TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1801 Määruse kuupäev 12. november 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi A. S kaebus Viru Vangla kohustamiseks vastata küsimustele ja tö

) § 152 lõike 2 alusel kohustamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudele (kaebaja pöördumisele vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamine). Kui jah, palus kohus kaebajal selgitada, miks on tuvastamisnõude menetlemine vajalik tema õiguste kaitseks.

1. Kaebaja esitas
2. novembril 2020 kohtule vastuse, milles märkis, et ei soovi menetluse lõpetamist, vaid palub menetlust jätkata haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna see on vajalik tema õiguste kaitseks. Samuti palus kaebaja, et kohus tühistaks Viru Vangla
3. novembri
4. a tööle määramise käskkirja nr 6-2/
5. Kaebaja kirjeldas, miks ta ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama, ning viitas vangla arstide professionaalsusega seonduvatele probleemidele. KOHTU SEISUKOHT
6. Praeguseks menetlusstaadiumiks on vaatluse alla jäänud kaebaja nõue kohustada Viru Vanglat vastama kaebaja
7. juulil 2020 registreeritud pöördumises nr 6-10/23554-1 esitatud küsimustele. Viru Vangla teatas
8. oktoobri
9. a vastuses kohtunõudele, et vangla on kaebaja
10. juulil 2020 registreeritud pöördumisele nr 6-10/23554-1 vastanud
11. septembril 2020 vastusega nr 6-10/23554-
12. Vangla esitas
13. septembri
14. a vastuse nr 6-10/23554-2 ka kohtule ning sellest nähtub, et vangla on kaebaja
15. juuli
16. a pöördumises esitatud küsimustele sisuliselt vastanud. Asjaolu, kas kaebaja nende vastustega nõustub, ei mõjuta järeldust selle kohta, et vangla on tema küsimustele vastanud. Seega on vangla kaebuses nõutu teinud ning kohustamiskaebus on muutunud ainetuks.

§ 152

lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kohus küsis

1. novembri
2. a määrusega, kas kaebaja soovib kohustamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudele (kaebaja pöördumisele vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamine). Kui jah, palus kohus selgitada, miks on tuvastamisnõude menetlemine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja esitas
3. novembril 2020 kohtule vastuse, milles märkis, et ei soovi menetluse lõpetamist, vaid palub menetlust jätkata haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna see on vajalik tema õiguste kaitseks. Samas ei ole kaebaja oma vastuses vähimalgi määral selgitanud, miks on tema õiguste kaitseks vajalik minna kohustamisnõudelt üle tema pöördumisele vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõudele. See vajadus ei ole äratuntav ka kohtule. Seetõttu leiab kohus, et

§ 152

lõike 2 alusel kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminek ei ole praegusel juhul lubatav. Kuna vangla on kaebuses nõutu teinud, tuleb menetlus kohustamisnõude osas

§ 152lõike 1 punkti 4 alusel lõpetada.

1. Kohus selgitab, et kui praegune määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel, teisisõnu ei saa kaebaja enam kohtule esitada nõuet kohustada Viru Vanglat vastama tema
2. juulil 2020 2 3-20-1801 registreeritud pöördumises nr 6-10/23554-1 esitatud küsimustele (

§ 155lõige 6 ja § 43 lõike 1 punkt 2).

6. Kaebaja ei tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu, vaid palus end selle tasumise kohustusest vabastada. Üldreegel on, et menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (

§ 108

lõige 4).

§ 108

lõike 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajal menetluskulusid tekkinud. Vastustaja on praeguses asjas vastanud ainult kohtunõuetele, millega ei saa tal olla tekkinud väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

1. Kaebaja palus
2. novembri
3. a vastuses, et kohus tühistaks Viru Vangla
4. novembri
5. a tööle määramise käskkirja nr 6-2/
6. Kaebaja kirjeldas, miks ta ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama, ning viitas vangla arstide professionaalsusega seonduvatele probleemidele. Kohus selgitab, et tagastas juba praeguses asjas
7. novembri
8. a määrusega kaebuse Viru Vangla
9. novembri
10. a tööle määramise käskkirja nr 6-2/1589 tühistamise nõude osas, sest kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus selgitas, et pärast kohtueelse menetluse läbimist saab kaebaja esitada kohtule uue eraldiseisva kaebuse kõnealuse käskkirja peale. Praeguse asja raames ei saa kohus lahendada selle käskkirja tühistamise nõuet. (allkirjastatud digitaalselt) 3