Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Võrreldes pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku kohustused tarnijate ees küll vähenenud, kuid saab eeldada, et tegemist on korrapärase võlgnevuste tagasi maksmisega. Arvamuses maksejõuetuse põhjuste kohta märgib ajutine haldur, et usutav on võlgniku esitatud põhjus- koroonaviirusega seotud piirangud ja sellest tulenev klientide vähesus ja käibe langus. On üldteada, et alates 2020 märtsist vähenesid kaupluste külastatavused ja tekkisid probleemid jaekaubanduses. Võlgnik on tegutsenud aastaid väga väikse kasumiga, iga väiksemgi tagasilöök külastatavuses võis kaasa tuua majanduslikud raskused ja maksejõuetuse. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu, kuna tema kohustused ületavad vara minimaalselt 20 583,79 euro võrra, puuduvad võimalused maksevõime taastamiseks. Võlgniku ettevõtte tervendamise võimalus puudub, kuna puudub ettevõte kui selline. Puuduvad kuriteotunnustega tegu ja raske juhtimisviga võlgniku maksejõuetuse põhjustena. Võlgniku pankrotimenetluses on võimalik võõrandada olemasolev vara ja rahuldada selle arvel võlausaldajate nõudeid. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku kuulutada välja Räpina Raamatupood OÜ pankrot, nimetada pankrotihaldur ja võlausaldajate 1.üldkoosoleku aeg. Ajutise pankrotihalduri aruandele lisatud nimekirjad kaubajääkidest, kliendivõlgnevuste aruanne, käibeandmik ja majandusaastate aruanded kinnitavad ajutise halduri aruandes esitatut. On esitatud ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise taotlus. Kohus menetleb pankrotiasja kirjalikus menetluses
KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet ja selle lisasid, on seisukohal, et avaldus Räpina Raamatupood OÜ pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. 3
lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
1 lg.3 sätestab: Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgniku avalduse kohaselt on võlgnikul võlgade kogusumma 50 381,41 eurot. Teadaolevat vara on võlgnikul tema avalduse kohaselt 0 euro ulatuses. Ajutise halduri aruande järgi on võlgnikul vara 1679,57 euro väärtuses, kohustusi 22 263,36 euro väärtuses. Kahtlusteta on tegemist võimetusega võlgnikul olemasoleva vara arvel täita tema kohustusi, kuna võlgniku kohustused ületavad enam kui kümnekordselt tema vara väärtuse. Võlgniku tegevus on lõppenud: kaupluse ruumide üürileping on lõpetatud, töötajatega töölepingud lõpetatud. Seega puudub nii materiaalne baas kui tööjõud, millega ettevõtet tervendada või majandustegevust jätkata. Võlgnikettevõte on 2019.majandusaasta aruandes märkinud, et koroonaviiruse mõju ettevõttele võib olla selline, mis seab ohtu ettevõtte tegevuse jätkuvuse.
lg.3 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine või tulevikus tekkiv seisund, vaid võlgnik on juba püsivalt maksejõuetu. Võlgniku Räpina Raamatupood OÜ pankrot tuleb välja kuulutada, määrata pankrotihaldur ja võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg.
lg.5 järgi esitab ajutine haldur kohtule aruande, milles esitab ka arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Käesoleval juhul on ajutine haldur maksejõuetuse kujunemise põhjusena osutanud, et selleks on
lg.5 järgi muu asjaolu ehk kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga ei ole ajutine haldur aruande koostamise perioodi jooksul tuvastanud. Samal ajal on võimalik sedastada, et võlgnik on väga väikese kasumiga tegutsenud aastal 2017 ja 2018. Pankrotiavalduses kirjutab võlgnik, et seoses piirkonna ääremaastumisega ja rahvaarvu vähenemisega on majanduslik toimetulek raskendatud juba pikemat aega. Täpsemalt tuleb maksejõuetuse põhjusi analüüsida pankrotimenetluse käigus.
lg.11, § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. Kohus nimetab pankrotihalduriks Robert Sprengki, kes vastab
nõuetele ja kes on andnud selleks nõusoleku.
lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt
lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. 4 Kohus selgitab, et
lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud Pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed.
lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Alates 01.02.2021 kehtiva Pankrotiseaduse § 193 lg.5 järgi kohaldatakse selles menetluses Pankrotiseaduse varemkehtinud redaktsiooni.
lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse,… tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus rahuldab pankrotiavalduse, mistõttu menetluskulud tuleb tasuda pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas 05.02.2021. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu kindlaksmääramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 6 töötunni eest summas 570 eurot, sellele lisandub käibemaks 114 eurot. Kokku ajutise halduri tasu koos käibemaksuga 684 eurot. Ajutine haldur palub tema tasu maksmise määrata OÜ Advokaadibüroo LHV kasuks. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete senist mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on tasu taotletud ulatuses põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga 95 eurot ühe töötunni eest, mis jääb
Kohtu hinnangul on tasu taotletud määras põhjendatud. Tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 6 tundi on kohane ja proportsioonis menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu 6 töötunni eest summas 570 eurot, sellele lisandub käibemaks.
3,
lg.11 järgi lisatakse tasule käibemaks.
lg.6 järgi võib ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus kontrollis, et OÜ Advokaadibüroo LMP on käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud ajutise halduri tasu summas 570 eurot büroole välja maksta koos käibemaksuga 114 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.