ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on alaealiste G L ja G- L, keda esindab seaduslik esindaja K R, hagi R L vastu elatise nõudes perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras. Pooled esitasid kohtule 01.03.2021 hagejate seadusliku esindaja Kaia Raudsepa ja kostja lepingulise esindaja Monika Meerentsi allkirjastatud kirjaliku kompromissi, millega pooled leppisid kokku elatise suuruses ja elatise tasumise korras ning samuti selles, et poolte menetluses kantud kulud jäävad poolte endi kanda. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja tsiviilasjas nr 2-20-123590 menetlus lõpetada. Pooled kinnitavad kompromissis, et on teadlikud kohtuliku kompromissi kinnitamise ja kohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest analoogia korras vastavalt
, s.o menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse samade isikute vastu vaidluses samal alusel sama nõude üle. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. 2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul vastab poolte esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada ilma kohtuistungit pidamata (
Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetatakse. 3. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja üldjuhul uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
Kohus selgitab, et korduvate kohustuste täitmisele, sh elatise suuruse muutmisele suunatud nõuete esitamise erisuse sätestab
lg 1, mille kohaselt peale kohtulahendi jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist 2 2-20-123590 saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (
5. Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (
Tulenevalt
lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kinnitanud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 6. Vastavalt
Pooled on juhindudes
lg 4 kokkuleppel välistanud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.