Obsah (6)

§ 430§ 432§ 150§ 661§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 03. märts 2021. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-14210 Tsiviilasi M K hagiavaldus T R vastu ebaõigete andme

§ 430

lg 5) ja (ii) menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, muu hulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432). 2.11.

Pooled paluvad tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 250 eurot hageja arvelduskontole nr EExxx. 2.12. Pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele ja määravad tähtajaks ühe päeva alates määruse kättesaamisest. 2 3.

§ 150

lg 2 p 1 alusel Pärnu Maakohtul tagastada M Kale riigilõiv summas 250 (kakssada viiskümmend) eurot so 50% tasutud riigilõivust ning kanda see arveldusarvele EExxx.

1. Lõpetada tsiviilasja menetlus seoses kompromissi kinnitamisega.
2. Saata määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
3. Hagiavaldus 29.09.2020 esitas hageja M K hagi T R vastu ebaõigete andmete avaldamise või ebaõige faktiväite ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja viivise tasumise nõuetes. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja
4. aasta aprillis enda elulooraamatu pealkirjaga „YYY“, milles avaldas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ning väärtushinnanguid. Hageja hinnangul on esitatud faktiväited hageja au teotavad ning kostja on sellega tekitanud mittevaralise kahju. Hageja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel.
5. Kompromissleping 01.03.2021 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu.
6. Kohtu seisukoht 3.1 Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 3.2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 3.3

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 3.4 Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud. 3.5 Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad käesolevas asja menetluse lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3 3.6

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad

§ 661lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale.

3.7 Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.8

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.9

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolev tsiviilasi lõpetatakse kompromissiga ning hageja on esitanud taotluse riigilõivust 50% tagastamiseks. Hageja maksis hagi esitamisel riigilõivu 500 eurot, millest 250 eurot tuleb hagejale tagastada. Pooled ei ole menetluskulude jaotamise osas teisiti kokku leppinud, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda

§ 168lg 3 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild Kohtunik 4