← Eesti

4-20-2037/9

Obsah (6)§ 16§ 14§ 12§ 15§ 2§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2020, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-20-2037 Kohtunik Heli Väinaste Väärteoasi A. K. (K.) väärteo

§ 16

lg 3 tähenduses, kuivõrd tegeledes igapäevaselt metsa majandamisega teadis ta, et metsamaterjali üleandmisel tuleb 5 koostada metsaseaduse nõuetele vastav metsamaterjali võõrandamise leping või metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt.

§ 14

lõikest 1 tulenevalt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. A. K. tegutses OÜ Rapsak Grupp huvides, kuivõrd realiseeris raiutud metsamaterjali ettevõtte nime all ettevõtte igapäevase töö käigus. Vastavalt

§-le 37 on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. OÜ Rapsak Grupp on kantud äriregistrisse, kanne on kehtiv, seega on õigusvõimeline. Kirjeldatud väärtegude toimepanemine on tõendatud: • Objekti kontrollimise protokolliga nr 1093771 koos lisadega 21 lehel. Eelpoolnimetatud objekti kontrollimise protokolliga on tõendatud, et ajavahemikul 31.07-08.09.2019 andis OÜ Rapsak Grupp, keda esindas juhatuse liige A. K., üheksal korral üle metsamaterjali. Metsamaterjali üleandmisel vormistas ja allkirjastas A. K. puudulike andmetega metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid. • 11.03.2020 menetlusaluse isiku A. K. protokollitud ütlustega on tõendatud, et

  1. aastal Xxxx maaüksuselt realiseeritud metsamaterjali kohta koostasid aktid metsamaterjali vastuvõtjad. • 11.03.2020 menetlusaluse isiku OÜ Rapsak Grupp seadusliku esindaja protokollitud ütlustega on tõendatud, et
  2. aastal xxxx maaüksuselt realiseeritud metsamaterjali kohta koostasid aktid metsamaterjali vastuvõtjad. • OÜ Rapsak Grupp väljatrükiga Äriregistrist on tõendatud, et OÜ Rapsak Grupp tegutseb alates 15.10.2007 ning A. K. on OÜ Rapsak Grupp juhatuse liige. • Karistusregistri väljavõtetest menetlusaluste isikute kohta selgub, et nii A. K.l kui ka OÜ-l Rapsak Grupp on kehtivad karistused. Sealhulgas on A. K.l karistused keskkonnaalaste nõuete rikkumise eest. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Karistuse kaalumisel on arvestatud järgmiste süüd suurendavate asjaoludega: - menetlusalused isikud on rikkunud mitmeid metsaseaduse nõudeid üheksas väärteoepisoodis. - A. K. pani teo toime otsese tahtlusega. - A. K.l on keskkonnaalaste väärtegude eest kehtivad karistused. Süüd vähendavate asjaoludena on võetud arvesse: - OÜ-l Rapsak Grupp puuduvad varasemad karistused sarnaste süütegude eest. - Toimepandud tegudel puuduvad keskkonnale kahjulikud tagajärjed. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades teo iseloomu, ulatust ja süü suurust, on põhjendatud määrata A. K.le rahatrahv, mis ulatub sanktsioonimäära ülemise neljandiku lähedusse (3/4) ja OÜ-le Rapsak Grupp rahatrahv, mis ulatub poole sanktsioonimäärani (1/2), et mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma taoliste süütegude toimepanemisest.
  3. 24.04.2020 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale menetlusaluste isikute OÜ Rapsak Grupp ja A. K. kaebus Keskkonnainspektsiooni 13.04.2020 otsusele väärteoasjas nr
  4. Konkreetse rikkumise ja nõuete rikkumisena nähakse otsuses, et OÜ Rapsak 6 Grupp metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktides ei ole ära näidatud üksikuid andmeid. Kokku on loetletud 9 erinevat akti ja toodud välja nendes olevad puudused. Aktid on koostanud vastuvõtjad, kellele Rapsak Grupp OÜ esitas andmed. Seejuures ongi tegemist eelkõige materjali ostjate ja materjali valduse saavate isikute hoolsuskohustusega, et vajadusel tõendada materjali päritolu. Antud juhul seejuures jääbki ebaselgeks, et miks on just kaebaja ja tema juhatuse liige vastutusele võetud. Metsaseaduse § 37 lg 8 kohaselt metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmisel sõlmivad võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja metsamaterjali omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis metsamaterjali võõrandamise lepingu või vormistavad akti suulise lepingu sõlmimise kohta. Eelnev säte ei pane akti koostamise kohustust ainult ühele poolele vaid nii võõrandajale kui omandajale või muule isikule, kes võtab vastu metsamaterjali. Praktikas on välja kujunenud, et enamasti töötlemiseks või edasi müümiseks materjali omandavad isikud koostavad ise vastavad aktid ja küsivad selle kohta andmed metsamaterjali võõrandajalt. Nii ka käesolevas asjas, millele viitab juba aktide vormistus (kõik aktid on erinevad ja need koostavad metsamaterjali saanud isikud enda vormidele ja arvutisüsteemides). Kaebaja edastas ostjatele enda poolt päritolu andmed ja on enda poolt täitnud kõiki vajalikke kohustusi. Etteheide, et A. K. Rapsak Grupp OÜ seadusliku esindajana pidanuks akte täiendama, on alusetu, sest kokkuostjad koostavad vastavad andmed enda süsteemis ning A. K. ei saaks neid täiendada või sõltuks aktide koostaja suvast. Metsamaterjali võõrandanud isik on akti allkirjastamise hetkeks olukorras, kus akti kohta pretensioonide esitamine venitaks akti allkirjastamist ja sellest tulenevalt ka arve esitamist. Kui aga vastuvõtja akti soovitud kujul ei allkirjasta, siis tooks see kaasa sisuliselt tsiviilvaidluse. Eeltoodust tulenevalt on ebamõistlik ja põhjendamatu teha etteheiteid isikule, kes pole reaalselt akte koostanud. Rapsak Grupp OÜ on esitanud võõrandamisel järgmiselt andmed: • Puidumüügikeskus TÜ-le 05.08.
  5. a e-kirjaga, mille lisaks on muuhulgas kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping nr 361, mille alusel Rapsak Grupp OÜ soetas metsamaterjali (Lisa 11); • FIE-le H. K. 05.09.
  6. a e-kirjaga, mille lisaks on muuhulgas kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping nr 361, mille alusel Rapsak Grupp OÜ soetas metsamaterjali (Lisa 12); Eeltoodust tulenevalt oli eelnimetatud vastuvõtjatel olemas kõik need andmed, mille puudumist heidetakse ette aktides, v.a metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise koht, mis tuleneb veoselehtede andmetest (vt allpool). Kuigi selle kohta puudub konkreetne e-kiri, siis sarnased andmed on edastatud ka A OÜ-le, mida muuhulgas kinnitab veoselehtede andmete väljatrükk (Lisa 13). Xxxx kinnistult vedamisel on kasutatud elektroonseid veoselehti, mida haldab elektroonilise veoselehe infosüsteem (ELVIS): https://www.veoseleht.ee/Web/et/EE/Home.mvc. Teadaolevalt on sellele andmebaasile ligipääs ka riigiasutustel, s.h Keskkonnainspektsioonil. Seejuures näiteks P TÜ aktidel on viited konkreetsetele veoselehtedele ning tutvudes veoselehtedega, siis on olemas seal kõik puuduolevad andmed. Tehnilise lahenduse olemasolu võib eirata, aga samas toob praegu esitatud range aktide täitmise nõue kaasa lihtsalt andmete dubleerimise. Metsaseaduse ja selle alusel kehtestatud määruste nõuded võisid olla põhjendatud enne elektrooniliste võimaluste loomist, kuid käesoleval ajal võimaldab elektroonne veoseleht täiendada vajadusel andmeid. Veoselehtedel on kirjas nii laadimise ehk metsamaterjali üleandmise koht, kui ka eelmine materjali omanik koos registrikoodiga (V OÜ, registrikood xxxx). Samuti on süsteemis fikseeritud andmed metsamaterjali valdamise aluseks oleva lepingu kohta: Raieõiguse võõrandamise leping, xxxx, 16.07.
  7. a. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et juhul kui kohus siiski leiab, et menetlusalused isikud on toime pannud rikkumise, siis tuleks menetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Aktides üksikute andmete mittekajastamine on parimal juhul formaalne rikkumine, sest tegelikult on vastavad andmed olemas ning ka elektroonselt lihtsasti kättesaadavad. Andmete dubleerimine 7 ei omaks antud juhul sisulist tähendust, sest veoselehed ja muud andmed võimaldavad lihtsalt tuvastada puuduolevad andmed ning need ei takista kuidagi metsamaterjali päritolu ja ka valdamise õigusliku aluse tuvastamist. Seejuures on suurema osa materjalist omandanud Puidumüügikeskus, mis jälgib oma tegevuses rahvusvahelist FCS-standardit (https://ee.fsc.org/ee-ee/fsc/eesti-fsc), mille puhul peab olema tuvastatud materjali päritolu (arvel kajastatud eraldi vastava koodiga materjali päritolu). Sellises olukorras karistuse rakendamine on põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud oma praktikas (RKKKo 3-1-1-65-16 p 22) muuhulgas viidetega varasematele lahenditele, et konkreetses asjas tehtav otsustus isiku karistamise vajalikkuse kohta sõltub muu hulgas teo tehioludest, isiku süüst, teda iseloomustavatest andmetest ja muudest tema vastutust mõjutavatest asjaoludest. See tähendab, et ka sarnastel asjaoludel toimepandud tegude puhul on menetleja lähtuvalt talle antud kaalutlusõigusest pädev rakendama erinevaid menetlusõiguslikke järelmeid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. detsembri
  9. a otsus asjas nr 3-1-1-120-13, p 15). Kohtuvälisele menetlejale antud kaalutlusõiguse eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, kui see poleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. oktoobri
  11. a otsus asjas nr 3-1-1-85-04, p 16). Üldmenetluse otsuses on A. K.ga seoses märgitud, et A. K. tegutses OÜ Rapsak Grupp huvides, kuivõrd realiseeris raiutud metsamaterjali ettevõtte nime all ettevõtte igapäevase töö käigus. Üldmenetluse otsuse selline käsitlus jääb arusaamatuks ja ilmselgelt kasutatakse valesti mõistet „ettevõte“ juriidilise isiku tähenduses. Äriühing ei ole aga ettevõte. Ettevõtte mõiste sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661, mille kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Võlaõigusseaduse § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Seega ei ole ettevõtte näol tegemist (juriidilise) isikuga, vaid sisuliselt isikule kuuluva varakogumiga.

§ 14

lg 1 kontekstis ei saa seega taolise ettevõtte mõiste kasutusega omistada juriidilisele isikule füüsilise isiku tegusid. Menetlusalune isik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusaluse isiku menetluskulu on õigusteenuse eest Attela Advokaadibüroole tasutud 624 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p-st 3 ja § 29 lg 1 p-st 1, § 30 lg 1 p 1 lähtudes palutakse: 1) tühistada Keskkonnainspektsiooni 13.04.

  1. a otsus väärteoasjas nr 940020000151 täies ulatuses (mõlema menetlusaluse isiku suhtes) ja välja mõista menetlusaluse isiku OÜ Rapsak Grupp kasuks õigusteenuse eest tasutud 624 eurot; või 2) lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel.
  2. 25.06.2020 kohtule saabunud seisukohas OÜ Rapsak Grupp ja A. K. kaebusele on kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon palunud jätta väärteoasjas nr 940020000151 esitatud kaebus rahuldamata ning menetluskulud menetlusaluse isiku kanda. Keskkonnainspektsioon on nõus asja kirjaliku menetlusega. Juhul, kui kohus leiab, et kaebus tuleb lahendada avalikul kohtuistungil, taotletakse tunnistajana kohtus üle kuulata Keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo juhtivinspektor J. K., kes viibis sündmuskohal ning saab ütlusi anda menetlustoimingu läbiviimise käigu kohta. Keskkonnainspektsioon tagab tunnistaja ilmumise. 11.03.2020 koostas Keskkonnainspektsioon väärteoprotokolli A. K.le selle kohta, et ajavahemikul 31.07.2019-08.09.2019 andis OÜ Rapsak Grupp 9 korral metsamaterjali üle erinevatele isikutele ning metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid, milledel puudusid metsaseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 21.12.2006 määruses nr 84 § 2 lg 3 p 2, 3, 5 ja 6 nõutavad andmed, allkirjastas OÜ Rapsak Grupp nimel A. K., millega pani toime MS § 70 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Samasisuline väärteoprotokoll koostati ka OÜ-le Rapsak Grupp. 8 13.04.2020 koostatud otsusega karistas Keskkonnainspektsioon A. K.i MS § 70 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ja OÜ-d Rapsak Grupp MS § 70 lg 2 järgi rahatrahviga 1000 eurot. Koostatud otsuse peale esitasid A. K. ja OÜ Rapsak Grupp Viru Maakohtule kaebuse, milles taotleb Keskkonnainspektsiooni otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt leiavad menetlusalused isikud, et MS § 37 lg 8 puhul on tegemist eelkõige materjali ostjate ja materjali valduse saavate isikute hoolsuskohustusega. Keskkonnainspektsioon taolise tõlgendusega ei nõustu. MS § 37 lg 8 sõnastus: „Metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmisel sõlmivad võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja metsamaterjali omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis metsamaterjali võõrandamise lepingu või vormistavad akti suulise lepingu sõlmimise kohta. Nimetatud lepingus ja aktis märgitakse vähemalt: …“ viitab otseselt mõlema tehingupoole kohustusele, st nii üleandja kui vastuvõtja peavad veenduma, et metsamaterjali üleandmise kohta vormistatavas dokumendis sisalduksid kõik seaduses loetletud andmed. Asjaolu, et praktikas vormistavad lepingu või akti metsamaterjali saaja, ei muuda metsamaterjali üleandja kohustust jälgida, millele ta alla kirjutab, olematuks. Kaebuses on asutud seisukohale, et A. K. Rapsak Grupp OÜ seadusliku esindajana ei saanud metsamaterjali üleandmiseks koostatud akte täiendada. Keskkonnainspektsioon sellega ei nõustu. Metsamaterjali müük on võrdsete partnerite vaheline tsiviiltehing, mille puhul kehtivad (metsa)seadusest tulenevad erisused tehingu vormistamisele. Isegi kui akti täiendamine toob kaasa allkirjastamise venitamise või tsiviilvaidluse, ei saa see olla põhjuseks akti täiendamisest loobumiseks. Menetlusalused isikud leiavad, et isegi kui kohus leiab, et nad on toime pannud rikkumise, tuleks menetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 punkti 1 kohaselt menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur, väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. A. K. ja Rapsak Grupp OÜ rikkumine on kvalifitseeritud MS § 70 järgi. Viidatud säte näeb ette füüsilisele isikule karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, juriidilisele isikule rahatrahvi kuni 2000 eurot. A. K.le määrati karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, Rapsak Grupp OÜ-le rahatrahv 1000 eurot. Keskkonnainspektsioon on karistuse määramisel juhindunud

§-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks menetlusaluse isiku süü. Kuna väärtegu on toime pandud otsese tahtlusega ja väärtegude episoodide arv (teo ulatus) on suur, siis ei saa rääkida väikesest süüst, mistõttu otstarbekuse kaalutlusel lõpetamine ei tule kõne alla. Samuti ei saa rääkida avaliku menetlushuvi puudumisest. Metsamaterjalidega teostatavate tehingute puhul on äärmiselt oluline kõigist metsaseadusega kehtestatud nõuetest kinnipidamine, sest see tagab metsamaterjali liikumise jälgitavuse ja välistab metsamaterjali turul ebaseaduslikult raiutud metsamaterjaliga kauplemise. Kui materjali üleandmise vormistamisel jäävad mõned andmed fikseerimata, ei ole hiljem võimalik tuvastada, kes materjali üle andis, millise lepingu alusel metsamaterjal on saadud vms. Arvestades eeltoodut on Keskkonnainspektsioon seisukohal, et väärteomenetluse lõpetamise alused VTMS § 30 lg 1 järgi puuduvad. Arvestades eeltoodut on Keskkonnainspektsioon seisukohal, et väärteomenetlus on läbi viidud menetlusvigadeta, väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegude toimepanemine A. K. ja Rapsak Grupp OÜ poolt on tõendatud, määratud karistused vastavad toimepandud tegude iseloomule ja ulatusele, mistõttu kaebuse rahuldamiseks puudub alus. 9 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

  1. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
  2. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
  3. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
  4. Metsaseaduse § 37 lg 8 sätestab, et metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmisel sõlmivad võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja metsamaterjali omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis metsamaterjali võõrandamise lepingu või vormistavad akti suulise lepingu sõlmimise kohta. Nimetatud lepingus ja aktis märgitakse vähemalt: 1) metsamaterjali võõrandaja ja omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja võtja nimi, isiku- või registrikood; 2) esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus; 3) metsamaterjali asukoht; 4) metsamaterjali kogus sortimentide (palk, paberipuu, tehnoloogiline puit, küttepuu, post, latt ja muu) ja puuliikide lõikes; 5) metsamaterjali võõrandaja ja omandaja allkirjad, välja arvatud juhul, kui dokument kinnitatakse muul isiku ühest tuvastamist võimaldaval viisil; 6) katastriüksuse number, millelt metsamaterjal on raiutud, riigimetsas kvartali ja metsaeraldise number. Metsaseaduse § 37 lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud lepingule lisatakse metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt. Üleandmise-vastuvõtmise akti lisamine pole kohustuslik, kui lepingus või üleandmist tõendavas muus dokumendis on ära näidatud metsamaterjali valdamise alus vastavalt üleandmise-vastuvõtmise aktile esitatavatele nõuetele. Metsaseaduse § 37 lg-st 11 tulenevalt metsamaterjali veoeeskirja ja metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise aktile ning veoselehele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav 10 minister määrusega. Nimetatud määruseks on keskkonnaministri 21.12.2006 määrus nr 84 „Metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktile ja veoselehele esitatavad nõuded ning müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta Maksu- ja Tolliametile esitatava teatise vorm“. Keskkonnaministri 21.12.2006 määruse nr 84 § 2 lg 3 kohaselt metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise aktile peavad olema kantud järgmised andmed: 1) akti number ja koostamise kuupäev; 2) metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise koht; 3) metsamaterjali üleandja ja esindaja nimi, isiku- või registrikood, esindaja korral esindusõiguse alus; 4) metsamaterjali vastuvõtja ja esindaja nimi, isiku- või registrikood, esindaja korral esindusõiguse alus; 5) metsamaterjali valdamise alus. Kui metsamaterjal on saadud raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise lepingu alusel, lisatakse ka võõrandamislepingu number ja kuupäev, võõrandaja nimi, isiku- või registrikood. Kui metsamaterjal on saadud enda kinnistult, siis lisatakse katastriüksuse number, riigimetsas kvartali ja metsaeraldise number; 6) metsamaterjali veoks kasutatud veoselehe number; 7) metsamaterjali sortimendi nimetus ja kogus tihumeetrites. Metsaseaduse § 70 lg 1 näeb ette vastutuse metsa uuendamise, kasvatamise või kasutamise nõuete või metsakaitse nõuete rikkumise eest, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 68 ja 69 nimetatud juhtudel, ning paragrahvi lg 2 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7410). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest. 8.
  5. Menetlusalusele isikule A. K.le heidetakse Keskkonnainspektsiooni 13.04.2020 otsusega väärteoasjas nr 940020000151 ette MS § 70 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, mida sisustatakse MS § 37 lg 9 ja keskkonnaministri 21.12.2006 määruse nr 84 § 2 lg 3 p 2,3,5 ja 6 sätete rikkumisega metsamaterjali üleandmisel. Viimati nimetatud sätted näevad ette kohustuse lisada lepingule (metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmisel sõlmivad võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja metsamaterjali omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis metsamaterjali võõrandamise lepingu või vormistavad akti suulise lepingu sõlmimise kohta) metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt ning sätestavad, millised andmed peavad olema kantud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti. Esmalt märgib kohus, et väärteoprotokolli kohaselt on metsamaterjali üleandjaks (võõrandajaks) kõigis 9 väärteoepisoodis OÜ Rapsak Grupp, mille juhatuse liige A. K. on metsamaterjali üleandmisel (võõrandamisel) üksnes selle äriühingu seaduslik esindaja. Riigikohus on selgitanud, et juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ning üldjuhul juhatuse liige juriidilise isiku kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastuta. Juriidilise isiku poolt avalik-õigusliku tegutsemiskohustuse täitmata jätmine ei tähenda üldjuhul seda, et sama kohustust oleks isiklikult rikkunud ka selle juriidilise isiku juhatuse liige. 11 Juhatuse liikme selline vastutus nõuab eraldi õiguslikku alust, mis paneks tegutsemiskohustuse juriidilise isiku kõrval ka juhatuse liikmele isiklikult (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.06.2020 otsus nr 4-20-215, p 13). Metsaseadus ei näe ette, et juriidilisest isikust metsamaterjali võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja juhatuse liikmel oleks isiklik kohustus kontrollida, kas koostatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt vastab metsaseadusest tulenevatele nõuetele ja vajadusel seda täiendada. Sellist karistusõiguslikku vastutust loovat tegutsemiskohustust ei saa üldjuhul tuletada ka ettevõtja üldisest hoolsuskohustusest, sest see oleks vastuolus karistusõiguse määratletuse põhimõttega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.06.2020 otsus nr 4-20-215, p 14). Seega, kuna metsaseaduse §-s 37 sätestatud nõuete täitmise kohustus on pandud metsamaterjali üleandjale, kelleks käesolevas väärteoasjas on OÜ Rapsak Grupp, ei ole menetlusalune isik A. K. metsaseadust rikkunud ning teda ei saa MS § 70 lg 1 alusel karistada. Väärteomenetlus A. K. suhtes tuleb sel põhjusel VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. 8.
  6. Menetlusalusele isikule OÜ-le Rapsak Grupp heidetakse Keskkonnainspektsiooni 13.04.2020 otsusega väärteoasjas nr 940020000151 ette MS § 70 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, mida sisustatakse MS § 37 lg 9 ja keskkonnaministri 21.12.2006 määruse nr 84 § 2 lg 3 p 2,3,5 ja 6 sätete rikkumisega metsamaterjali üleandmisel. Viimati nimetatud sätted näevad ette kohustuse lisada lepingule (metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmisel sõlmivad võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja metsamaterjali omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis metsamaterjali võõrandamise lepingu või vormistavad akti suulise lepingu sõlmimise kohta) metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akt ning sätestavad, millised andmed peavad olema kantud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti.
  7. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokollis loetlenud järgmised tõendid: menetlusaluse isiku A. K. ütlused, menetlusaluse isiku OÜ Rapsak Grupp seadusliku esindaja ütlused, objekti kontrollimise protokoll nr 1093771 lisadega 21 lehel, menetlusaluste isikute päringu väljatrükk karistusregistrist ja OÜ Rapsak Grupp väljatrükk äriregistrist.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud MS § 70 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanek OÜ Rapsak Grupp poolt. Objekti kontrollimise protokollist nr 1093771 (tl 94-95) nähtub, et 21.01.2020 kell 9.30-10.30 aadressil xxxx kontrolliti OÜ-d Rapsak Grupp. Protokolli kohaselt edastas Keskkonnainspektsioon 20.12.2019 kirjaga nr 12-2/19/7691 OÜ Rapsak Grupp äriregistris märgitud e-posti aadressile xxxx ettekirjutuse nr

  1. Lähtudes metsaseaduse § 65-1 lg-st 1 ja korrakaitseseaduse § 28 lg-st 1 kohustati ettekirjutusega OÜ-d Rapsak Grupp esitama Keskkonnainspektsioonile metsaseadusest tulenevate nõuete täitmise kontrollimiseks xxxx asuvalt Xxxx maaüksuselt ajavahemikul 16.07-01.11.2019 realiseeritud metsamaterjali võõrandamise kohta koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktid ja raie teenustöö kohta esitatud arve koopia ning selle tasumist tõendav maksekorralduse kviitungi koopia. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 30.12.
  2. Järelkontrolli käigus 21.01.2020 on selgunud, et OÜ Rapsak 12 Grupp on esitanud 14.01.2020 Keskkonnainspektsioonile kontrollimiseks järgmised dokumendid:
  3. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxxx, mille on koostanud 31.07.2019 E TÜ ja Rapsak Grupp OÜ koos digitaalallkirjade kinnituslehega 3 lehel.
  4. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxxx, mille on koostanud 05.08.2019 E TÜ ja Rapsak Grupp OÜ 2 lehel.
  5. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxxx, mille on koostanud 15.08.2019 E TÜ ja Rapsak Grupp OÜ 2 lehel.
  6. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxxx, mille on koostanud 19.08.2019 E TÜ ja Rapsak Grupp OÜ 2 lehel.
  7. Digitaalallkirjade kinnitusleht.
  8. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxxx, mille on koostanud 12.08.2019 E TÜ ja Rapsak Grupp OÜ.
  9. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxxx, mille on koostanud 31.07.2019 E TÜ ja Rapsak Grupp OÜ.
  10. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxxx, mille on koostanud 13.08.2019 E TÜ ja Rapsak Grupp OÜ.
  11. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxxx, mille on koostanud 27.08.2019 E TÜ ja Rapsak Grupp OÜ.
  12. Digitaalallkirjade kinnitusleht 2 lehel.
  13. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxxx, mille on koostanud 08.09.2019 FIE H. K. ja Rapsak Grupp OÜ digitaalselt allkirjastatud failina.
  14. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxxx, mille on koostanud 30.08.2019 OÜ A ja Rapsak Grupp OÜ digitaalselt allkirjastatud failina. Käesolevaks ajaks on ettevõte Keskkonnainspektsioonile esitanud kõik nõutud dokumendid. Lähtudes eeltoodust ning vastavalt haldusmenetluse seaduse § 43 lg 4 p 2 lõpetab Keskkonnainspektsioon haldusmenetluse nr 1533 OÜ Rapsak Grupp suhtes seoses haldusmenetluse aluseks olevate asjaolude äralangemisega. Protokolli märkuste kohaselt OÜ Rapsak Grupp poolt esitatud metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise aktid ei vasta metsaseadusega kehtestatud nõuetele. Alustatud väärteomenetlusi. Objekti kontrollimise protokolli nr 1093771 lisadega (tl 96-114) on tõendatud, et OÜ Rapsak Grupp on metsamaterjali võõrandajana kantud üheksasse metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akti (31.07.2019, 05.08.2019, 15.08.2019, 19.08.2019, 12.08.2019, 13.08.2019, 27.08.2019, 08.09.2019 ja 30.08.2019). Metsamaterjali võõrandaja seadusliku esindajana on aktid allkirjastanud OÜ Rapsak Grupp juhatuse liige A. K.. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokollis ning otsuses leidnud, et nimetatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid ei vasta metsaseaduse § 37 lg 9 ja keskkonnaministri 21.12.2006 määrusega nr 84 § 2 lg 3 sätestatud nõuetele. Väärteoprotokolli ning kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt: I. 31.07.2019 andis OÜ Rapsak Grupp üle metsamaterjali E TÜ-le. Metsamaterjali üleandmisel vormistas ja allkirjastas OÜ Rapsak Grupp juhatuse liige A. K. metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akti nr xxxx, milles ei olnud ära näidatud metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise koht, metsamaterjali valdamise alusena raieõiguse lepingu kuupäev ja võõrandaja registrikood. Kohus kontrollinud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx (tl 96-97) märgib, et aktis on toodud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise koht: V OÜ. Kohus nendib, et aktis ei ole märgitud metsamaterjali valdamise alusena raieõiguse lepingu kuupäeva, kuid on olemas 13 lepingu number
  15. Märgitud ei ole ka raieõiguse endise omaniku (st võõrandaja) registrikoodi, kuid on märgitud võõrandaja nimi: V OÜ. II. 05.08.2019 andis OÜ Rapsak Grupp üle metsamaterjali E TÜ-le. Metsamaterjali üleandmisel vormistas ja allkirjastas OÜ Rapsak Grupp juhatuse liige A. K. metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akti nr xxxx, milles ei olnud ära näidatud metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise koht, metsamaterjali valdamise alusena raieõiguse lepingu kuupäev ja võõrandaja registrikood. Kohus märgib, et metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktist nr xxxx (tl 99-100) nähtub, et metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise kohaks on märgitud S AS. Kohus nendib, et aktis ei ole märgitud metsamaterjali valdamise alusena raieõiguse lepingute kuupäevi, kuid on olemas lepingute numbrid (osa metsamaterjalist nr 361 ja osa metsamaterjalist nr 28/05/2019). Märgitud ei ole ka raieõiguse endiste omanike (st võõrandajate) registrikoode, kuid on märgitud võõrandajate nimed: V OÜ osal metsamaterjalist (leping nr 361) ja E OÜ osal metsamaterjalist (leping nr 28/05/2019). III. 12.08.2019 andis OÜ Rapsak Grupp xxxx üle metsamaterjali E TÜ-le. Metsamaterjali üleandmisel vormistas ja allkirjastas OÜ Rapsak Grupp juhatuse liige A. K. metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx, milles ei olnud ära näidatud metsamaterjali valdamise alusena raieõiguse lepingu number, kuupäev ja võõrandaja nimi ning registrikood. Kohus kontrollinud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx (tl 106) nõustub kohtuvälise menetlejaga, et aktis ei ole ära näidatud metsamaterjali valdamise alusena raieõiguse lepingu numbrit, kuupäeva ja võõrandaja nime ning registrikoodi. Loetletud on üksnes veoselehtede numbrid. Veoselehtedele kantud informatsiooni ei ole kohtul võimalik kontrollida ning nimetatud veoselehed ei kajastu ka menetlusaluse isiku poolt kohtule esitatud materjali hulgas (väljatrükk elektroonilise veoselehe infosüsteemist). IV. 13.08.2019 andis OÜ Rapsak Grupp xxxx üle metsamaterjali E TÜ-le. Metsamaterjali üleandmisel vormistas ja allkirjastas OÜ Rapsak Grupp juhatuse liige A. K. metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx, milles ei olnud ära näidatud metsamaterjali valdamise alusena raieõiguse lepingu number, kuupäev ja võõrandaja nimi ning registrikood. Kohus kontrollinud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx (tl 107) nõustub kohtuvälise menetlejaga, et aktis ei ole ära näidatud metsamaterjali valdamise alusena raieõiguse lepingu numbrit, kuupäeva ja võõrandaja nime ning registrikoodi. Loetletud on üksnes veoselehtede numbrid. Veoselehtedele kantud informatsiooni ei ole kohtul võimalik kontrollida ning nimetatud veoselehed ei kajastu ka menetlusaluse isiku poolt kohtule esitatud materjali hulgas (väljatrükk elektroonilise veoselehe infosüsteemist). V. 15.08.2019 andis OÜ Rapsak Grupp üle metsamaterjali E TÜ-le. Metsamaterjali üleandmisel vormistas ja allkirjastas OÜ Rapsak Grupp juhatuse liige A. K. metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akti nr xxxx, milles ei olnud ära näidatud metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise koht, metsamaterjali valdamise alusena raieõiguse lepingu kuupäev ja võõrandaja registrikood. Kohus märgib, et metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktis nr xxxx (tl 101-102) on märgitud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise koht: V AS. Metsamaterjali valdamise alusena on välja toodud raieõiguse lepingute numbrid 28/05/2019 ja 361, kuid lepingute 14 kuupäevi ei ole märgitud. Lisaks on märgitud endised omanikud E OÜ ja V OÜ, kuid nende registrikoodid puuduvad. VI. 19.08.2019 andis OÜ Rapsak Grupp üle metsamaterjali E TÜ-le. Metsamaterjali üleandmisel vormistas ja allkirjastas OÜ Rapsak Grupp juhatuse liige A. K. metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx, milles ei olnud ära näidatud metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise koht, metsamaterjali valdamise alusena raieõiguse lepingu kuupäev ja võõrandaja registrikood. Kohus märgib, et metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktis nr xxxx (tl 103-104) on märgitud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise koht: V OÜ. Metsamaterjali valdamise alusena on välja toodud raieõiguse lepingu number 361, kuid puudub lepingu kuupäev ning endine omanik on V OÜ, mille registrikood puudub. VII. 27.08.2019 (ekslikult märgitud 13.08.2019) andis OÜ Rapsak Grupp xxxx üle metsamaterjali E TÜ-le. Metsamaterjali üleandmisel vormistas ja allkirjastas OÜ Rapsak Grupp juhatuse liige A. K. metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx, milles ei olnud ära näidatud metsamaterjali valdamise alusena raieõiguse lepingu number, kuupäev ja võõrandaja nimi ning registrikood. Kohus kontrollinud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx (tl 108) nõustub kohtuvälise menetlejaga, et aktis ei ole ära näidatud metsamaterjali valdamise alusena raieõiguse lepingu numbrit, kuupäeva ja võõrandaja nime ning registrikoodi. Loetletud on üksnes veoselehtede numbrid. Veoselehtedele kantud informatsiooni ei ole kohtul võimalik kontrollida ning nimetatud veoselehed ei kajastu ka menetlusaluse isiku poolt kohtule esitatud materjali hulgas (väljatrükk elektroonilise veoselehe infosüsteemist). VIII. 30.08.2019 andis OÜ Rapsak Grupp xxxx üle metsamaterjali OÜ-le A. Metsamaterjali üleandmisel vormistas ja allkirjastas OÜ Rapsak Grupp juhatuse liige A. K. metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx, milles ei olnud ära näidatud metsamaterjali veoks kasutatud veoselehe number, metsamaterjali valdamise alusena raieõiguse lepingu number, kuupäev ja võõrandaja nimi ning registrikood. Kohus märgib, et metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktis nr xxxx (tl 113) on märgitud metsamaterjali omandamise alustena lepingute numbrid koos kinnistute nimetuste ja katastritunnustega. Metsamaterjali veoks kasutatud veoselehe number puudub. IX. 08.09.2019 andis OÜ Rapsak Grupp xxxx üle metsamaterjali FIE-le H. K.. Metsamaterjali üleandmisel vormistas ja allkirjastas OÜ Rapsak Grupp juhatuse liige A. K. metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx, milles puudusid järgmised andmed: metsamaterjali üleandja isikukood ja esindusõiguse alus; metsamaterjali valdamise alusena raieõiguse lepingu number, kuupäev ja võõrandaja nimi ning registrikood; metsamaterjali veoks kasutatud veoselehe number. Kohus märgib, et metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktis nr xxxx (tl 111) on metsamaterjali valdamise alusena märgitud metsateatiste numbrid, kinnistu number ja katastriüksuse number. Puuduvad metsamaterjali üleandja isikukood ja esindusõiguse alus. Metsamaterjali veoks kasutatud veoselehe number puudub. Eeltoodust nähtub, et loetletud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktides esinevad puudused ning need aktid ei vasta seetõttu täies ulatuses keskkonnaministri 21.12.2006 määruse 15 nr 84 § 2 lg-s 3 sätestatud nõuetele. Seega on tõendatud, et OÜ Rapsak Grupp on rikkunud MS § 37 lg-test 8,9 ja 11 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmisel peavad võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja metsamaterjali omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja sõlmima lepingu, millele on lisatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt, kuhu peavad olema kantud keskkonnaministri 21.12.2006 määruse nr 84 § 2 lõikes 3 loetletud andmed: 1) akti number ja koostamise kuupäev; 2) metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise koht; 3) metsamaterjali üleandja ja esindaja nimi, isiku- või registrikood, esindaja korral esindusõiguse alus; 4) metsamaterjali vastuvõtja ja esindaja nimi, isiku- või registrikood, esindaja korral esindusõiguse alus; 5) metsamaterjali valdamise alus. Kui metsamaterjal on saadud raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise lepingu alusel, lisatakse ka võõrandamislepingu number ja kuupäev, võõrandaja nimi, isiku- või registrikood. Kui metsamaterjal on saadud enda kinnistult, siis lisatakse katastriüksuse number, riigimetsas kvartali ja metsaeraldise number; 6) metsamaterjali veoks kasutatud veoselehe number; 7) metsamaterjali sortimendi nimetus ja kogus tihumeetrites. Ka kaebuse esitaja on möönnud, et metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktides esineb puudusi ning üksikuid andmeid ei ole ära näidatud. Menetlusaluse isiku OÜ Rapsak Grupp seadusliku esindaja juhatuse liikme A. K. ütlustest (tl 123-124) nähtub, et
  16. aastal Xxxx maaüksuselt realiseeritud metsamaterjali kohta koostasid aktid metsamaterjali vastuvõtjad. Kaebuse esitaja leiab, et tegemist on eelkõige materjali ostjate ja materjali valduse saavate isikute hoolsuskohustusega, et vajadusel tõendada materjali päritolu ning kuna aktid on koostatud vastuvõtjate poolt, mitte OÜ Rapsak Grupp poolt, siis jääb kaebuse esitajale ebaselgeks, miks on vastutusele võetud OÜ Rapsak Grupp. Kohus märgib, et metsaseaduse § 37 lg 8 kohaselt metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmisel sõlmivad võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja metsamaterjali omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis metsamaterjali võõrandamise lepingu või vormistavad akti suulise lepingu sõlmimise kohta. MS § 37 lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud lepingule lisatakse metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt. Seega ei ole tegemist eelkõige materjali ostjate või materjali valduse saavate isikute hoolsuskohustusega, vaid tehingu mõlema osapoole kohustusega, mistõttu võib kohustuse rikkumise eest vastutusele võtta mõlemat tehingu osapoolt. Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja, s.o Keskkonnainspektsioon on eksinud väärteo kvalifitseerimisel. Menetlusalusele isikule heidetakse ette MS § 37, s.o raieõiguse ja metsamaterjali üleandmise, metsa raieks andmise ja metsamaterjali vedamise seaduslikkuse tõendamise kohustus ning metsamaterjali vedu, sätete rikkumist. Keskkonnainspektsioon on leidnud, et OÜ Rapsak Grupp poolt toimepandud väärtegu on kvalifitseeritav MS § 70 järgi, mis näeb ette vastutuse metsa uuendamise, kasvatamise või kasutamise nõuete või metsakaitse nõuete rikkumise eest, välja arvatud käesoleva seaduse §des 68 ja 69 nimetatud juhtudel. 16 Kohus leiab, et kuna metsaseaduse § 37 sätetest tuleneb raieõiguse ja metsamaterjali üleandmise, metsa raieks andmise ja metsamaterjali vedamise seaduslikkuse tõendamise kohustus, siis ei saa MS § 37 sätete rikkumise eest vastutada MS § 70 alusel, sest vastutuse raieõiguse ja metsamaterjali üleandmisel ning metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumise eest näeb ette MS §
  17. Kohtu hinnangul leidis väärteomenetluses kogutud tõenditega tõendamist, et OÜ Rapsak Grupp seaduslik esindaja juhatuse liige A. K. on 31.07.2019, 05.08.2019, 12.08.2019, 13.08.2019, 15.08.2019, 19.08.2019, 27.08.2019, 30.08.2019 ja 08.09.2019 allkirjastanud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid, mis ei vasta täies ulatuses keskkonnaministri 21.12.2006 määruse nr 84 § 2 lg 3 nõuetele. Seega on täidetud MS § 69 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivne koosseis.

§ 14

lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. A. K., kes on metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid OÜ Rapsak Grupp seadusliku esindajana allkirjastanud, on OÜ Rapsak Grupp ainuke juhatuse liige (väljatrükk äriregistri teabesüsteemist tl 116-117). Seega on tegu toime pandud juriidilise isiku juhatuse liikme poolt juriidilise isiku huvides ning OÜ Rapsak Grupp vastutab väärteo toimepanemise eest.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et OÜ Rapsak Grupp pani MS § 69 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega. Kohus märgib, et OÜ Rapsak Grupp, kelle põhitegevusala on metsavarumine, peab olema teadlik metsaseadusega kehtestatud nõuetest. Seega on täidetud ka nimetatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Menetlusaluste isikute kaitsja on kaebuses leidnud, et menetlus tuleks lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktides üksikute andmete mittekajastamine on parimal juhul formaalne rikkumine, sest tegelikult on vastavad andmed olemas ning ka elektroonselt lihtsasti kättesaadavad. Andmete dubleerimine ei omaks antud juhul sisulist tähendust, sest veoselehed ja muud andmed võimaldavad lihtsalt tuvastada puuduolevad andmed ning need ei takista kuidagi metsamaterjali päritolu ja ka valdamise õigusliku aluse tuvastamist. Kohus nõustub kaitsjaga osaliselt ning leiab samuti, et osades väärteoepisoodides (I,II,V,VI) puuduvad metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktides vaid üksikud andmed, nendeks on 31.07.2019, 05.08.2019, 15.08.2019 ja 19.08.2019 sõlmitud metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise aktid. Samas väärteoepisoodides nr III,IV,VII koostatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktides (12.08.2019, 13.08.2019 ja 27.08.2019) ei ole ära näidatud metsamaterjali valdamise alusena raieõiguse lepingu numbrit, kuupäeva ja võõrandaja nime ning registrikoodi. Loetletud on üksnes veoselehtede numbrid. Veoselehtedele kantud informatsiooni ei ole kohtul võimalik kontrollida ning nimetatud veoselehed ei kajastu ka menetlusaluse isiku poolt kohtule esitatud materjali hulgas (väljatrükk elektroonilise veoselehe infosüsteemist). Seega nimetatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktide põhjal ei ole võimalik tuvastada metsamaterjali päritolu ja valdamise õiguslikku alust. Väärteoepisoodides 17 nr VIII ja IX, s.o 30.08.2019 ja 08.09.2019 koostatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktides puudub metsamaterjali veoks kasutatud veoselehe number. Väärteoepisoodis nr IX puudub lisaks veel metsamaterjali üleandja isikukood ja esindusõiguse alus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. 10.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et MS § 69 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik OÜ Rapsak Grupp.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. MS § 69 lg 2 näeb juriidilisele isikule karistusena ette rahatrahvi kuni 3200 eurot. Kohtuväline menetleja on karistanud menetlusalust isikut OÜ-d Rapsak Grupp MS § 70 lg 2 järgi, mis näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 2000 eurot ning määranud OÜ-le Rapsak Grupp karistuseks rahatrahvi 1000 eurot. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei leidnud. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus OÜ Rapsak Grupp karistamises MS § 70 lg 2 järgi tuleb tühistada ning teha uus otsus, millega tunnistada OÜ Rapsak Grupp süüdi MS § 69 lg 2 järgi ning mõista selle alusel uus karistus. Menetlusaluse isiku OÜ Rapsak Grupp süü ei ole keskmisest suurem. Kohtu hinnangul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. OÜ-d Rapsak Grupp ei ole väärteokorras karistatud (karistusregistri väljatrükk tl 120). Kohus leiab, et kõike eeltoodut arvestades tuleb menetlusalust isikut OÜ Rapsak Grupp karistada MS § 69 lg 2 järgi rahatrahviga summas 800 eurot, mis jääb alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Nimetatud karistust mõistes on kohus arvestanud karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke ning võimalust just sellise karistusega mõjutada menetlusalust isikut hoiduma edasistest metsaseaduse nõuete rikkumistest.

  1. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-dest 2 ja 3, § 133-134 rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning 1) tühistab Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektori J. K. 13.04.2020 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 940020000151 osas, millega A. K.i karistati metsaseaduse § 70 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ning lõpetab A. K. suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu; 2) tühistab Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektori J. K. 13.04.2020 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 940020000151 osas, millega OÜ-d Rapsak Grupp karistati metsaseaduse § 70 lg 2 järgi rahatrahviga 1000 eurot. Kohus teeb uue otsuse, millega tunnistab OÜ Rapsak Grupp süüdi metsaseaduse § 69 lg 2 järgi ning mõistab karistuseks rahatrahvi summas 800 eurot. OÜ Rapsak Grupp on menetluskuluna õigusteenuse eest Attela Advokaadibüroole tasunud 624 eurot (tl 41-42), mis jääb OÜ Rapsak Grupp kanda. 18 /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Riigikohtu 03.03.2021 kohtumäärusega jäeti Keskkonnainspektsiooni kassatsioon menetlusse võtmata. 09.12.2020 kohtuotsus 4-20-2037 jõustus
  2. märtsil 2021 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.