Obsah (11)

§ 445§ 162§ 138§ 144§ 143§ 175§ 174§ 477§ 132§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 25.11.2020.a Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-6933 Tsiviilasi Tele2 Eesti Akts

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Hageja taotleb

§ 445

lg 1 alusel ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise viisi ja korra kindlaksmääramist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab kohtuotsuses kindlaks ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise viisi ja korra nõudes esitatud kujul. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 21. Juhindudes

§ 162

lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

1. 02.11.2020 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja õigusabikulud järgmised: Arve nr 1614/19EE - 04.04.2019 ebaõigete andmete avaldamisega seonduvate potentsiaalsete probleemide ja nõuete analüüsimine. Kliendile analüüsi koostamine- 4,5 h; - 11.04.2019 artikli sisu analüüs, kohtunõuete analüüs- 0,6 h; - 17.04.2019 hagi ettevalmistamine- 0,5 h; - 26.04.2019 hagi koostamine 3 h; - 30.04.2019 intervjuu analüüs P Põldsambaga- 0,9 h; - 30.04.2019 hagi koostamine- 2 h; - 03.05.2019 Podcasti kuulamine, mis sisaldab valeväiteid. Nõude koostamine- 1 h. Arve nr 1854/19EE - 03.05.2019 hagi täiendamine- 0,3 h; - 06.05.2019 hagi täiendamine- 0,7 h; - 07.05.2019 hagi viimistlemine ja tõendite komplekteerimine. Dokumentide esitamine kohtule e-toimiku kaudu- 1,2 h; - 07.05.2019 riigilõivu tasumine- 0,1 h; - 14.05.2019 menetlusse võtmise määruse analüüs ja kliendi teavitamine- 0,1 h; - 12.07.2019 kostja vastuskirja analüüs, ülevaate koostamine kliendile- 1 h. 12 Arve nr 2524/19EE - 16.07.2019 telefonikõne kliendiga. Järgmiste tegevuste analüüs- 0,2 h; - 29.07.2019 hagi vastusele seisukoha koostamine ja kohtule esitamine- 4,2 h; - 28.10.2020 kohtumääruse analüüs ja kliendi teavitamine, menetluskulude taotluse nimekirja koostamiseks juhiste andmine- 0,4 h. Arve koostamisel - 29.10.2020 menetluskulude nimekirja koostamine- 0,4 h. Käesolevas tsiviilasjas on hageja kandnud õigusabikulusid 21,1 h summas 3598,50 eurot + riigilõiv 300 eurot + muud kulud 2,12 eurot = 3900,60 eurot.
2. Kostja ei ole esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid. 24.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.

§ 143

p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Kohus on seisukohal, et hageja 04.04.2019 kuni 14.05.2019 õigusabikulud seonduvad 07.05.2019 kohtule esitatud hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks hagi aluseks olevate asjaoludega tutvumist (sh helisalvestise kuulamist), kliendiga konsulteerimist, hagiavalduse koostamist ja selle lisade komplekteerimist jm hagi esitamisega seonduvaid toiminguid ning 14.05.2019 kohtumäärusega tutvumist kokku 12 h ulatuses, arvestades tsiviilasja keskmist keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu (hagiavaldus 6 lk, sisuline osa ca 4 lk + lisad, mis kujutavad valdavalt internetist kergesti leitavate dokumentide väljaprintimist, helisalvestise kestvus ca 45 minutit) ning kliendiga konsulteerimise aja põhjendatust. Õigusabitoiminguid, mis on sooritatud perioodil 12.07.2019 kuni 29.10.2020, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks 6,2 h ulatuses, arvestades 02.07.2019, 16.10.2019 kostja poolt esitatud menetlusdokumentide ja hageja poolt 29.07.2019, 02.11.2020 esitatud menetlusdokumentide ja 23.10.2020 kohtunõude sisu ja mahtu ning kliendiga konsulteerimise vajalikkust. 13 Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 18,2 h (12 + 6,2) ulatuses. Mis puudutab hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurust, siis selles osas märgib kohus järgmist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (

1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), aga ka näiteks 156 eurot koos käibemaksuga (
2. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel analüüsib kohus eeskätt vaidlusaluse kaasuse keerukust ja esitatud menetlusdokumentide sisu. Antud tsiviilasjas peab kohus hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 170,55 eurot, tegemist on keskmise keerukusega tsiviilasjaga. Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse 3104,01 euro ulatuses (18,2 h x 170,55 eurot/h= 3104,01 eurot).

§ 174

lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et ta on käibemaksukohuslane ning palub menetluskulud kostjalt välja mõista ilma käibemaksuta. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulu.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja

§ 132

lg 1 (hagilt hinnaga 3500 tuli hagiavalduse esitamisel RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 300 eurot). Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks summas 300 eurot välja mõista. Äriregistri väljavõtte teostamisel makstud 2 eurot on

§ 143p 2 kohaselt asja läbivaatamise kuluna dokumentaalse tõendi saamise kulu.

Panga teenustasuna makstud 0,12 eurot on

§ 144

p 2 kohaselt kohtuvälise kuluna menetlusosalise muu kulu, mis on kantud seoses menetlusega. Kohus on seisukohal, et Äriregistri väljavõtte ja panga teenustasu tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks summas 2,12 eurot välja mõista. Kokku on hageja menetluskulude suuruseks 3406,13 eurot (3104,01 + 300 + 2,12). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 494,47 eurot (3900,60 – 3406,13). 25.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas

§ 177lg 4.

26.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 14 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 15