Obsah (5)

§ 101§ 120§ 96§ 97§ 100

1 KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-14576 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2021, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi M. S. ja A. S. ha

§ 101lg 1).

2

1. Välja mõista D. P.lt hageja A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks elatis alates xx.xx.2020 summas 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot kuus kuni A. S. (sündinud xx.xx.2019) täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.
2. Elatis ei või olla väiksem Perekonnaseadusega kehtestatud alammäärast (

§ 101lg 1).

1. Elatis tuleb kanda hagejate seadusliku esindaja U. S. arveldusarvele.
2. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Otsuse täitmisel arvestada kostja poolt elatisena tasutud summasid.
3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 164 lg
5. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
6. Saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele laste sünniaktides muudatuste tegemiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. ASJAOLUD M. S. ja A. S. lepinguline esindaja esitas Viru Maakohtule hagi D. P. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt, U. S. ja D. P. tutvusid
7. aastal ja elasid koos kuni 2019 aasta kevadeni. Kõnealusest suhtest sündis neil xx.xx.2012 poeg M. ja xx.xx.2019 tütar A. Kostja tunnistas küll M. S. enda pojaks ja A. S. enda tütreks, kuid keeldus isaduse vabatahtlikust tuvastamisest. Käesoleval ajal elavad U. S. ja D. P. eraldi ja isa laste ülalpidamises millegagi ei osale. Hagejate esindaja palus tuvastada M. S. ja A. S. põlvnemine D. P.st ning välja mõista D. P.lt elatis alaealiste laste ülalpidamiseks summas 292 eurot kuus lapse kohta, kuid mitte vähem Vabariigi Valitsuse kehtestatud elatise alamäärast. Kostja esitas 28.10.2020 vastuse hagile, milles tunnistas hagi ning märkis, et on nõus kompromissi sõlmimise korral maksma elatist 100 eurot kuus kuni töökoha leidmiseni. Kostja viibis Viru Vanglas, vara puudub, elab ühiselamus, sissetulekuks on töötutoetus 6,70 eurot päevas.
8. jaanuari 2021 kohtuistungil jäi hagejate lepinguline esindaja esitatud nõude juurde. Kostja tööl ei käi, kavatseb minna Soome tööle. Materiaalset abi kostja ei osuta. Menetluskulud puuduvad. 18.01.2021 menetlustoimingu protokollist nähtub, et kohus kuulas telefoni teel ära kostja D. P. Kostja nõustus hagiga, lapsed põlvnevad temast, on nõus elatise nõudega alates hagi esitamisest. 3 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste ütlustega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. Põlvnemise nõue Pooled ei ole abielus olnud. Sünni tõendite järgi on laste M. S. ja A. S. emaks hagejate seaduslik esindaja U. S., kandeid isa kohta pole tehtud (tl. 16, 17). Hagejate M. S. ja A. S. seadusliku esindaja väitel on laste isaks kostja. Perekonnaseaduse (

) § 94 lg 1, 2 kohaselt, isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. 18.01.2021 ärakuulamisel nõustus kostja hagiga põlvnemise nõudes täielikult ja tunnistas isadust. Kuna kostja võttis isaduse õigeks, siis puudub vajadus DNA-analüüside teostamiseks. Elatise nõue Kostja 18.01.2021 ulatuses. ärakuulamisel nõustus elatise maksmisega hagejate poolt nõutud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg.1 ja 2 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (

) § 94, § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 120

lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Tulenevalt

§ 96

on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning

§ 97lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama.

Vanemate õigused on sätestatud

8ndas peatükis. Vastavalt

§ 96

ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97

lg 1).

§ 100

lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kuupalga alammäär alates 01.01.2020 on 584 eurot ning elatise miinimummäär 292 eurot. 4 Kohus mõistab kostjalt välja elatise alljärgnevalt: • hageja M. S. kasuks alates 06.10.2020 summas 292 eurot kuus kuni M. S. (sündinud xx.xx.2012) täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.2030; ning • hageja A. S. kasuks alates 06.10.2020 summas 292 eurot kuus kuni A. S. (sündinud xx.xx.2019) täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.2037. Elatis ei või olla väiksem Perekonnaseadusega kehtestatud alammäärast (

§ 101lg 1).

Elatis tuleb kanda hagejate seadusliku esindaja U. S. arveldusarvele. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejatel võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hagejad kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Otsuse täitmisel arvestada kostja poolt elatisena tasutud summasid. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik