2-18-10338/143

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-18-10338 Kohtuasi avaldus lapsega suhtlemise kindlaksmääramiseks korra YY avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. oktoobri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja XX (isikukood xxxxxxxxxxx) Puudutatud isik YY (isikukood xxxxxxxxxxx) Puudutatud isik XY (isikukood xxxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova Kehtna Vallavalitsus (registrikood 77000252), lepinguline esindaja Ege Vonbret Tapa Vallavalitsus (registrikood 75033477), lepinguline esindaja Relika Pedoson Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Võtta vastu Tapa Vallavalitsuse esitatud kodukülastusleht ning Kehtna Vallavalitsuse esitatud e-kirjavahetus.
5. Rahuldada XX määruskaebus osaliselt.
6. Tühistada Pärnu Maakohtu
7. oktoobri
8. a määrus osas, millega maakohus jättis XX avalduse rahuldamata ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada XX avaldus osaliselt.
9. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 4.
10. Rahuldada XX avaldus lapsega suhtlemise korra määramiseks osaliselt. 2-18-10338 4.
11. Määrata XX (isa) ja XYi (laps) suhtlemise kord järgmiselt: 4.2.
12. Isa kohtub lapsega iga paaris nädala laupäeval või pühapäeval vähemalt kaks tundi järjest. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, võtab isa lapse tema elukohast ja toob tagasi lapse elukohta. Vanemad lepivad kohtumiste täpse aja ja koha kokku hiljemalt nädal enne kohtumist. Kohtumise täpset aega ja kohta kokku leppides arvestavad vanemad lapse päevakava ja isa transpordivõimalusi. 4.2.
13. Lapse haigestumise või muu mõjuva põhjuse tõttu ära jäänud kohtumised asendatakse esimesel võimalusel. 4.2.
14. Kolme esimese kohtumise juures viibib lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja. Vanemad teavitavad lastekaitsetöötajat kohtumise ajast ja kohast hiljemalt nädal enne kohtumist. Ema võib kolme esimese kohtumise juures viibida selliselt, et ta ei asu lapse vaateväljas. 4.2.
15. Isa suhtleb lapsega kaugkommunikatsioonivahendi (telefoni või Skype, Viber, Messenger vms rakenduste) teel iga nädala kolmapäeval kell 19.00, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Isa helistab emale ning ema võimaldab lapsel isaga kaugkommuninatsioonivahendi teel suhelda ja tagab lapse valmisoleku isaga suhtlemiseks. 4.2.
16. Isa kohtub lapsega vähemalt kaks tundi järjest või suhtleb temaga kaugkommunikatsioonivahendi teel ka lapse sünnipäeval, isadepäeval,
17. veebruaril,
18. juunil,
19. detsembril ja
20. detsembril. Täpse suhtlemise viisi, aja ja koha lepivad vanemad kokku vähemalt nädal enne suhtlemise aega. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, võtab isa kohtumiseks lapse tema elukohast ja toob tagasi lapse elukohta. 4.2.
21. Lapsega suhtlemine jääb ära, kui isa on kohtumise või kaugkommunikatsioonivahendi teel suhtlemise ajal joobeseisundis. Sel põhjusel ärajäänud kohtumist või suhtlust ei asendata. 4.2.
22. Vanemad ei kaasa kohtumistele kolmandaid isikuid (elukaaslased, sõbrannad jne) ning teevad kõik võimaliku, et kohtumised ja suhtlus toimub lapse jaoks positiivses õhkkonnas ning lapse üleandmisel ja suhtlust võimaldades ei teki verbaalseid ega füüsilisi konflikte. 4.2.
23. Vanemad saadavad lapsega seotud teateid teineteisele SMS-sõnumite teel, sealjuures kinnitab teatesõnumi saanud vanem sõnumi kättesaamist lühivastusega (OK, nõus jne). Vanemad suhtlevad omavahel viisakalt ja asjalikult. Vanemad hoiduvad lapse juuresolekul kasutamast teineteist halvustavaid iseloomustusi ja väljendeid ning säilitavad viisakuse ja hoiduvad omavahel suheldes tülitsemisest. Vanemad püüavad omavahelises suhtluses välistada ja ära hoida olukordi, mille käigus on võimalus konfliktide tekkimine nende lähikondsete (vanemad, elukaaslased, õed-vennad) ja teise vanema vahel. 4.
24. Lõpetada YY ühise hooldusõiguse lõpetamise ja ainuhooldusõiguse üleandmise avalduse menetlus, kuna avaldaja on esitatud avaldusest
25. septembril 2019 loobunud. 4.
26. Jätta lapsele määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. 2 2-18-10338 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja menetlusosaliste seisukohad
27. XX (avaldaja, isa) esitas
28. juulil 2018 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus määrata kindlaks tema ning XYi (puudutatud isik I, laps) suhtlemise korra. Isa soovis suhelda lapsega vähemalt üle nädala reedest pühapäevani oma elukohas või enda valitud muus kohas selliselt, et ema toob lapse isa juurde võtab lapse isa juurest ning lapse üleandmise juures ei viibi kõrvalisi isikuid. Samuti soovis isa suhelda lapsega tähtpäevadel ning oma puhkuse ajal kaks korda aastas korraga kaks nädalat. Isa palus määrata ka ära jäänud kohtumiste asendamise ja lapsega reisimise korra, vanemate kohustuse suhtuda teineteisesse lugupidavalt ning kohustuse mitte piirata lapsega suhtlemist telefoni teel jm suhtlemist puudutavad tingimused. Avalduse kohaselt sündis avaldaja ja YY (puudutatud isik II, ema) kooselust
29. juulil 2016 ühine laps XY. Isale määrati vanglakaristus ning alates
30. märtsist 2017 viibib ta kinnipidamisasutuses. Ema takistab isal lapsega suhelda, vaatamata sellele, et Viru vangla võimaldab vanematel lastega kokku saada. Seetõttu on alust arvata, et ema takistab suhtlemist ka pärast isa vabanemist, mistõttu tuleb alates isa vabanemisest määrata kindlaks isa ja lapse suhtlemise kord. Vabanemisel saaks isa elada Tapal ning minna tööle ehitusettevõttesse. Kuna laps elab emaga Kehtnas, peaks ema tooma lapse isaga suhtlemiseks Kehtnast Tapale. Kuna lapse emapoolne vanaema elab ka Tapal, saab ema sel ajal oma ema juures viibida. Kuna isa asub vabanemise järel esmaspäevast reedeni tööle, ei ole mõeldav, et ta läheb pärast tööpäeva Kehtnasse lapsele järele. Isal on ka teine laps, kellega ta soovib samal ajal Tapal suhelda.
31. Ema ei nõustunud isa pakutud suhtlemise korraga. Ema ei saa viia last üle nädala isa juurde Tapale. Emal ei ole autot ega juhilube ning novembrikuus sünnib tal teine laps. Kui isa soovib lapsega kohtuda, peab ta ise selleks midagi tegema. Suhtlemiskorda ei ole põhjendatud määrata, sest isa viibib kuni
32. a märtsikuuni kinnipidamisasutuses. Isalt tuleb pärast vabanemist nõuda tõendit selle kohta, et tal on töö- ja elukoht. Samuti tuleb nõuda tõendit selle kohta, et ta osaleb alkoholi võõrutusravil. Arvestades isa varasemat käitumist vanemate kooselu ajal, võib isa olla alkoholi mõju all lapsele ohtlik.
33. Kehtna Vallavalitsuse arvates on ennatlik määrata kindlaks suhtlemise kord, kui isa viibib kinnipidamisasutuses. Tapa Vallavalitsus leidis samuti, et suhtlemiskorra kindlaksmääramine oleks ennatlik. Ei ole teada, kus hakkab isa pärast vabanemist elama ning millistes tingimustes. Isal tuleks leida enne stabiilse sissetulekuga püsiv töökoht ja kindel elukoht, mis võimaldab tal last hooldada ja suhtluskorra raames kasvatada. 3 2-18-10338
34. Lapse esindaja hinnangul on ennatlik määrata suhtluskord kindlaks enne isa vabanemist. Ei ole teada, millistes tingimustes hakkab isa pärast vabanemist elama ning kus töötama. Isa esitatud suhtluskord lähtub isa huvidest ning mitte lapse huvidest. Last on viidud isa juurde kinnipidamisasutusse kolm korda 24 tunniks. Ühel korral viibis kohtumisel ka ema. Laps tundis isa ära, kuid isa ei mänginud temaga, vaid laps mängis üksinda. Pärast kohtumist ei jäänud laps magama ning ta oli ärritunud. Lapse viimine isa juurde vanglasse ei ole lapse huvides.
35. Ema esitas
36. juulil 2018 Pärnu Maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse emale üleandmiseks.
37. Kohus kuulas
38. novembril 2018 vanemad ära. Ärakuulamisel väitis isa, et elas lapsega koos esimesed poolteist aastat, enne kui ta ära läks. Laps käis kolm korda isaga Viru vanglas kohtumas. Üks kord käis laps koos emaga ning ülejäänud kordadel koos isa emaga (s.o lapse vanaema). Isa tahab, et ta saaks pärast vabanemist lapsega suhelda. Ema leidis, et menetlus tuleks peatada ning suhtluskord kindlaks määrata siis, kui isa vabaneb. Menetlusosalised (sh isa) olid nõus menetluse peatamisega ning isa hooldusõiguse peatamisega kuni isa vabanemiseni.
39. Pärnu Maakohus peatas
40. novembri
41. a määrusega menetluse ning isa hooldusõiguse. Isa esitas
42. märtsil 2019 avalduse menetluse uuendamiseks ning hooldusõiguse taastamiseks, sest isa ei viibi enam kinnipidamisasutuses. Pärnu Maakohus uuendas
43. märtsi
44. a määrusega menetluse ning taastas isa hooldusõiguse.
45. Maakohus kuulas vanemad
46. juunil 2019 ära. Ärakuulamise käigus sõlmisid vanemad esialgse kokkuleppe lapsega suhtlemiseks kohtumenetluseajal, mille kohus kandis istungiprotokolli. Kokkuleppe kohaselt oli isal õigus kohtuda lapsega igal nädalavahetusel ühel päeval vähemalt kaks tundi järjest selliselt, et kohtumiste juures ei viibi kõrvalisi isikuid ning ema viibib lapse vaateväljast eemal. Ühtlasi palus kohus emal esitada omapoolse ettepaneku lapse ja isa suhtlemise korra kohta.
47. Ema esitas kohtule suhtlemise korra, mille kohaselt võiks isal olla õigus kohtuda lapsega iga nädalavahetuse ühel päeval kuni lapse 5-aastaseks saamiseni, paaris aastatel
48. ja
49. detsembril ning paaritutel aastatel
50. ja
51. detsembril, isadepäeval ja lapse sünnipäeval. Lisaks oli ema nõus, et vanem, kelle juures laps viibib, ei tohi takistada teisele vanemal lapsega suhelda, sh on isal õigus suhelda lapsega
52. juunil ja
53. detsembril telefoni teel. Ema ei nõustunud sellega, et puhkuse ajal on laps pikemalt isa juures.
54. Kohus arutas menetlusosalistega suhtluskorda uuesti
55. septembril
56. Vanemad ei jõudnud suhtlemise kohas kokkuleppele. Isa leidis, et kohtu määratud suhtlemise kord ei toiminud, ning ta tegi ettepaneku, et lapsega kokkusaamised toimuksid Tallinnas. Isa lahkus ärakuulamiselt, kui kohus selgitas, et isal tuleks lapse huvides siiski ise lapse juurde minna. Ema nõustus sellega, et kohtumised toimuvad kord nädalas ühel päeval Kehtnas või Raplas. Ema loobus ärakuulamisel ühise hooldusõiguse lõpetamise avaldusest. Maakohtu määrus ja põhjendused
57. Pärnu Maakohus lõpetas
58. oktoobri
59. a määrusega avaldusest loobumise tõttu ema ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse menetlemise, jättis rahuldamata isa avalduse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ja määras kohtu algatusel isa ja lapse suhtlemise korra. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda. 4 2-18-10338
60. Maakohus määras isa ja lapse suhtlemise korra kindlaks järgmiselt: - isal on õigus lapsega kohtuda kaks korda kuus üle nädalavahetuse. Kohtumise kestus on vähemalt kaks tundi, arvestades lapse päevakava. Lapse haigestumise tõttu ära jäänud kohtumised tuleb esimesel võimalusel asendada; - kohtumised toimuvad lapse elukohajärgses omavalitsusüksuses, lapsele turvalises keskkonnas, kokkusaamisi, mille juures edaspidi ei viibi lastekaitsetöötaja, lepivad pooled omavahel vähemalt nädal aega enne kokku, sealjuures peab isa kokkusaamise eelnevalt kooskõlastama telefoni teel ka lastekaitsetöötajaga. Lapse emal ei ole kohustust tuua last oma kulul kokkusaamistele, mis toimuvad väljaspool lapse elukohajärgset omavalitsust; - esimese kolme kohtumise juures peab viibima ka lastekaitsetöötaja, lapse ema võib samuti nende kohtumiste juures viibida selliselt, et ta ei asu lapse vaateväljas; - lapse emal on õigus keelduda lapse üleandmisest isale juhul kui lapse isa on kokkusaamisele tulnud joobeseisundis. Sel viisil ära jäänud kohtumisi ei asendata; - lapsevanemad ei kaasa kohtumistele kolmandaid isikuid (elukaaslased, sõbrannad jne) ning teevad mõlemalt poolt kõik võimaliku, et kohtumised toimuks lapse jaoks positiivses õhkkonnas ja kohtumistel ei tekiks osaliste vahel mingeid verbaalseid ega füüsilisi konflikte; - lapsevanemate omavaheline suhtlemine. Laste vanemad saadavad lastega seotud teateid teineteisele SMS-sõnumite teel, sealjuures kinnitab teatesõnumi saanud lapsevanem sõnumi kättesaamist lühivastusega (OK, nõus jne.). Vanemad suhtlevad omavahel viisakalt ja asjalikult. Lapsevanemad hoiduvad oma lapse juuresolekul kasutamast teineteist halvustavaid iseloomustusi ja väljendeid ning säilitavad viisakuse ja hoiduvad tülitsemisest ka omavahel suheldes. Lapsevanemad püüavad omavahelises suhtlemisel välistada ja ära hoida olukordi, mille käigus on võimalus konfliktide tekkimine nende lähikondsete (vanemad, elukaaslased, õed-vennad) ja teise vanema vahel; - suhtlemiskorras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad lapsevanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades sealjuures lapse parimaid huve.
61. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb isa avaldus jätta perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg-st 3 juhindudes rahuldamata, sest lapsega kohtumise nõudmisest on saanud isa jaoks vahend, millega isa saab sekkuda lapse ema ellu ja muuta seda võimalikult ebameeldivaks. Sellisele eesmärgile ei anna kohus PKS § 143 lg 3 järgi õiguskaitset. Isa nõutud suhtluskorra tingimused ei ole täidetavad ega juhindu lapse huvidest ning sellise suhtlemise käigus ei ole tagatud lapse turvalisus. Isa ei ole nõus tegema suhtluskorra tingimustes järeleandmisi. Isa prioriteediks ei ole lapsega suhtlemine. Isa taotletud suhtluskord põhineb isa soovil tekitada emale võimalikult palju ebameeldivusi, mitte isa huvil lapsega suhelda. Isa keeldus kõikidest kohtus pakutud suhtlemise variantidest, sh lapsega Raplas suhtlemisest selliselt, et ema toob lapse Raplasse, tuues esile probleemid sissetuleku ja ühistranspordiga. Isa ei ole selgitanud, mida ta soovib lapsega Tallinnas teha. Tallinnas isaga kohtumisel ei saaks järgida lapse päevakava, laps ei saaks lõuna ajal magada ega rahulikult isaga suhelda. Toimunud kohtumistel Kehtna vallas oli laps oma turvalises tingimustes lasteaia piiratud territooriumil, mis ei ole võrreldav tingimustega Tallinna linnas. Laps vajab linnatingimustes ainuüksi liiklusohu tõttu pidevat järelevalvet. Kohus ei ole veendunud, et isa suudab lapse järele piisavalt valvata. Kohus selgitas isale korduvalt ka seda, et kohus ei saa emalt nõuda lapse toomist ja viimist lapse elukohast kaugel toimuvatele kokkusaamistele. Isa peab ise lapse juurde minema ning sellega 5 2-18-10338 seonduvad kulud kandma. Kohus arvestab ka sellega, et laps on täielikult ema ülalpidamisel. Isa ei ole tema enda sõnul pärast vanglast vabanemist lapsele elatist maksnud.
62. Kohus saab PKS § 143 lg-te 1, 3¹ ja 5 järgi (maakohtu määruses osaliselt ekslikult märgitud PKS § 173) määrata isa ja lapse suhtluskorra, juhindudes lapse huvidest. Kohus ei saa jätta suhtluskorda kindlaks määramata põhjusel, et isa esitatud suhtluskord ei vasta lapse parimatele huvidele. Lapsel on õigus mõlema vanemaga suhelda. Kohus ei piira lapse ja vanema suhtlemisõigust, vaid jätab kinnitamata isa taotletud suhtluskorra. Kuna isa ei ole nõus lapsega kohtuma ema pakutud suhtluskorra tingimustel, ei saa kohus reguleerida praegust olukorda ka ema taotluse alusel. Kohus lähtub poolte varem kokkulepitud suhtluskorrast ning lapse parimatest huvidest.
63. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Määruskaebus
64. Isa esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning teha uue määruse, millega määrata kindlaks selline suhtlemise kord, et isal oleks võimalus lapse elust osa saada. Isa ei ole maakohtu kindlaksmääratud suhtluskorraga nõus. Isal ei ole võimalik Kehtnasse sõita. Lapsega Tallinnas kohtumine ei oleks ohtlik. Ka varem oli selliselt suhtluskord reguleeritud ning see ei toiminud. Kohus ei märkinud seda, millises turvalises kohas Kehtnas kohtumised toimuvad. Isa ei ole nõus sellega, et vanemad lepivad pärast esimest kolme kohtumist kokku järgmised kohtumised. Kohtul on piisavalt tõendeid selle kohta, et vanemad ei suuda omavahel kokkuleppeid teha. Isa ei nõustu sellega, et emal ei ole kohustust tuua last kohtumistele väljapoole lapse elukohta. Kohus ei saa panna seda kohustust siis ka isale. Isa elab Tamsalus ning Kehtnas käimine võtaks temalt terve päeva aega. Isa nõustub sellega, et vanemad suhtlevad omavahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Isa ei nõustu aga sellega, et esimeste kohtumiste juures peab viibima lastekaitsetöötaja. Kui isa lapsega esimene kord kohtus, viibis lastekaitseametnik kohtumise juures. Ta ei täheldanud probleeme. Kohus leidis ekslikult, et isa ei selgitanud, mida ta lapsega Tallinnas koos teeks. Ema keelab isal ka lapsega telefoni teel suhelda, sh teha videokõnet, mis tänaseid lahendusi arvestades on väga lihtsaks tehtud. Kohus jättis reguleerimata isaga tähtpäevadel kokkusaamised. Samuti jättis kohus tähelepanuta selle, et ema oli nõus, et isa hoiab last Kehtnas terve päeva. Kohus ei ole võimaldanud isal tutvuda lapse elukohaga, et veenduda selle lapsele sobivuses. Kohus tegi lahendi, mida on võimatu täita, kohtu eesmärk on isa hoida lapsest eemal nii palju, kui on võimalik. Kohus ei arvestanud vanemate majandusliku seisuga. Asjaolu, et isal on kriminaalne minevik, ei anna kohtule õigust piirata isa õigust lapsega suhelda.
65. Ema, lapsele määratud esindaja ning eestkosteasutused ei nõustunud määruskaebusega ja palusid jätta selle rahuldamata. Tapa Vallavalitsus lisas vastusele kodukülastusakti, mille kohaselt tegi lastekaitsespetsialist koos sotsiaalhoolekande spetsilistiga
66. oktoobril 2019 isa elukohas etteteatamata kodukülastuse. Kodukülastuse hetkel oli isa silmnähtavalt alkoholijoobes, mis on fikseeritud kodukülastuse aktil ja mida on isa omakäelise allkirjaga kinnitanud. Kehtna Vallavalitsus edastas kohtule e-kirjavahetuse isaga.
67. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Menetluse edasine käik 6 2-18-10338
68. Tallinna Ringkonnakohus andis
69. augusti
70. a kirjaga menetlusosaliste tähtaja, et selgitada vahepeal toimunud lapse ja isa kohtumisi, lapse päevarutiini jt suhtlemist puudutavaid asjaolusid.
71. Isa vastas, et tema ja lapse viimane kokkusaamine toimus
72. a suvel. Lapse ema ei võimalda isal lapsega suhelda. Isa on lapsega mõned korrad telefoni teel suhelnud. Ema keeldub videokõnedest ja lapsest piltide saatmisest. Ema ei võta isaga ühendust ning solvab teda, kui isa emale helistab, et lapsega rääkida. Isa elab Tapa linnas xxx. Ta ei tööta ega ole ennast töötuna arvele võetud.
73. a saadeti ta Soomest puhkusele ning kui tuli aeg tagasi minna, tuli viirus ja sellest ajast saati on ta kodus. Isa soovib lapsega suhelda telefoni või interneti teel. Isa jääb enda varem esitatud seisukohtade juurde. Ei vasta tõele, et isa kohtus lapsega joobeseisundis ega ka see, et ta käis lastekaitsetöötaja juures joobeseisundis.
74. Ema vastas, et isa ja laps ei ole alates
75. a suvest kohtunud, kuid on suhelnud paar korda telefoni teel. Ema esitas kohtule lapse päevarutiini. Ema on nõus, et isa suhtleb lapsega telefoni või interneti vahendusel, kuid üks kord nädalas. Tähtpäevadel toimuksid kokkusaamised selliselt, nagu on suhtluskorras välja toodud.
76. Lapse esindaja vastas, et isa ja laps kohtusid viimati
77. a suvel, kuid on suhelnud lapsega paar korda telefoni teel. Isa pöördus üks kord omal initsiatiivil Tapa Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, soovides teada, miks ta ei saa lapsega suhelda. Kohtumisele tuli ta tugevas alkoholijoobes ja ta ei olnud võimeline adekvaatset vestlust läbi viima. Esindaja suhtles lapsega. Laps on aktiivne ja hea suhtleja. Lapsel on ema juures hea elada. Laps ei osanud vastata isaga kohtumiste kohta ning talle ei meenunud viimane isaga kokkusaamine ega see, milline isa välja näeb. Laps arvas, et ta võiks isaga kohtuda. Esindaja suhtles ka lastekaitsetöötaja ja emaga.
78. Tapa Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja ei ole teadlik sellest, kus isa elab. Isa viimane elukoht oli Tamsalus xxx. Haridus- ja sotsiaalosakonna teada lõppes isa üürileping
79. aprillil
80. Viimati käis ta vallavalitsuses taotlemas toimetulekutoetust ja siis andis ta elukoha aadressiks Tapa linna xxx, millel elab isa enda ema. Rahvastikuregistri andmetel ei ole tal elukohta ning täpne viibimiskoht ei ole Tapa Vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonnale teada.
81. Kehtna vallvalitsus vastas, et laps ja isa ei ole pärast
82. a suvel kokkusaamist rohkem kohtunud. Ema sõnul on laps ja isa mõned korrad telefoni teel suhelnud. Isa ja lapse kohtumised võiksid toimuda Kehtna vallas või Rapla maakonnas, mis on lapsele tuttav ja turvaline. Kohtumised võiksid kesta esialgu paar tundi ning Kehtna Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja on valmis viibima esimese kolme kohtumise juures ka nädalavahetusel, eeldusel, et ametnikku teavitatakse isa ja lapse kohtumisest ette vähemalt nädal. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
83. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada osas, millega maakohus jättis isa avalduse täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue määruse, millega rahuldab avalduse osaliselt.
84. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on eksinud materiaal- ja menetlusõiguse normide kohaldamisel, kui leidis, et isa avaldus tuleb jätta rahuldamata ja suhtluskord tuleb täielikult määrata kohtu omal algatusel. 7 2-18-10338 Praegusel juhul esitas isa avalduse, milles palus määrata enda ja lapse suhtlemise korra. Seega toimus kohtumenetlus isa avalduse alusel. Olukorras, kus maakohus leidis, et isa taotletud tingimustel suhtlemine ei ole lapse huvides, kuid isa ja lapse suhtluskord tuleb määrata teistel tingimustel, ei olnud maakohtul alust jätta isa avaldus rahuldamata, vaid avaldus tulnuks rahuldada osaliselt. Kolleegium parandab maakohtu eksimused ja rahuldab isa avalduse lapsega suhtlemise korra määramiseks osaliselt. Samuti on maakohus ekslikult ja vastuoluliselt viidanud isa avaldust rahuldamata jättes PKS § 143 lg-le, mille kohaselt võib kohus lapse huvides piirata suhtlusõigust, teisalt aga märkinud, et kohus ei piira isa suhtlusõigust. Asjas ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis annaksid praegusel juhul alust isa suhtlusõigust mõneks ajaks piirata. Seetõttu jätab ringkonnakohus suhtlusõiguse piiramist puudutavad põhjendused ja viited PKS § 143 lg-le 3 kohtumäärusest välja.
85. Kolleegiumi hinnangul ei ole õige ka maakohtu järeldus, et isa avaldus on esitatud eesmärgil, millele riik ei pea andma õiguskaitset. PKS § 143 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus lapsega suhelda ning kui vanemad ei jõua vanema ja lapse suhtlemises kokkuleppele, määrab PKS § 143 lg 2¹ järgi vanema nõudel kohus suhtluskorra. Seega on vanemal õigus pöörduda suhtluskorra määramiseks kohtu poole. Ka juhul, kui vanema taotletud tingimustel ei vasta suhtlemine lapse huvidele, ei ole alust järeldada, et riik ei pea sellisele vanemale õiguskaitset pakkuma. Seejuures on maakohtu järeldus ka vastuoluline, kuna maakohus pidas isa ja lapse suhtlemise korra määramist siiski vajalikuks ja määras selle. Lisaks ei ole ringkonnakohtule mõistetav milliste asjaolude alusel maakohus järeldas, et isa eesmärk on lapsega suhtlemist puudutavalt põhjustada emale ebameeldivusi, mitte saada lapsega suhelda. Ka juhul, kui isa esitatud suhtluskord ei lähtu täielikult lapse huvidest, ei saa sellest veel järeldada, et isa tahe on olnud emale võimalikult palju ebameeldivusi põhjustada. Asjaolu, et isa on keeldunud ema ettepanekutest, ei anna alust seda järeldada. Ka ema on keeldunud isa ettepanekutest. Arvestades seda, et laps elab koos emaga Kehtnas ja isa elab Tapal (menetluses avaldatu kohaselt elas isa ka Tamsalus ning kavatses asuda elama Rakverre, kuid kohtuda soovis lapsega oma ema juures Tapal) ning ühistranspordiühendus nende elukohtade vahel on aeganõudev ja kulukas, on mõistetav isa soov kohtuda lapsega korraga pikemat aega ja nii, et ema osaleb lapse transportimisel (kas Tapale või vahepeatusena Tallinnasse). Tapa ja Kehtna vahelist kehva ühistranspordiliiklust arvestades on isal keeruline kohtuda lapsega lühiajaliselt Kehtnas. Seetõttu on tema vastuväited kohtu ja ema pakutud suhtluskorrale mõistetavad ega anna alust järeldada, et isa soovib lapsega suhtlemise käigus põhjustada üksnes emale ebameeldivusi. Pigem soovib isa saada endale sobivamaid suhtlemise tingimusi. Seda arvestades jätab ringkonnakohus ka need põhjendused kohtumäärusest välja.
86. Kolleegium leiab, et maakohus on eksinud ka sisuliselt isa ja lapse suhtluskorra tingimusi määrates. Ringkonnakohus selgitab, et lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 2¹ järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Suhtlemise korra määramise eesmärk on tagada eelkõige lapsele võimalus tunda lahus elavat vanemat ja säilitada lahus elava vanemaga lähedased suhted. 8 2-18-10338 Suhtluskorda määrates juhindub kohus PKS § 123 lg 1 järgi lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute huve. Kohtul on vanema ja lapse suhtluskorda määrates avar kaalumisruum ning suhtluskorda määrates peab kohus kaaluma esitatud asjaolude valguses kõiki vanemate esitatud taotlusi ning määrama sellise suhtluskorra, mis vastab kõige paremini lapse huvidele. Seetõttu peab kohus ka põhjendama, miks ta ei määra suhtluskorda vanema taotletud viisil või miks on ühe vanema või kohtu pakutud tingimustel suhtlemine paremini lapse huvides. Kõrgema astme kohus sekkub sellisesse kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohtu otsuses on kaalumisviga, sh kui maakohus on väljunud kaalumispiiridest või jätnud kaalutlusotsust tehes olulised asjaolud või huvid arvestamata, aga ka siis, kui kohus on mõnele asjaolule omistanud ebaõige tähenduse. Praegusel juhul ei ole maakohus isa ja lapse suhtluskorda määrates arvestanud kõiki vanemate ettepanekuid suhtluskorra määramiseks ega kohaselt põhjendanud, miks ta need kõrvale jätab. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et vanematel on üksmeel või vähemalt osaline üksmeel osades tingimustes, mis ei ole lapse huvidega vastuolus. Selliselt on maakohus jätnud põhjendamatult osad suhtluskorra tingimused määramata. Samuti ei ole maakohus suhtluskorda määrates määrust piisavalt põhjendanud, mistõttu ei ole mõistetav millistel kaalutlustel maakohus suhtluskorra tingimused määras ja mille alusel leidis, et need vastavad kõige paremini lapse huvidele. Kolleegium saab need eksimused parandada.
87. Maakohus järeldas kolleegiumi hinnangul õigesti, et isa avalduses taotletud kohtumiste aeg ja koht ei vasta lapse huvidele, mistõttu tuleb isa ja lapse kohtumised korraldada teisiti. Maakohtu määratud kord, mille kohaselt võib isa kohtuda lapsega kaks korda kuus üle nädalavahetuse lapse elukohajärgses omavalitsuses, vastab lapse huvidele ning tagab isa võimaluse lapsega suhelda ning lapse õiguse vanemaga suhelda ja suhteid säilitada. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu põhjendusi ja täpsustab suhtlemise tingimusi alljärgnevalt. 29.
88. Isa taotles sellist suhtlemiskorda, mille järgi saaks ta kohtuda lapsega üle nädala reedest pühapäevani nii, et ema toob lapse Kehtnast isa juurde Tapale ja viib lapse ka tagasi. Ema ei olnud sellega nõus ning tegi omalt poolt ettepaneku, et suhtlemine võiks toimuda igal nädalavahetusel ühel päeval vastavalt võimalusele (lapse kodu läheduses). Kohtumenetluse ajaks leppisid vanemad kokku, et isal on õigus kohtuda lapsega igal nädalavahetusel ühel päeval vähemalt kaks tundi järjest (Kehtnas). Isa kinnitusel selline suhtlemiskord ei toiminud. Kuna isal ei ole isiklikku sõiduvahendit ning Tapalt Kehtnasse ja tagasi sõitmine võtab ühistranspordiga palju aega ning on kulukas, pakkus isa välja lahenduse, et ema toob lapse Tallinnasse. Ema ei olnud nõus lapse isa juures ööbimise ega lapse Tallinnasse viimisega, kuid pakkus välja, et kohtumised võiksid toimuda Raplas. Raplas kohtumistega ei nõustunud omakorda isa. Lapse esindaja ei toetanud isa juures ööbimisi ning leidis, et kohtumised võiksid toimuda ööbimiseta Kehtnas või Raplas. Kehtna Vallavalitsus leidis, et kohtumised võiksid toimuda lapsele tuttavas ja turvalises keskkonnas Kehtna vallas või Rapla maakonnas ja kesta esialgu paar tundi, sh võiksid esimesed kohtumised toimuda lastekaitsetöötaja juuresolekul. Tapa Vallavalitsus oli seisukohal, et seni, kuni isal ei ole kindlat elukohta, ei ole ööbimised isa juurdes põhjendatud, sh ei ole põhjendatud sellised kohtumised lapse isapoolse vanaema juures Tapal, sest peres on alkoholi probleem. Samuti on Tapa Vallavalitsus kinnitanud, et isa on alkoholijoobes nende poole pöördunud. Tapa Vallavalitsus esitas määruskaebemenetluses kodukülastuslehe (II kd, tl 87), mille ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel vastu. Nimetatud tõend kinnitab, et etteteatamata kodukülastuse ajal oli isa korter lapsega 9 2-18-10338 suhtlemiseks sobivas seisundis, kuid isa oli silmnähtavalt alkoholijoobes. Tänaseks ei ela isa enam nimetatud korteris. 29.
89. Kolleegiumi arvates ei oleks praegusel juhul lapse huvides võimaldada lapsel isa juurde jääda nädalavahetusteks, sest mitmepäevased ööbimisega kokkusaamised ei pruugi olla lapsele turvalised ega vastata seetõttu lapse huvidele. Kolleegium mõistab isa soovi saada lapsega koos rohkem aega veeta ja teha seda nii, et transpordile kuluv aeg ei oleks ülemäära koormav, kuid kolleegiumil ei ole tekkinud toimiku materjalide alusel veendumust, et isa suudab praegu tagada lapsele piisavalt turvalise keskkonna. Isa oli etteteatamata kodukülastuse ajal tööpäeval alkoholijoobes (II kd, tl 86–87). Ka lapse esindaja seisukohast nähtub, et isa oli pöördunud Tapa lastekaitsetöötaja poole alkoholijoobes ning et isaga ei olnud võimalik adekvaatset vestlust läbi viia (II kd, tl 101). Alkoholiprobleemidele viitab oma seisukohtades ka ema, kelle nägemuse kohaselt peaks isa esmalt läbima alkoholivõõrutusravi. Seejuures on ema toonud esile, et ka vanemate kooselu ajal kuritarvitas isa alkoholi ja muutus selle käigus ohtlikuks. Kuna laps on alles nelja-aastane ja vajab pidevat järelevalvet, ei oleks turvaline jätta last pikemaks ajaks isa juurde, sest ei ole teada, kas isa on lapsega koosviibimise ajal kaine või mitte. Samuti on isa kohtumenetluse ajal muutnud oma elukohta, mis annab alust järeldada, et isal ei ole kindlat elukohta. Tapa Vallavalitsuse kinnitusel ei oleks lapsele turvaline viibida mitu päeva ka isapoolse ema elukohas, kuna peres on alkoholiprobleem. Seda arvestades määras maakohus põhjendatult isa ja lapse suhtlemise korra selliselt, et kokkusaamised ei hõlma isa juures ööbimisi. Küll aga on ema toetanud seda, et isa ja laps võiksid kohtuda igal nädalavahetusel ilma ööbimiseta. Ka lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus toetas isa ja lapse lühiajalisi kokkusaamisi lapse elukoha läheduses. Seega on põhjendatud määrata isa ja lapse suhtluskord selliselt, et isa ja laps kohtuvad lühiajaliselt. Kuigi ema pakkus isale võimalust kohtuda lapsega igal nädalavahetusel, on isa soovinud kohtuda lapsega üle nädala. Arvestades isa ja lapse elukoha kaugust, ei oleks mõistlik ega põhjendatud korraldada kohtumisi igal nädalavahetusel. Sellest tulenevalt määras maakohus põhjendatult, et kohtumised toimuvad üle nädala. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb aga kohtumääruse selguse ja täidetavuse huvides täpsustada, et kokkusaamised toimuvad iga paaris nädala laupäeval või pühapäeval. Kuigi üldjuhul määrab kohus kindlaks täpse nädalapäeva, on praegusel juhul mõistlik jätta täpne päev vanemate enda määrata, sest see võimaldab arvestada kõige paremal viisil isa võimalusi lapsega kohtuda. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et vanemad ei suuda kohtumiste täpset aega kokku leppida, sest ema on põhimõtteliselt nõus sellega, et isa ja lapse kohtuvad ning probleemid on tekkinud eelkõige sellest, et isa on olnud alkoholijoobes ajal, mil ta on soovinud lapsega kohtuda. 29.
90. Kolleegiumi hinnangul määras maakohus õigesti ka isa ja lapse kohtumiste kestuse. Kuigi isa hinnangul on kohtumise aeg liiga lühike, on maakohus määranud selle selliselt, et isa ja lapse kohtumine kestab vähemalt kaks tundi, st kohtumääruses on määratud minimaalne aeg, mille isa peab saama veeta koos lapsega. Kui isa ja lapse kohtumised toimuvad tõrgeteta, võivad vanemate kokkuleppel olla kohtumised ka pikemad. Kuigi üldjuhul tuleks kohtumised määrata kellaajalise täpsusega, ei ole see praegusel juhul põhjendatud, sest nende järgimine ei pruugi ühistranspordivahendite sõidugraafikuid, aga ka lapse päevakava arvestades olla võimalik. Seetõttu on mõistlik jätta ka kohtumiste täpne kellaaeg enne kohtumisi vanemate kokku leppida. 29.
91. Ringkonnakohtu hinnangul vastab kõige paremini lapse huvidele see, et ta saab kohtuda oma isaga enda elukoha lähedal. 10 2-18-10338 Isa ja lapse suhtluse korraldamisel on keskne probleem see, et isa elab lapsest kaugel. Kolleegium mõistab, et isal on keeruline tulla lapsega lühiajalistele kokkusaamistele ning ühistranspordivahenditega kulub lapse juurde jõudmiseks väga palju aega. Teisalt tuleb suhtluskorda määrates arvestada lapse vanust ja kaaluda seda, kummale on ühistranspordiga sõitmine koormavam – kas isale või lapsele. Ringkonnakohtu hinnangul on nelja-aastasele lapsele selgelt ülemäära koormav sedavõrd pika vahemaa läbimine selleks, et ta saaks lühiajaliselt isaga suhelda. Pikemad kokkusaamised ei ole aga esialgu lapse huvides. Seetõttu tuleb isa ja lapse suhtluskord määrata selliselt, et isa tuleb lapsega kohtumisteks ise lapse juurde ja võtab ta lapse elukohast ning toob tagasi lapse elukohta, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Arvestades isa ja lapse elukoha kaugust ning seda, et ühistranspordivahendiga on isal keeruline lapsega kohtumas käia, aga ka seda, et ema on pakkunud kohtumispaigaks ka Raplat ja isa Tallinnat, mis on ühistranspordivahenditega paremini ligipääsetavad, on mõistlik jätta vanematele võimalus leppida enne iga kohtumist kokku muus kohtumise paigas, mis on isale paremini ühistranspordiga ligipääsetav, kuid samas ei koorma sõiduaeg liigselt nelja-aastast last. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et ka emal kohustus toetada vastavalt oma võimalustele isa ja lapse suhtlust. 29.
92. Lapse huvides on maakohus õigesti PKS § 143 lg 3¹ alusel määranud ka selle, et kolme esimese kohtumise juures peab viibima lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja. Laps on praegu nelja-aastane ning ta on oma teadliku elu elanud koos emaga. Isa ei ole lapsega alates
93. a suvest kohtunud ning lapse esindaja seisukohast nähtub, et laps ei mäleta viimast isaga kohtumist ega seda, milline isa välja näeb (II kd, tl 97, 102, 111). Laps ei ole isaga harjunud ning on ilmselt hakanud temast võõranduma. Sellisel juhul on põhjendatud, et lapse heaolu ja turvatunde tagamiseks viibib isa ja lapse esimeste kohtumiste juures spetsialist, kes oskab märgata lapse reaktsioone isaga kohtumisele ja veendub, et lapse heaolu on tagatud. Lastekaitsetöötaja saab ka vanemaid toetada, jälgida ning aidata suhtluskorda täita. Samuti võib vanemate suhtes neutraalse lastekaitsetöötaja kohalolek aidata ära hoida vanemate vahel tekkida võivaid erimeelsusi ja alusetuid süüdistusi. Kehtna Vallavalitsus on andnud ka nõusoleku, et nende lastekaitsetöötaja viibib nädalavahetustel esimeste kohtumiste juures. Arvestades Kehtna Vallavalitsuse soovi tuleb lisaks määrata, et vanemad teavitavad kohalikku omavalitsust kokkusaamise ajast ja kohast hiljemalt üks nädal enne kohtumist.
94. Maakohus jättis aga põhjendamatult tähelepanuta isa taotluse võimaldada tal lapsega suhelda kaugkommunikatsioonivahendite teel. 30.
95. Isa tõi kohtumenetluses esile, et ema takistab tal lapsega telefoni teel suhelda, ning palus suhtluskorras määrata, et vanem, kelle juures laps viibib, ei tohi takistada teisel vanemal lapsega telefoni teel suhelda. Selle tingimusega on ema enda pakutud suhtlemise korras nõustunud. Lisaks tõi isa määruskaebuses esile, et tänapäevaseid lahendusi arvestades on lihtne sellist suhtlust korraldada. Ka ema nõustus määruskaebemenetluses, et isa ja laps võiksid suhelda kaugkommunikatsioonivahendite teel, kuid mitte iga päev, vaid kord nädalas, ning kõne kestus peaks sõltuma lapse soovist. Ema nõustumist kinnitab ka määruskaebemenetluses Kehtna Vallavalitsuse edastatud e-kirjavahtus (II kd, tl 90), mille ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel uue tõendina vastu. E-kirjavahetusest nähtub, et isa soovib emaga kokku leppida kindlad päevad ja kellaajad, millal ta saaks lapsega kaugkommunikatsioonivahendite teel suhelda, ning ta soovib, et ema helistaks ise talle, kui emal on selleks sobiv hetk. 11 2-18-10338 Lastekaitsetöötaja kinnitusel on ema nõus lubama isal lapsega telefoni teel suhelda, kui isa ei ole alkoholijoobes. 30.
96. Ülaltoodut arvestades on vanemad üksmeelel selles, et laps võiks lisaks kohtumisele suhelda isaga ka kaugkommunikatsioonivahendite teel. Sel viisi suhtlemise korraldamine on isa ja lapse elukohtade kaugust arvestades mõistlik ning isa ja lapse lähedase suhte hoidmiseks vajalik. Ema ettepanek korraldada kaugkommunikatsioonivahendite teel suhtlemist kord nädalas, tagab isale ja lapsele mõistliku võimaluse olla teineteise eluga kursis ja säilitada lähedane suhe. Samas tuleb sel viisil suhtlust korraldades arvestada seda, et nelja-aastase lapse tähelepanu hajub kiiresti ning laps ei pruugi olla valmis vestlema isaga väga pikalt. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul mõistlik määrata kohtumäärusega isa ja lapse suhtluse kestust. Suhtlus peaks kestma seni, kuni lapse tähelepanu püsib. Selline suhtlemine on kooskõlas lapse huvidega ega koorma teda ülemäära. Küll tuleb selguse ja täidetavuse huvides kindlaks määrata suhtlemise algusaeg. Kuna vanemad ei ole kohtule esitanud kõne aja kohta oma eelistusi, on lapse iganädalast orienteeruvat päevakava arvestades mõistlik määrata, et laps suhtleb isaga iga kolmapäeva õhtul kell 19.00, kui vanemad ei lepi kokku teisiti, ning selleks helistab isa emale ning ema võimaldab lapsel isaga kaugkommunikatsioonivahendi teel suhelda ja tagab lapse valmisoleku.
97. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta ka isa taotluse suhelda lapsega lapse sünnipäeval ja muudel tähtpäevadel. Isa taotles lapsega pikemaajalisi koosviibimisi erinevatel tähtpäevadel, kuid vastavalt ülaltoodud põhjendustele ei ole need põhjendatud ega vasta lapse huvidele. Küll aga ei tähenda see seda, et isal ei oleks üldse õigust lapsega tähtpäevadel suhelda. Arvestades seda, et isa ja lapse lühiajalised kohtumised, aga ka suhtlemine kaugkommunikatsioonivahendite teel on isa ja lapse suhte hoidmiseks ja süvendamiseks vajalik, peab isal olema võimalus saada lapse elust osa ka tähtpäevadel. Arvestades isa ja lapse elukoha kaugust, on mõistlik määrata, et tähtpäevadel suhtleb isa lapsega vastavalt varasemale kokkuleppele kas lapsega vahetult kohtudes, sarnaselt muudele kokkusaamistele, või kaugkommunikatsioonivahendite teel.
98. Kuna kohtumenetluses on leidnud kinnitust asjaolu, et isa tarvitab alkoholi ja võib olla alkoholijoobes, tuleb suhtluskorda täpsustada ja määrata, et nii vahetud kohtumised kui ka suhtlus kaugkommunikatsioonivahendite teel jääb ära, kui isa on kohtumise või suhtluse ajal alkoholijoobes, ning neid kohtumisi ei asendata. See annab lapse emale õiguse keelduda last isale üle andmast ja lapsega kõne võimaldamast juhul, kui isal ilmnevad joobetunnused. See on vajalik lapse heaolu ja huvide tagamiseks ega ole isale ülemäära koormav. Isa saab ja peab tegema kõik endast oleneva, et kohtumised ja suhtlus ei jääks ära isa alkoholijoobe tõttu.
99. Vastuseks isa ülejäänud määruskaebuse väidetele märgib kolleegium lühidalt järgmist. Kuigi PKS § 143 lg 4 järgi võib kohust lapse huvides lubada kolmandal isikul, sh lapse teistel sugulastel lapsega suhelda, ei ole praegusel juhul lapse isapoolsed sugulased taotlenud lapsega suhtlemist. Seetõttu ei ole põhjendatud määrata seda ka suhtluskorras. Isa väited lapse elamistingimuste kohta ema juures ei mõjuta isa ja lapse suhtluskorra tingimusi. Kohtul ei ole alust anda isale võimalust tutvuda ema koduga ning sealsete tingimustega.
100. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kolleegium isa määruskaebuse osaliselt ja rahuldab osaliselt isa avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks. 12 2-18-10338
101. Kohtuasja menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse esindaja kulud, mille kolleegium jätab TsMS § 172 lg 3 II lause alusel Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin 13