3-21-288/7

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-288 Määruse kuupäev

1. veebruar 2021 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Vjatšeslav Koguti (Kogut) esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON Jätta Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte taotlejale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Vangla kinnipeetav Vjatšeslav Kogut esitas
3. veebruaril 2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus Tartu Vangla kohustamist võtta taotlejalt vastu taotlusi helistamiseks advokaadile ja riigiasutustesse ning Tartu Vangla keelamist seada taotlejale piiranguid seonduvalt advokaadile ja riigiasutustesse helistamisega. V. Kogut tõi välja, et seatud piirangud takistavad tal kaitse ettevalmistamist kohtus.
4. Vastusena
5. veebruari
6. a kohtumäärusele esitas Tartu Vangla
7. veebruaril 2021 kohtueelse menetluse materjalid, sh taotluses märgitud vaide, ning selgitas V. Koguti helistamise taotluse esitamisega seonduvat.
8. Vastusena
9. veebruari
10. a kohtunõudele esitas Tartu Vangla
11. veebruaril 2021 seisukoha V. Koguti esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Vangla märkis muuhulgas, et praeguseks on
12. üksuse ja
13. üksuse juhid jõudnud töökorralduslikule kokkuleppele, et
14. üksuse ametnikud võtavad kinnipeetav V. Koguti helistamisavaldused vastu igal ajal, kui ta neid annab, ning toimetavad need kontrollimiseks ja otsuse tegemiseks inspektor-kontaktisikule või
15. üksuse juhile.
16. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
17. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Võttes arvesse, et esialgse õiguskaitse taotluse saab esitada üksnes vaide- või kohtumenetluse esemeks oleva nõude piires ja V. Koguti poolt esialgse õiguskaitse taotluses välja toodud
18. veebruari
19. a vaides nr 1-11/58-1 taotleb V. Kogut, et vangla võtaks vastu V. Koguti avalduse advokaadile ning ametnikele helistamiseks igal ajal, kui V. Kogut seda teha soovib, mõistab kohus, et V. Kogut taotleb kohtule esitatud taotluses esialgse õiguskaitse abinõuna Tartu Vangla kohustamist võtta taotlejalt vastu helistamise taotlusi tema poolt soovitud ajal.
20. V. Kogut on esialgse õiguskaitse taotluses muuhulgas taotlenud Tartu Vangla keelamist seada taotlejale piiranguid seonduvalt advokaadile ja riigiasutustesse helistamisega. Kohus selgitab, et vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 3 ls-st 2 tuleneb vanglale keeld piirata kinnipeetava telefoni kasutamist suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Seega olukorras, kus vangla on tuvastanud, et V. Kogut soovib helistada isikule, kes on välja toodud VangS § 28 lg 3 teises lauses sätestatud loetelus, tuleb seadusest tulenevalt vanglal tagada helistamise võimalus. Järelikult ei aitaks üldise abinõu, millega keelatakse Tartu Vanglal seada taotlejale piiranguid seonduvalt advokaadile ja riigiasutustesse helistamisega, rakendamine V. Koguti õiguste kaitsele kaasa ning kohus seda soovitava esialgse õiguskaitse abinõuna ei tõlgenda.
21. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi
22. juuni
23. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kuigi taotlejal esines esialgse õiguskaitse vajadus ajal, mil ta esitas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, peab kohus taotluse lahendamisel lähtuma käesolevaks hetkeks muutunud asjaoludest. Kuivõrd Tartu Vangla kinnitas
24. veebruaril 2021 kohtule esitatud vastuses, et praeguseks on
25. üksuse ja
26. üksuse juhid jõudnud töökorralduslikule kokkuleppele, et
27. üksuse ametnikud võtavad kinnipeetav V. Koguti helistamisavaldused vastu igal ajal, kui ta neid annab, ning toimetavad need kontrollimiseks ja otsuse tegemiseks inspektor-kontaktisikule või
28. üksuse juhile, ei vaja ta enam esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist. Seega on taotleja esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud.
29. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus V. Koguti esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata.
30. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata V. Koguti menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 2