KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuaril 2021, Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-20-4550 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi se

§ 131lg 3 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artikli 34 nõudeid.

Kohtuväline menetleja kvalifitseeris väärteo

§ 214

järgi ning määras menetlusalusele isikule rahatrahvi 65 trahviühikut, s.o 260 eurot. 2. Aare Polli kaitsja esitas 29.10.2020 Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse peale. Kaebuse esitaja taotles PPA kiirmenetluse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 alusel. Alternatiivselt taotles kaebuse esitaja väärtoemenetluse lõpetamist VTMS § 30 alusel või vähendada menetlusalusele isikule mõistetud karistust kohtu õiglasel äranägemisel. Kaitsja hinnangul ei sisalda väärteokirjeldus mitte mingit informatsiooni väidetava rikkumise faktiliste asjaolude kohta. Puudub info selle kohta, milles seisnes sõidumeeriku mittenõuetekohane juhikaardi kasutamine. Isikule heidetakse ette

§ 214

rikkumist (sõidumeeriku kasutamata jätmist), kuid otsusest nähtu, et tegelikkuses heidetakse võibolla ette hoopis juhikaardiga seonduvat rikkumist (

§ 217

). Kiirmenetluse otsuse kirjeldavas osas sisalduvate puuduste tõttu tuleb kõne alla väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lõike 1 alusel. Kui kohus sellega ei nõustu, palub kaebuse esitaja väärteomenetluse lõpetada VTMS § 30 alusel. Väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel võib kõne alla tulla siis, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Kaebuse esitaja hinnangul pole menetlusaluse isiku süü suur, kuna ta rikkumine jääb poole tööpäeva pikkusesse ajavahemikku. Praktikas on temast tulenev oht liikluses pigem tagasihoidlik. Tal oli juhikaart küll olemas, kuid tähelepanematusest jäi see viidatud ajavahemikul kasutamata. Isik on tegu kahetsenud. Kui kohus seda võimalikuks ei pea, palub kaebuse esitaja kohtul vähendada menetlusalusele isikule mõistetud karistust kohtu õiglasel äranägemisel. Sanktsiooni keskmist määra ületav karistus ei ole õiglane.

1. Tartu Maakohtu 12.11.2020.a määrusega võeti Aare Polli kaitsja esitatud kaebus menetlusse ning saadeti kaebuse ärakiri PPA Lõuna prefektuurile ning paluti esitada seisukoht kaebusele.
2. 20.11.2020.a esitas kohtuväline menetleja omapoolse kirjaliku seisukohaga, milles märgib, et ei nõustu menetlusaluse isiku kaitsja esitatud kaebusega. Kiirmenetluse otsuse teokirjeldus on piisavalt avatud ja üheselt mõistetav. Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis Aare Poll mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimise hetkel teenindas maakonna bussiliini nr XXX, mille kogupikkus ületab 50 km. Juht ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeerikut ehk juhikaart ei olnud sisestatud ning läbitud vahemaa oli 219 km. Teostas sõitjate vedu bussiga, mille omanik on AS A.G. Tehnilise passi fotolt ja Maanteeameti liiklusregistri väljatrükilt nähtub, et isik juhtis enam kui üheksa istekojaga bussi, mis oli ette nähtud liini XXX teenindamiseks ja marsruudiks oli Jõgeva-Kaarepere-Luua-Palamuse-Tabivere-Jõgeva, veootsa pikkus 201,6 km. Seega on tõendatud, et isik ei pidanud kinni temale

§ 131lg 3, EL nr 165/2014 art 34 sätestatud nõuetest.

Kiirmenetluse otsuses on arvestatud isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistuse määramisel on menetleja järginud väärteomenetlusõigust, menetlusnorme rikutud ei ole ja puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks. Isiku süü on suur – ta läbis pika vahemaa (219 km), liinibussid ja nende väsinud juhid on liikluses kõrgendatud ohu allikad. Bussijuhile ettenähtud kohustuslikke puhkeperioode eirav juht ohustab liikluses teadlikult ja tahtlikult nii ennast kui teisi liiklejaid. Kohtuväline menetleja palub jätta otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

1. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 5, 18). 2 Kohtu põhjendused
2. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
3. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale (PPA Lõuna Prefektuurile) saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on kohtule teavitanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
5. Seega kohus, uurinud kirjalikus menetluses asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.
6. Antud juhul puudub vaidlus selles, et Aare Poll juhtis 15.10.2020.a kella 15.45 ajal Jõgevamaal Jõgeva linnas Estakaadi tänaval mootorsõidukit Ford Transit registreerimismärgiga XXX, seejuures ei kasutanud sõidumeerikut. Kiirmenetluse otsuses on Aare Poll oma ütlustega tunnistanud, et juhtis Fordi bussi ilma sõidukaardita, unustas.
7. Menetlusalusele isikule heidetakse kiirmenetluse otsuse kohaselt ette seda, et ta oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid ajavahemikul 15.10.2020 kl 06.39 kuni 14.59 ei kasutanud sõidumeerikus nõuetekohast juhikaarti ning juhikaardita läbitud vahemaa oli 219 kilomeetrit. Kaitsja hinnangul on kiirmenetluse otsus puudulik, selles ei sisaldu selgeid faktilisi asjaolusid ning puudub info selle kohta, milles seisnes sõidumeeriku mittenõuetekohane juhikaardi kasutamine. Kohus sellega ei nõustu, kuivõrd kiirmenetluse otsusest nähtub selgelt, et isikule esitatud etteheide seisneb selles, et ta ei kasutanud sõidumeerikut (digitaalne juhikaart), kuigi ta oli selleks kohustatud mootorsõidukit Fort Transit reg. märgiga XXX juhtides. Kiirmenetluse otsus koostoimes faktiliste asjaoludega (teo toimepanemise koht ja aeg ning viited

nõuete rikkumistele) annavad selge ja arusaadava etteheite isiku käitumisele. Teokirjelduse kontrollimiseks ei ole vajalik väärteootsuse piiridest väljumine. 12.

§ 131

lg 21 sätestab, et sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik sõidukitel, mis on esmaregistreeritud alates

1. aasta
2. maist ning mida kasutatakse käesoleva seaduse § 130 lõikes 13 nimetatud sõitjateveol, välja arvatud linnaliinidel ühistranspordiseaduse tähenduses.

§ 131

lg 3 sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Vaidlust ei ole selles, et Aare Poll juhtis mootorsõidukit, millel oli sõidumeeriku kasutamise kohustus. Aare Poll teostas sõitjate vedu bussiga, mille omanik on AS A.G. ning juhitav mootorsõiduk oli enam kui üheksa istekohaga (18 istekohaga) buss Ford Transit reg nr-ga XXX (tl 31-32), mis oli ettenähtud liini XXX teenindamiseks ning kasutajaks on OÜ A.L. MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus on 30.03.2020 kinnitanud maakonna bussiliini nr XXX sõidugraafiku marsruudil Jõgeva-Kaarepere-Luua-Palamuse-Tabivere-Jõgeva,veootsa pikkus 201,6 km (tl 27-28). 13. Väärteoasja materjalidest nähtub, et 15.10.2020 kuupäeval ei olnud Aare Polli tahhograafi kaart sisestatud kl 06.39 kuni kl 14.59 (tl 22) vahemikus. Samalt väljavõttelt nähtub läbitud 3 vahemaa ning kiiruse diagramm. Aare Poll läbis sel ajavahemikul 219 kilomeetrit. Ka isik ise tunnistas kiirmenetluse otsuses, et unustas juhikaardi sisestada. Seega on üheselt tõendatud, et Aare Poll rikkus

§ 131

lg 3 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 165/2014 art 34 nõudeid ning täitis sellega

§ 214objektiivse koosseisu. Puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 alusel. 14. Kar

S § 12 lõike 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, seejuures jaguneb tahtlus KarS § 16 lõikest 1 tulenevalt kavatsetuks, otseseks ja kaudseks tahtluseks. KarS § 16 lõike 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

1. Kohtu hinnangul pani isik teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd isik pidi teadma, et tal on bussijuhina kohustus kasutada sõidumeerikut sõitjateveol. Tegemist on professionaalse bussijuhiga, kelle igapäevane töö on sõita kaugliinil. Seega on ta teadlik ka vastava valdkonna seaduste ja nõuetega ning on kohustatud neid täitma.
2. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu kuulub Aare Poll toimepandud teo eest karistamisele. 17.

§ 214

näeb mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmise eest ette karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras Aare Pollile karistuseks rahatrahvi 65 trahviühikut, s.o 260 eurot.

1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohtuväline menetleja märkis kiirmenetluse otsuses kergendavaks asjaoluks isiku puhtsüdamliku kahetsuse, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohus leiab, et kui kohtuväline menetleja on tuvastanud menetlusaluse isiku kahetsuse, ei ole kohtul alust kahelda selle puhtsüdamlikkuses ning siiruses. Ka kaebuses ei eita kaebuse esitaja toimepandud rikkumist ning märgib, et menetlusalune isik kahetseb. Muid kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
3. Kohtu hinnangul on Aare Polli süü üle keskmise. Tema süüd suurendab esmalt asjaolu, et ta pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Töötades liinibussi sõidukijuhina on isikul kohustus täita seadusest tulenevaid nõudeid, sh sõidu- ja puhkeaja nõudeid ning kasutada sõidumeerikut, et nende nõuete täitmist oleks võimalik jälgida. Nagu ka kohtuväline menetleja märkis, on menetlusaluse isiku rikkumise iseloom tõsine, kuivõrd ta läbis 219 kilomeetrit ilma sõidumeerikut kasutamata. Olukorras, kus juht eirab kohustuslikke puhkeperioode, võib ta tekitada äärmiselt ohtlikke liiklusolukordi ning seada ohtu nii enda, bussis viibivad reisijad kui ka kaasliiklejad teedel. Seetõttu on bussijuhina äärmiselt oluline järgida seadusest toodud nõudeid ning olla hoolas nende reeglite järgimisel. Kuivõrd isiku süü on keskmisest suurem, ei ole kohtu hinnangul alust lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 järgi. Lisaks leiab kohus, et ka üldpreventiivselt tuleb ühiskonnale näidata, et sõidumeeriku kasutamata jätmine on äärmiselt taunitav. Seetõttu ei nõustu kohus kaebuse esitaja väitega selles, et isiku süü oli väike, kuna ta rikkus sõidumeeriku kasutamise kohustust vaid pool tööpäeva. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid (läbitud vahemaa, reisijatevedu) ei saa isiku süüd pidada väikseks ning avalik menetlushuvi selle menetlemiseks on olemas. Aare Polli väärteo toimepanemisse tuleb suhtuda rangelt ning tõsidusega.
4. Kohtuväline menetleja määras Aare Pollile karistuseks rahatrahvi sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Kohtu hinnangul on tegemist proportsionaalse karistusega, arvestades ka isiku varasemat karistuste puudumist. Karistus vastab isiku süüle, teo toimepanemise asjaoludele ning 4 üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Kohtu hinnangul tagab rahatrahv, et Aare Poll ei paneks uusi liiklusalaseid rikkumisi toime. Rahatrahvi vähendamiseks alus puudub.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aare Polli kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 15.10.2020 otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Peet Teidearu Kohtunik 5