Obsah (9)

§ 121§ 35§ 120§ 108§ 104§ 43§ 46§ 38§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2021, Tartu Haldusasja number 3-20-2603 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21. detsemb

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 12.

§ 121

lg 1 p 5 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust. 12.

1. Kaebaja X nimel on kohtule esitanud kaebuse jurist Y. Kaebuse juurde
2. detsembril 2020 esitatud volikirja, milles X volitab OÜ-d Law Office Mets & Co ja Y halduskohtumenetluses end esindama, ehtsus on seatud kahtluse alla. PPA on kohtule teatanud, et seoses kohtule võltsitud volikirjade esitamise kahtlusega (sh praeguses asjas) on alustatud kriminaalmenetlus KarS § 345 lg 1 järgi. Ka kohus ise on visuaalsel vaatlusel tuvastanud, et kohtule esitatud volikirjal olev kaebaja allkiri ei sarnane kaebaja poolt haldusmenetluses PPA dokumentidele antud allkirjadega ega ka kaebaja isikut tõendaval dokumendil (rahvuspass) olevale allkirjale. Lisaks on Y kohtule kinnitanud, et ta ei viibinud isiklikult selle volikirja allkirjastamise juures ega saa kinnitada, et volikirja on allkirjastanud kaebaja. Eelnevat arvestades ei ole võimalik aktsepteerida Y esindusõigust käesolevas asjas kohtule
3. detsembril 2020 esitatud volikirja alusel. See volikiri ei ole kohtule esitatud ka originaaldokumendina, vaid tegemist on volikirja ülesvõttega (foto või skaneering). 12.2.

§ 35

lg 1 sätestab, et kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, loetakse, et menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud menetluses osalenud, kui menetlusosaline ei kiida esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks. Kui kohtul tekib kahtlus isiku esindusõiguses, peab ta andma isikule tähtaja esindusõiguse tõendamiseks või kaebajalt heakskiidu saamiseks ja esitamiseks.1 Kohtupraktika on seisukohal, et

§ 35

lg-s 1 sätestatu eesmärgiks on välistada esindusõiguseta isikul teise inimese nimel menetluses osalemine siis, kui see ei ole esindatava tahtega kooskõlas (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-3-1-17-16, p 10). Nii kohtule kui menetlusosalistele peab olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku nimel ning tema õiguste ja huvide kaitseks. 12.
3. Praegusel juhul andis kohus Y-le
4. jaanuari
5. a määrusega 15 päeva pikkuse tähtaja oma esindusõiguse tõendamiseks (uue volikirja või kaebaja heakskiitu väljendava dokumendi esitamiseks). Kohus hoiatas viidatud määruses, et kui see puudus jäetakse tähtaegselt kõrvaldamata, võib kohus kaebuse läbivaatamatult tagastada

§ 120lg 1 p 2 või p 5 alusel.

Y sai halduskohtu

1. jaanuari
2. a määruse kätte
3. jaanuaril
4. Seega tuli tal vastata kohtule hiljemalt
5. veebruaril
6. Y ei ole kohtule selle tähtaja jooksul vastanud ega ole ka taotlenud tähtaja pikendamist. Ta on esitanud
7. veebruaril 2021 kohtule üksnes teate selle kohta, et kaebaja on Eestist lahkunud ja viibib Ukrainas. Kohus leiab, et kui kaebaja tahe ei ole olnud PPA
8. detsembri
9. a ettekirjutuse nr 1052237673 vaidlustamine, siis on kaebuse tagastamine ainuõige lahendus. Kui kaebaja tahe on siiski olnud jurist Y vahendusel kaebuse esitamine PPA
10. detsembri
11. a ettekirjutuse nr 1052237673 peale, siis oli Y-l piisavalt aega, et seda kohtule usaldusväärsel viisil tõendada. Y ei 1 Vt K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk
12. 3 3-20-2603 ole aga kohtu antud tähtaja jooksul seda teinud ega ole ka teatanud, milliseid jõupingutusi ta on kaebajaga suhtlemiseks ja nõuetekohase volikirja saamiseks teinud. Kohtul ei ole ka endal olnud võimalik mõistlikul viisil kaebaja tahet välja selgitada. Y poolt kohtule teatatud telefoninumbrile
13. jaanuaril 2021 helistades ei olnud võimalik kaebaja endaga ühendust saada. Kohtu kasutada ei ole näiteks kaebaja e-posti aadressi, mille kaudu saaks tema endaga suhelda. 12.
14. Kohus leiab, et esitatud kujul ei ole võimalik X kaebust menetlusse võtta, sest kaebus on esitatud juristi poolt, kelle esindusõigus on usaldusväärsel viisil tõendamata. Kui kaebajal oli soov, et jurist Y teda käesolevas asjas esindaks, siis oleks olnud see Y poolt hõlpsasti
15. jaanuari
16. a määrusega antud tähtaja jooksul tõendatav. Eelnevat arvestades leiab kohus, et X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
17. detsembri
18. a ettekirjutuse nr 1052237673 tühistamise nõudes tuleb tagastada

§ 121lg 1 p 5 alusel.

13. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuna kaebaja kohta on nüüdseks teada, et ta on lahkumisettekirjutuses pandud kohutuse täitnud, ei ole enam asjakohane lahkumisettekirjutuse tühistamise nõue ning kohtul oleks mõeldav kaebaja vastava tahte olemasolul üksnes kaaluda tuvastamisnõude lubatavust. Vaidlustatud ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeeluga seonduvalt märgib kohus, et erandlikel asjaoludel näeb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus ette vastavate eelduste täidetuse korral võimaluse sissesõidukeelu kehtivusaja muutmiseks (VSS § 32) või peatamiseks (VSS § 321). 14.

§ 108

lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Praeguses asjas on kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu kokku 30 eurot (riigilõivu seaduse § 60 lg-d 1 ja 6).

§ 104

lg 5 p-st 2 tulenevalt tagastatakse riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale

§ 121lg-s 1 sätestatud alusel.

Seega peab kohus põhjendatuks tagastada kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu (15 eurot). Kohus selgitas

1. detsembri
2. a määruses (p 7), et käsitab koos esialgse kaebusega tasutud riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse riigilõivuna. Seega tagastab kohus kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu Law Office Mets & Co OÜ pangakontole, millelt see on tasutud. Esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu (15 eurot) ei pea kohus põhjendatuks tagastada. Kohus on esialgse õiguskaitse taotluse lahendanud sisuliselt. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata ning sisuliselt läbi vaadatud kaebuse või taotluse eest tasutud riigilõivu ei tagastata (Riigikohtu
3. jaanuari
4. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-99-10, p-d 11 ja 12; määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-11, p 10). Kuna vastustajaks on haldusorgan, kelle põhitegevusse kuulub käesoleva kohtuvaidluse esemega seonduv tegevus, ei ole tema võimalike menetluskulude väljamõistmine kaebajalt kehtiva kohtupraktika2 kohaselt tõenäoline ning kohus ei pea otstarbekaks anda vastustajale täiendavat tähtaega menetluskulu taotluste ja dokumentide esitamiseks. Seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. 2 Nt Riigikohtu
5. veebruari
6. a otsus asjas nr 3-16-2267( p 21),
7. juuni
8. a otsus asjas nr 3-3-1-73-16 (p 48 ja seal viidatud praktika). 4 3-20-2603 15.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Uuel kohtusse pöördumisel tuleb aga arvestada kohtusse pöördumise tähtaegu (

§ 46

lg 6; VSS § 13 lg 3) ja vajadusel taotleda kaebetähtaja ennistamist (

§ 38lg 5).

16. Kohtulahendi avaldamisel tuleb selles sisalduvate isikute nimed asendada tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 5