad emaga ja isa soovib nendega vahel kohtuda).
9. Hageja märkis kohtuistungil, et soovib peale abielu lahutamist jätta perekonnanimeks jätkuvalt P.. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus, tutvunud avalduse ja asja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning poolte abielu lahutada.
11. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
12. Hageja on kohtule kinnitanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud, pooled elavad lahus ning abielu taastamist ta võimalikuks ei pea. Ehkki kostja väitel abielulised suhted ei ole lõppenud, oli istungil näha, et poolte omavahelised suhted ei ole head ning suhtumine teineteisesse ei olnud austav. Kumbki pool ei ole soovinud kohtult ka leppimiseks aega. Sellises olukorras on mõlema poole huvides abielu lahutada. Kohtu hinnangul on abielu lahutamine seega põhjendatud. Pooled ei näinud abielu taastamiseks võimalust. 10.

§ 164lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

1. Kohus lahutab käesoleva otsusega abielu ning pooled on kohtule kinnitanud, et ühisvara nad hetkel kohtu kaudu jagada ei soovi. Ka elatise asjas (ts.asi nr 2-20-17282) sõlmisid pooled
2. jaanuaril
3. a kompromissi ja
4. jaanuaril 2021 on asjas tehtud lõpplahend. Seega on kohtu hinnangul alus jätta hageja esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata (

§ 423

lg 3), kuna vaidlused, milleks riigi õigusabi taotleti, on lahenduse juba leidnud (elatis ja lahutus) või ei vaja hetkel kohtulikku lahendamist (ühisvara jagamine). /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 2