KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2021, Tartu Haldusasja number 3-20-2602 Haldusasi Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.12.2020

) § 37 lg 2 p 6). Kui kaebaja seda soovib, siis tuleb see nõue konkreetselt välja tuua ja ühtlasi tuleb kohtule seejuures selgitada, miks on tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus andis Y-le tähtaja (15 päeva määruse kättesaamisest arvates) oma esindusõiguse tõendamiseks ja kaebuse muude puuduste kõrvaldamiseks.

1. Y edastas
2. veebruaril 2021 kohtule uue volikirja, milles on märgitud, et X volitab OÜ-d Law Office Mets & Co ja Ya halduskohtumenetluses end esindama ja mille kohaselt ta kiidab Y poolt kõik eelnevalt tehtud menetlustoimingud heaks.
3. Tartu Halduskohtu
4. veebruari
5. a määrusega kohustas kohus kaebaja esindajat kahe

§ 37lg 2 punktile 1.

Vaidlusaluse ettekirjutusega on kohustatud kaebajat Eesti Vabariigist lahkuma (hiljemalt

1. detsembril 2020). Arvestades seda, et sissesõidukeelu kohaldamise osas on ettekirjutuses märgitud, et kohaldatakse siseriiklikku sissesõidukeeldu 0 aastaks ja 0 kuuks, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kaebajale sissesõidukeeldu kohaldatud ei ole.
2. PPA teatas
3. veebruaril 2021 vastuseks kohtunõudele, et vaatamata korduvatele piiriületuspäringutele puuduvad PPA-l andmed Xi Schengeni liikmesriikide territooriumilt lahkumise kohta. Samuti puuduvad PPA-l andmed tema Eestis viibimise kohta Y on
4. veebruari
5. a vastuses kohtule teatanud, et kaebaja on praeguseks Eesti Vabariigist lahkunud ja viibib Poola Vabariigis. Y teatele on lisatud Poola äriühingu esindaja inglisekeelne pöördumine (dtl 119). Kohtule ei ole kuupäeva täpsusega teada, millal kaebaja Eesti Vabariigist lahkus, kuid PPA ja Ya esitatud teavet koostoimes arvestades on tema Eestist lahkumine usutav.
6. Kohus leiab, et kuna kaebaja on vaidlusaluse lahkumisettekirjutuse praeguseks täitnud, ei mõjuta PPA
7. detsembri
8. a ettekirjutus nr 1052237628 enam tema õigusi ning selle ettekirjutuse tühistamise kaebus on muutunud ainetuks. Riigikohtu halduskolleegium on
9. novembri
10. a otsuse nr 3-3-1-44-14 p-s 12 selgitanud, et olukorras, kus tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, tuleb lähtuda analoogiast

§ 152

lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 3 3-20-2602

1. Kohus selgitas
2. jaanuari
3. a määruses, et kui kaebaja on Eesti Vabariigist lahkunud, siis tuleb kohtule teatada, kas kaebaja soovib vaidlusaluse haldusakti tühistamisnõudelt üle minna selle haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise nõudele (

§ 37lg 2 p 6).

Kui kaebaja seda soovib, siis tuli see nõue konkreetselt välja tuua ja ühtlasi tuli kohtule seejuures selgitada, miks on tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Y sai nimetatud halduskohtu määruse kätte

1. jaanuaril 2021 ning ei ole määruses antud vastamistähtaja jooksul (15 päeva määruse kättesaamisest) kohut teavitanud kaebaja soovist tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekuks. Samas on aga
2. veebruaril 2021 kohut teavitatud sellest, et kaebaja ei viibi enam Eesti Vabariigis.
3. Kohus leiab, et olukorras, kus PPA
4. detsembri
5. a ettekirjutuse nr 1052237628 tühistamise nõue on muutunud ainetuks ja selle haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudele ülemineku soovi ei ole avaldatud, tuleb menetlus lõpetada

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kohtul ei ole võimalik kaebaja vastava taotluse olemasoluta kaebust muuta ja minna tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele. Ühtlasi leiab kohus, et PPA

1. detsembri
2. a ettekirjutuse nr 1052237628 õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale õiguslikku kasu, mistõttu ei oleks sellise nõude menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning kohus ei pea tõenäoliseks, et isegi sellise taotluse olemasolul rahuldaks tuvastamisnõudele ülemineku taotluse. Nimetatud ettekirjutus ei takista kaebajal Eesti Vabariiki saabuda, kui tal peaks selline soov olema.
3. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva asja menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral sama nõudega samal alusel halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. Menetluskulud 19.

§ 104

lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lõike 1 p 4 alusel.

Kuna kohus lõpetab praeguse asja menetluse eelviidatud sätte alusel, tuleb tasutud riigilõiv tagastada. Praeguses asjas on kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu kokku 30 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg-d 1 ja 6). Kohus peab põhjendatuks tagastada kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu (15 eurot). Kohus selgitas

1. detsembri
2. a määruses (p 7), et käsitab koos esialgse kaebusega tasutud riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse riigilõivuna. Seega tagastab kohus kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu Law Office Mets & Co OÜ pangakontole, millelt see on tasutud. Esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu (15 eurot) ei pea kohus põhjendatuks tagastada. Kohus on esialgse õiguskaitse taotluse lahendanud sisuliselt. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata ning sisuliselt läbi vaadatud kaebuse või taotluse eest tasutud riigilõivu ei tagastata (Riigikohtu
3. jaanuari
4. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-99-10, p-d 11 ja 12; määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-11, p 10). 20.

§ 108

lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti.

§ 108

lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus märgib, et praegusel juhul ei ole toimunud vaidlusaluse haldusakti kehtetuks tunnistamist, vaid see haldusakt on ammendunud, sest kaebaja täitis haldusaktiga pandud kohustuse. Seega ei 4 3-20-2602 ole tegemist olukorraga, kus haldusorgan oleks ise tunnistanud vaidlusaluse haldusakti kehtetuks ja oleks seetõttu kohustatud hüvitama kaebaja menetluskulud. Seega jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kuna vastustajaks on haldusorgan, kelle põhitegevusse kuulub käesoleva kohtuvaidluse esemega seonduv tegevus, ei ole tema võimalike menetluskulude väljamõistmine kaebajalt kehtiva kohtupraktika1 kohaselt tõenäoline ning kohus ei pea otstarbekaks anda vastustajale täiendavat tähtaega menetluskulu taotluste ja dokumentide esitamiseks. Seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. 21. Kohtulahendi avaldamisel tuleb selles sisalduvate isikute nimed ja pangakonto number asendada tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 1 Nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus asjas nr 3-16-2267( p 21),
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-3-1-73-16 (p 48 ja seal viidatud praktika). 5