) § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama.
§-ide 64 ja 641 tulenevalt saab abielu nii perekonnaseisuasutuses kui notari juures lahutada üksnes poolte ühise avalduse alusel. Hageja on esile toonud, et ei ole seni lahutamise osas kostjaga kokkuleppele saanud, mistõttu on põhjendatud abielu lahutamise hagi esitamine kohtule.
lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Esitatud tõendite kohaselt poolte abielu registreeriti xx xx xxxx.a Pärnu Maavalitsuses. Abielust on sündinud kaks alaealist last: xx xx xxxx YY ja xx xx xxxx EE. Hageja väidetel on poolte abieluline kooselu sisuliselt lõppenud aastaid tagasi, kui kostja läks välismaale tööle. Rahvastikuregistri andmetel oli kostjal Soomes registreeritud elukoha aadress 2013 – 2014. 06.08.2020 kohtuistungil hageja selgitas, et kostja töötas x aastat Soomes, Rootsis ja Norras. Hageja väidetel oli kostjal xxxxxx kooselu ka teise naisega. Kaks aastat tagasi tuli kostja uuesti Eestisse, kuid ühises perekonnaelus ei osale, laste kasvatamisse ei panusta. Välismaal olles kandis laste jaoks raha 400 – 600 eurot, Eestisse tulles tema palk langes ja pere jaoks kostjal enam raha ei olevat. Kostja on alkohoolik, purjus peaga närviline ja hageja suhtes vägivaldne. Lapsed kardavad teda ega soovi isaga suhelda. Pooltel on ühine elukoht, ühisvaraks olev korter, kuid pärast abielulahutuse avalduse esitamist kostja liigub korteris nii, et hagejaga kokku ei puutu, on päevade kaupa ka kodust ära. Kõik korteriga seotud kulud kannab hageja, hageja üksinda hoolitseb laste eest ja peab neid üleval, hageja pealekäimisel kostja toob vahel koju süüa, kuid siis ka täpselt hageja antud ostunimekirja järgi. Hageja tõi esile, et on korduvalt kostjale andestanud ja andnud võimalusi leppimiseks. 2 2-20-15500 Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt esitas hageja 2020.a oktoobris varem kahel korral kohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks, kuid võttis avaldused tagasi. Hageja selgituste kohaselt uskus ta kostja lubadusi ja püüdis abielu päästa, kuid kostja iga kord kiiresti murdis oma lubadusi, jätkas alkoholi kuritarvitamist. Praeguseks on hageja lahutuse soov kindel, ta ei pea leppimist võimalikuks ja kostjaga kooselu taastamist võimalikuks ega soovi seda. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väidetele abielu lõppemise ja selle aja kohta. Kostja on kohtule kirjalikult teatanud, et on kohtudokumendid kätte saanud. Seega on kostja menetlusest teadlik, kuid ei ole pidanud vajalikuks enda seisukohta kohtule teatavaks teha. Kohus asub seisukohale, et selles asjas poolte lepitamine ei ole võimalik ning abielu taastamiseks
Kõige eeltoodu alusel on kohus jõudnud veendumusele, et XX ja CC abielu on pöördumatult lõppenud, abielu taastamine ei ole võimalik ning abielu tuleb lahutada.
p 2 järgi kohtus abielu lahutamise korral lõpeb abielu päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks asjas on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja kulud. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.