TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-190 Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. jaanuar 2021 (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 28.01.2021) Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Politse

§ 361

lg 2 p 4); - isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui talle oli vormistatud sisenemiskeeld ja tal oli tekkinud kohustus Eestist lahkuda (

§ 361

lg 2 p 5); 1 - esineb isiku põgenemise oht, kuna isik esitas Eestisse pääsemiseks võltsitud dokumendi (VSS § 68 p 2). Järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna eeltoodut arvestades ei saa isiku käitumist pidada usaldusväärseks ning on tõenäoline, et isik püüab jätkata liikumist Kreekasse.

1. Isik selgitas 27.01.2021 toimunud kohtuistungil, et ta ei teadnud, et elamisluba on võltsitud. Tema elu on kodumaal ohus. Samuti Venemaal, kuna teda ohustavad isikud said teada, et ta sõitis Venemaale. Tema eesmärk oli tulla seaduslikult Euroopasse ning pöörduda Poolas või Kreekas varjupaiga saamiseks saatkonda. Ta oleks pöördunud ükskõik millisesse saatkonda. Ta sai internetist teada, et on võimalik saada Kreeka elamisluba. Ta andis ära oma passi ja maksis riigilõivu 200 eurot ning umbes 12-14 päeva pärast sai passi tagasi. Talle kinnitati, et tegemist on seadusliku Kreeka elamisloaga. Ta soovis elamisloa muretsemisega ära hoida seda, et teda hakatakse kahtlustama ja peetakse kinni. Ta ei kavatse põgeneda. KOHTU SEISUKOHT
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 ja 4 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks. Halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS § 134 lg 1 ja 2 kohaselt järgib kohus lihtmenetluses üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Muuhulgas võib kohus lihtmenetluses protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, kalduda kõrvale vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel ning kasutada tõendina ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis, sh menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
3. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (

) § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

§ 361

lg 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada seaduses sätestatud alusel, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Alusteks, mis lubavad rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, on muuhulgas rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (lg 2 p 4) ja see, et on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (lg 2 p 5). Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 2 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht muuhulgas juhul, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. 6. Kohtu hinnangul on alus XX kinnipidamiseks olemas. Isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on algstaadiumis, tehtud on esmased menetlustoimingud. Isik oli põhjalikult ette valmistatud selleks, et liikuda oma kodumaalt läbi Venemaa, Eesti, Poola ja Saksamaa 2 Kreekasse. Isik esitas Eestisse sisenemiseks võltsitud dokumendi. Tema kirjeldatud dokumendi saamise asjaolud oleksid pidanud vähemalt tekitama kahtluse, kas nii on võimalik saada kehtivat Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui selgus, et tal ei lubata siseneda selle dokumendi alusel Eestisse ja Euroopa Liitu ning tal tuleb lahkuda tagasi Venemaale. See tekitab kahtluse, et isik võib Eestist edasi liikuda või asuda ennast PPA eest varjama. Kuna eeltooduga on põhjendatud kahtlus, et isik ei pruugi olla menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav ning esineb tema põgenemise oht, siis on

§ 361lg 2 p 4 kohaldamise eeldused täidetud.

7. Kohtu hinnangul on täidetud ka

§ 361lg 2 p 5 eeldused.

Selle sättega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 punkt d, mis lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui isik viibis liikmesriigis ebaseaduslikult, peeti tagasisaatmiseks kinni ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist. Praeguses asjas oli isikule rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise ajal juba tehtud sisenemiskeelu otsus ehk tal keelati Eestisse siseneda (VSS § 282 lg 1). Ka isik selgitas istungil, et ta otsustas esitada rahvusvahelise kaitse taotluse, kui teda suunati liikuma tagasi Venemaale. Isiku kinnipidamist sisenemiskeelu täitmiseks ei olnud küll vormistatud, kuid PPA oli tõkestanud isikule võimaluse pääseda Eestisse. Direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 punkti d ülevõtmiseks kehtestatud

§ 361

lg 2 p 5 kohaldamine sellistel asjaoludel on kooskõlas sätete eesmärgiga võimaldada tõhusamat järelevalvet isikute üle, kes esitasid rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast lahkumiskohustuse panemist ja tagada isiku väljasaatmine rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise korral. 8.

§ 29

lg 1 sätestatud järelevalvemeetmed, sh kohustus elada kindlaksmääratud kohas, registreerida ennast regulaarselt PPA-s ja teavitada PPA-d elukohast eemal viibimisest, ei pruugi praegusel juhul olla tõhusad. Isiku eesmärk oli jõuda talle sobivasse riiki ehk Kreekasse. Isiku senine tegevus ei anna alust arvata, et isik käitub tulevikus õiguskuulekalt, sh jääb Eestisse ja järgib tema suhtes kehtestatud piiranguid. Isiku puhul esinevat põgenemise ohtu saab efektiivselt ära hoida ainult isiku kinnipidamisega. Eeltoodud põhjustel ei saa isiku kinnipidamist pidada ka ebaproportsionaalseks. Leebem meede võib takistada asjaolude korrektset tuvastamist, rahvusvahelise kaitse taotluse nõuetekohast läbivaatamist ja selle rahuldamata jätmise korral isiku väljasaatmist. 9. Kokkuvõttes on praeguses asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Kohus rahuldab taotluse.

§ 364

lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest, kui § 361 lg 2 sätestatud kinnipidamise alused on ära langenud. HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub haldustoiminguks loa andmise määrus selle kättetoimetamisel taotlejale ehk PPA-le. Määruse vaidlustamise korda selgitas kohus määruse alguses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 3