← Eesti

1-16-2411/1118

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-16-2411

  1. märts 2021 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma Kriminaalasi Urmas Velsi süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 214 lg 2 p 4, § 202 lg 2 p 2 ning § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a otsus Urmas Velsi kaitsjad vandeadvokaat Natalia Lausmaa ja vandeadvokaat Silver Reinsaar, kassatsioonid Prokuratuur, esindaja Riigiprokuratuuri riigiprokurör Vahur Verte
  4. veebruar 2021, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. märtsi
  7. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  8. augusti
  9. a otsus osas, millega: 1.1 Urmas Vels tunnistati süüdi ja teda karistati H. T. kinnistu müügist saadud raha omandamises; 1.2 Urmas Velsilt mõisteti H. T. kasuks solidaarselt koos Aap Velsiga välja 40 000 eurot.
  10. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 2.1 mõista Urmas Vels resolutsiooni p-s 1.1 nimetatud kuriteos õigeks; 2.2 jätta H. T. tsiviilhagi Urmas Velsi vastu läbi vaatamata.
  11. Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
  12. Kassatsioonid rahuldada osaliselt.
  13. Määrata Advokaadibüroole Natalia Lausmaa kassatsioonimenetluses Urmas Velsile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 388,80 eurot (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu riigi kanda.
  14. Mõista Eesti Vabariigilt Urmas Velsi kasuks välja 500 eurot (sh käibemaks) kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  15. Jätta Urmas Velsi kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaare
  16. novembril 2020 ja
  17. veebruaril 2021 esitatud kassatsiooni täiendused läbi vaatamata.
  18. Jätta läbi vaatamata Urmas Velsi kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaare taotlus süüdistatava vahi alt vabastamiseks ja vahistuse asendamiseks kergemaliigilise tõkendiga. 1-16-2411 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  19. Harju Maakohtu
  20. aprilli
  21. a määrusega anti teiste seas kohtu alla Urmas Vels süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 255 lg 1, § 214 lg 2 p 4, § 202 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p-de 4, 7 ning 8 järgi. 1.
  22. KarS § 202 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse kohaselt omandas U. Vels G. K-lt raha, mille viimane teenis koos Aap Velsi ja R. Õ-ga varem toime pandud kelmusega saadud kinnistu müügist. H. T-lt välja petetud kinnistu müüdi edasi 40 000 euroga, mis jagati omavahel ära – 2000 eurot pidi minema kuritegeliku ühenduse kassasse, 9000 eurot anti U. Velsile, 9000 eurot jäi G. K-le ja 20 000 eurot A. Velsile. 1.
  23. Menetlusse võeti H. T. tsiviilhagi, milles kannatanu taotles kinnistu väljapetmisega põhjustatud 40 000 euro suuruse kahju hüvitamist.
  24. Harju Maakohtu
  25. märtsi
  26. a otsusega tunnistati U. Vels süüdi KarS § 255 lg 1, § 214 lg 2 p 4, § 202 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p-de 4, 7 ning 8 järgi. Talle mõisteti liitkaristuseks 8 aastat vangistust. U. Vels mõisteti õigeks ühe varguse ja ühe väljapressimise toimepanemises. Osa süüdistatava menetluskuludest jäeti kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3 alusel riigi kanda. U. Velsilt konfiskeeriti KarS § 832 lg 1 ja § 255 lg 2 p 2 alusel sõiduauto Mercedes Benz ning talt mõisteti laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 11 060 eurot. Sama otsusega tunnistati süüdi veel Andrei Kuzyakin, Marek Kase, Aap Vels, Maarjo Kalda ja Georgi Abuladze ning mõisteti õigeks P. V., kuid nende osas kassatsioonimenetlust ei toimu. 2.
  27. Kohus tuvastas, et A. Velsi, G. K. ja R. Õ. pettusliku teo mõjul vormistas H. T. talle kuuluva kinnistu G. K. ema nimele. Seejärel müüsid A. Vels, G. K. ja R. Õ. kinnistu ning jagasid müügist saadud raha endi ja U. Velsi vahel. U. Vels sai kelmuse tulemusena saadust 11 000 eurot, millest 2000 eurot pidi ta maksma kuritegeliku ühenduse kassasse. Järelikult omandas U. Vels süüteo tulemusena saadud vara 9000 eurot. Kuna ta oli varem pannud toime väljapressimise, kvalifitseeriti tegu KarS § 202 lg 2 p 2 järgi. 2.
  28. Maakohus rahuldas H. T. tsiviilhagi ja mõistis võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel A. ja U. Velsilt solidaarselt kannatanu kasuks välja 40 000 eurot. Maakohtu hinnangul tekitati kannatanule kahju A. Velsi kelmusega ja U. Velsi poolt süüteo tulemusena saadud vara omandamisega. A. Vels oli kelmuse toimepanija ja U. Vels sai sellest varalist kasu, teades seejuures, et vara pärineb kuriteost. Seega on kannatanu kahju ja süüdistatavate tegevuse vahel põhjuslik seos. Kohus määras, et süüdistatavatelt välja mõistetud summa tuleb hüvitada solidaarselt Viru Maakohtu
  29. märtsi
  30. a otsusega süüdi tunnistatud G. K-ga, kellelt mõisteti kannatanu kasuks kahjuhüvitis välja samal alusel.
  31. Maakohtu otsuse peale esitasid teiste seas apellatsioonid U. Velsi kaitsjad vandeadvokaadid Natalia Lausmaa ja Silver Reinsaar, kes taotlesid süüdistatava õigeksmõistmist ning talle süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist.
  32. Tallinna Ringkonnakohtu
  33. augusti
  34. a otsusega rahuldati U. Velsi huvides esitatud apellatsioonid osaliselt. Ringkonnakohus kvalifitseeris kinnistu müügist saadud tulu omandamise KarS § 202 lg 1 järgi. H. T. tsiviilhagi osas jäi maakohtu otsus muutmata. 4.
  35. Ringkonnakohtu hinnangul on U. Velsi süü KarS § 202 järgi tõendatud. Apellatsioonikohus nõustus, et kelmusega saadud kinnistu müügist pärineva raha omandamine on kuriteoga saadud vara omandamine KarS § 202 järgi. Omandatav vara ei pea pärinema vahetult eelteost. Kohus kvalifitseeris selle teo KarS § 202 lg 1 järgi, kuna
  36. a lõpuni oli KarS § 202 lg 2 p-s 2 nimetatud kvalifitseeriva tunnusena vaid sama teo korduv toimepanemine. 2

(5)1-16-2411 4.
  1. H. T. tsiviilhagi rahuldas maakohus põhjendatult ja U. Vels vastutab solidaarselt koos otsese kahju tekitajatega 40 000 euro suuruse kahju põhjustamise eest. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  2. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni prokurör, süüdistatavate kaitsjad ning kolmanda isiku esindaja. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. jaanuari
  4. a määrustega võeti U. Velsi kaitsjate kassatsioonid menetlusse. Teised kassatsioonid jäid menetlusse võtmata. 5.
  5. U. Velsi kaitsja advokaat S. Reinsaare kassatsioonis taotletakse süüdistatava õigeksmõistmist, asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist või alternatiivselt H. T-ga seotud kuriteo kvalifikatsiooni muutmist. U. Velsi roll ja osalus kuritegelikus ühenduses, samuti tema süü teistes talle etteheidetavates tegudes on tõendamata. U. Velsi vara konfiskeerimine ja laiendatud konfiskeerimise asendamise korras temalt raha väljamõistmine on põhjendamatu. Kohtud pole andnud korrakohast hinnangut jälitustegevusele. H. T. kinnistuga seotud teos heidetakse U. Velsile ette süüteoga saadud vara omandamist. Süüdistuse kohaselt saadi kelmuse tulemusena kinnistu. Selle edasimüügist teenitud raha ei ole saadud kelmusega ja seega ei täida selle raha omandamine ka KarS § 202 koosseisu.
  6. U. Velsi huvides esitas kassatsiooni ka advokaat N. Lausmaa, kes taotleb süüdistatava õigeksmõistmist, tsiviilhagide rahuldamata jätmist ja konfiskeerimisotsustuse tühistamist. Kaitsja hinnangul pole ükski U. Velsile süüks pandud tegu tõendatud. Mh on põhjendamatu tema süüditunnistamine H. T. kinnistu müügist saadud raha omandamises. Temalt ei saa solidaarselt A. Velsi ja G. K-ga nõuda H. T. kasuks kahju hüvitamist. U. Vels ei pannud toime kelmust ja puudub õiguslik alus tema kohustamiseks kahjunõue hüvitada. Ka ei ole põhjendatud süüdistatava vara konfiskeerimine.
  8. novembril 2020 ja
  9. veebruaril 2021 esitas S. Reinsaar kassatsiooni täienduse, milles selgitatakse veel kord, miks ei vasta U. Velsi tegevus KarS § 255 ja § 202 koosseisudele. S. Reinsaar esitas Riigikohtule ka taotluse süüdistatava tõkendi tühistamiseks.
  10. Prokuratuuri vastuses leitakse, et kassatsioonide rahuldamiseks pole alust. U. Velsi süü kõigis tegudes on tõendatud. Kelmusega omandatud kinnistu müügist saadud raha oli kuritegelikku päritolu ning selle omandamisega täitis U. Vels KarS § 202 lg 1 koosseisu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  11. Kolleegiumi hinnangul ei anna valdav enamik kassatsiooniväiteid alust maa- ega ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Tõendite hindamist ja kohtuotsuste põhjendamist puudutavad kassatsiooniväited on ainetud. Kohtud on küllaldasel määral analüüsinud kõiki kaitseväited ning erinevad tõstatatud kahtlused U. Velsi süüküsimuses veenvalt kummutanud. Tähelepanu väärib üksnes kaitsjate materiaalõiguslik etteheide U. Velsi KarS § 202 lg 1 järgi süüditunnistamises H. T-lt välja petetud kinnistu edasisest müügist saadud raha omandamises. Selles küsimuses selgitab kolleegium järgmist.
  12. KarS § 202 lg 1 järgi karistatakse mh süüteo tulemusena saadud vara omandamise eest. Viidatud kuriteokoosseisu tähenduses saab üldjuhul omandada vaid vahetult süüteost pärinevat vara, mitte aga nn muundvara. Tegu on varavastase süüteoga, mis on lahutamatult seotud eelteoga ja mis süvendab eelteo ebaõigussisu seeläbi, et süüteo toimepanemise tulemusel saadud vara omandamisega vähendatakse kannatanu võimalust tema õiguspärasest valdusest välja läinud vara tagasi saada. Kui süüteo toimepanemise tulemusel saadud vara müüakse, vahetatakse või muul moel muudetakse 3
(5)1-16-2411 mõneks teiseks varaühikuks, ei ole selle nn muundunud vara puhul seega enam tegemist koosseisukõlbliku teoobjektiga KarS § 202 lg 1 tähenduses.
  1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsuse nr 3-1-1-19-12 p-s 8.3 leiti siiski, et vahetult eelteost pärineva sularaha eest soetatud asja omandamine täidab samuti KarS § 202 koosseisu. Seda põhjusel, et raha on teistest vara liikidest erinev: anonüümne, suure käibevõimega ja üldine väärtuse ekvivalent, mis annab sellele selge eelise võrreldes teiste vara liikidega. Raha säärast eelisseisundit tuleb kriminaalõiguslike vahenditega kaitsta, et takistada kuritegelikul teel saadud raha kiiret muundamist heauskse omandaja varaks. Esitatud seisukohta ei saa aga kohaldada vastupidises, kõne all olevas olukorras, kus kuriteoga ei saadud raha, vaid kinnistu, mis n-ö muundati seejärel müügitehingu abil rahaks.
  4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
  5. märtsi
  6. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  7. augusti
  8. a otsuse osas, millega U. Vels tunnistati süüdi H. T. kinnistu müügist saadud raha omandamises. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse ja mõistab U. Velsi selles kuriteos õigeks. H. T. tsiviilhagi U. Velsi vastu jääb KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Muus osas, sh U. Velsile mõistetud liitkaristuse osas, jääb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonid tuleb rahuldada osaliselt.
  9. U. Velsile riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat N. Lausmaa esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks, süüdistatavaga konsulteerimiseks ja kassatsiooni koostamiseks aega kuus tundi. Kaitsja taotleb kassatsiooni koostamise töömahukuse tõttu tasu suurendamist 200% võrra, s.o kokku 842,40 euro hüvitamist. Kolleegiumi hinnangul olid taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud, kuid mahu suurendamiseks põhjust pole: kassatsioonis korratakse suures osas juba varem esitatud argumente ning üksnes väikest osa neist saatis Riigikohtus edu. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri
  10. juuli
  11. aasta määruse nr 16 § 1 lg-te 6 ning 10 ja § 6 lg 3 alusel rahuldab kolleegium N. Lausmaa taotluse osaliselt ja määrab kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 388,80 eurot (sh käibemaks). Kuna Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 märgitud lahendi, jääb see menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel riigi kanda.
  12. Menetluskulude hüvitamise taotluse esitas ka U. Velsi valitud kaitsja S. Reinsaar. Taotluse kohaselt osutas kaitsja U. Velsile kassatsioonimenetluses õigusabi 21 tundi kokku hinnaga 2550 eurot. Kohtupraktikas kinnistunud põhimõtte kohaselt tuleb menetlusosalisel mitme kaitsja olemasolul hüvitada tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  13. juuni
  14. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-13, p 23 ja
  15. mai
  16. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-22-17, p 59). Pidades silmas eelöeldut ja seda, et valdav enamik S. Reinsaare kassatsioonis esitatud argumente jäi Riigikohtus tagajärjetuks, mõistab Riigikohus KrMS § 175 lg 1 p 1, § 181 lg 1 ja § 186 lg 1 alusel U. Velsi kasuks riigilt välja 500 eurot.
  17. Kuna U. Velsi kaitsja S. Reinsaare kassatsiooni täiendused on esitatud
  18. a novembris ja
  19. a veebruaris, s.o pärast kassatsioonitähtaja lõppu, ja taotletud ei ole kassatsioonitähtaja ennistamist, jäävad need täiendused kui mittetähtaegsed KrMS § 350 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  20. novembri
  21. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11, p 15). S. Reinsaar esitas Riigikohtule ka taotluse süüdistatava vahi alt vabastamiseks. Kuna kolleegium teeb selles asjas lõpliku otsustuse, jääb kaitsja taotlus läbi vaatamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  22. märtsi
  23. a otsus nr 1-17-6021/333, p 26). 4
(5)1-16-2411 (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.