KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kohtuväline menetleja Väärteoasi Menetlusalune isik Harju Maakohus 11.01.2021 Tallinna kohtumaja 4-20-4575 (2317,20,009206) Anne Rebane Merike Kunnus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, Raul Annuka H. V.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 05.10.2020.a otsusele väärteoasjas nr 2317,20,009206, millega H. V.i karistati LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks H. V., isikukood: xxx, elukoht: xxx Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 05.10.2020.a otsus väärteoasjas nr 2317,20,009206 muutmata ja H. V.i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis hiljemalt 02.02.2021.a. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirsi 05.10.2020.a otsusega väärteoasjas nr 2317,20,009206 määrati H. V.i karistuseks LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Otsuse ja väärteoprotokolli AB1570529 kohaselt juhtis H. V. 14.09.2020.a kell 14:18 Tallinna ringtee 33 km, Harju maakonnas, mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 107+/-4 km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust (70km/
- h)mitte vähem kui 33 km/h võrra. H. V. esitas 29.10.2020.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse vaidlustamiseks. Kaebuse kohaselt ei nõustu kaebuse esitaja talle määratud karistusega, selgitades, et ta peab üleval oma nelja alaealist last ja vajab autojuhilube tööalaselt. Kaebuse esitaja sõnul kui ta ei saa tööriistu ja objektide vahet liikuda, siis puudub tal ka sissetulek. Antud rikkumine toimus ideaalsete ilmastikutingimuste juures ja kohas, kus kiirusepiirang on kaebuse esitaja arust üldse küsitav, aga ilmselt millekski vajalik. Kaebuse esitaja sõnul ta ei märganud kiirusepiirangu märki, kuna ei liikle antud teel igapäevaselt. Kaebuse esitaja palus kohtult määrata talle pigem üldkasulikku tööd, sest siis suudab ta päästa oma sissetuleku. Kohus koostas 03.11.2020.a H. V.i kaebuse käiguta jätmise määruse ning määras kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamise tähtajaks 17.11.2020.a. H. V. esitas kohtule 16.11.2020.a täiendatud kaebuse, mis sisaldas VTMS §-s 115 nimetatud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebusele kehtestatud vormi- ja sisunõudeid, mis olid varasemalt jäänud märkimata. Täiendatud kaebuses palub kaebuse esitaja Harju Maakohtul arvesse võtta seda, et juhtimisõiguse olemasolu on otseses seoses kaebaja võimekusega sissetulekut teenida. Kaebaja töötab ehituse alal, kusjuures püsiva töökoha puudumise tõttu teeb kaebaja nn juhutöid erinevate tööandjate juures ja erinevatel objektidel töövõtulepingute alusel. Sellest tulenevalt ei ole kindlaks määratud see, kui kaugele on kaebajal vaja liikuda töökohta jõudmiseks ja kas sinna on võimalik liikuda kasutades muid transpordivahendeid peale isikliku sõiduauto. Reeglina saab kodu ja objektide ning töökohtade vahel liikumine toimuda vaid sõiduautoga liikudes. Samuti palub kaebaja arvesse võtta tema kutsetegevuse ehk ehitustöö iseloomu, mille teostamiseks on vaja tööriistu, masinaid jm tehnikat. Nimetatud töövahendite transportimiseks erinevate objektide vahel on samuti oluline sõiduauto olemasolu, sest reeglina ei ole nende vahendite transportimine muul moel füüsiliselt võimalik. Lisaks on sageli tööandjate poolt nõutav see, et töökohale kandideerijal oleks tööülesannete teostamiseks olemas isikliku sõiduauto kasutamise võimalus. Lisaks iseenda ülalpidamisele ja elamiskuludele peab kaebaja ülal nelja alaealist last. Alaealiste laste ülalpidamist tõendavad dokumendid on lisatud kaebuse juurde. Kaebajale on määratud elatise maksmise kohustus ning seda on kaebaja ka nõuetekohaselt teinud. Kaebajalt juhtimisõiguse äravõtmisega ning sellega sissetuleku teenimise võimaluste piiramisega tekib kaebajal oht, et tal ei ole võimalik enam enda lastele igakuiselt elatist maksta. Eeltoodud põhjendusi arvestades palub kaebaja, et kohus muudaks otsust selliselt, et kaebajale jäetakse alles juhtimisõigus. Juhtimisõiguse olemasolust sõltub otseselt kaebaja võimalus sissetulekut teenida ning saada uusi töökohti kaebaja tegevusalal. Kaebaja rõhutab, et tunnistas koheselt väärteomenetluse alguses oma süüd teo toimepanemises ning avaldas kahetsust. Kaebaja ei proovi hoiduda karistuse kandmisest toimepandud teo eest vaid palub kohtul arvesse võtta tema elulist vajadust juhtimisõiguse olemasolu järele. Kaebaja palub kohtul asendada juhtimisõiguse äravõtmine üldkasuliku tööga. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. H. V.ile heidetakse ette lubatud sõidukiiruse ületamist mitte vähem kui 33 km/h. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. 2 LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Tõendatud on, et H. V. juhtis 14.09.2020.a kell 14:18 Tallinna ringtee 33 km, Harju maakonnas, mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga xxx ning ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h. Eeltoodut tõendab videosalvestis, millelt nähtub nimetatud sõiduk ja selle kiirus ning LaserCam 4 salvestuse andmed. Salvestuse andmetes nähtuvad rikkumise kuupäev, kellaaeg, koht ja mõõdetud maksimaalne kiirus 107 km/h. Kiiruse mõõtmine toimus laser tüüpi seadmega LaserCam 4 nr LE0773, mis oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlustunnistust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Seega vastas kiirusmõõteseade seaduses kehtestatud nõuetele. Kohtuväline menetleja selgitas 11.01.2021.a toimunud kohtuistungil, et kiiruse mõõtmise seadmele teostatakse taatlus kord aastas. Videosalvestiselt on näha seadmenumber, salvestusandmed, sisselogija andmed ja koordinaadid, kus kiirus mõõdeti. Andmetest on näha, et laserkiir on hajunud 50 cm laiuseks ehk ühtegi teist sõidukit läheduses ei olnud. Lisaks on 107 km/h fikseeritud tegelikult 5 erineval korral ehk see ei ole mitte üksiktulemus. See, et vahepeal on mõõtmise tulemus 0, näitab, et käsi on värisenud ja kiir on tagasipeegeldunud mitte seadmesse vaid kuhugile mujale. Samuti täpsustas kohtuväline menetleja, et 107 km/h pealt 75 km/h peale on vahemaa 100 meetrit. Kaebuse esitaja andis 11.01.2021.a toimunud kohtuistungil järgmisi ütlusi. Ta juhtis mootorsõidukit Audi A8 registreerimisnumbriga xxx Tal on juhiload juba 23 aastat ja tihtilugu nii pika staažiga inimesed sõidavad harjumuse ja kogemuse järgi. Load võeti temalt ära eelnevate rikkumiste pärast. Kaebuse esitaja sõnul on politsei valinud sellised kohad, linnapiiri lõpp ja algus, kus sõidad nagu harjumuse järgi ning kuigi ta ei ütle, et see õige oleks, siis 100 meetrit märgini ja peale märki ei too linna lähemale. Ilm oli tollel päeval hea, lörtsi ja lumesadu ei olnud ning ta ei pannud üksnes hajameelsusest märki tähele. Kaebuse esitaja sõnul on see üldine liikumiskiirus, seal sõidetaksegi 100 km/h ja sellepärast see rikkumine ka tuli. Ta sõitis kiirusega 107 km/h tähelepanematusest ja hoogu andis ka see, et ta tuli üle silla. Mingit avariiohtu ei olnud, vaid kiirusetunnetus ei olnud järelikult nii hea. Kaebuse esitaja sõnul ta spidomeetrit väga ei vaata ja on juhtunud ka varem, et ta on kiirust ületanud. Karistuse mõistmiseks võiks arvesse võtta, et ta peab tööl käima, tema lapsed on erinevates linnades, üks elab Soomes ja et ta saaks lastel külas käia. Kaebuse esitaja sõnul ta üldiselt ei kihuta liikluses, kuigi sõidab palju. Ta korrigeerib tunnetuse järgi liikumiskiirust ja vaatab ikka märke ka. Tol päeval ei saanud ta aru, et oleks oluliselt kiiremini sõitma hakanud. Ta arvas, et trahvid on tasutud ja korras. Elatist maksab kaebuse esitaja 600 eurot kuus, sest ta ei suuda rohkem maksta. Sissetulek on tal umbes 1500 eurot kuus. Ta tegeleb ehitustöödega, teeb lagesid, puitkarkasse ja terrasse. Naine kaebuse esitajal töötab ja tal on juhtimisõigus olemas. Seega H. V. tunnistab kiiruse ületamist ja rikkumise toimepanemist. Väärteoasjas on üheselt tõendamist leidnud, et H. V. juhtis mootorsõidukit ning ületas lubatud sõidukiirust ehk pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo. H. V. pani teo toime tahtlikult. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul pidi kiiruse ületamine olema H. V.ile tajutav, arvestades tema poolt juhitud sõidukiirust, mis oli antud teelõigul lubatud suurimast sõidukiirusest suurem 33 km/h võrra. H. V.i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. H. V. on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Seega on H. V.i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus on seisukohal, et H. V. on toime pannud temale etteheidetava väärteo LS § 227 lg 2 järgi. 3 LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Väärteoasjas on vaidlus H. V.ile mõistetud karistuse osas. Kohtuvälise menetleja otsusega on H. V.ile määratud karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Määratud karistus on sanktsiooni keskmisest määrast kõrgem. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani H. V. toime enamohtliku väärteo, seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on seisukohal, et H. V. on liikluses ohtlik, sest suurima lubatud sõidukiiruse ületamine niivõrd suures ulatuses (mitte vähem kui 33 km/
- h)näitab isiku suhtumist kehtestatud liiklusreeglitesse. Karistusregistri andmetel on H. V.il 2 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas on teda varasemalt korduvalt karistatud kiiruse ületamise eest. Kuigi H. V. on tasunud temale varasemalt mõistetud rahatrahvid, siis näitab korduvalt samalaadsete rikkumiste toimepanemine, et H. V. ei ole teinud temale mõistetud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning rahatrahv ei ole talle kui varasemalt korduvalt karistatud isikule kohane karistuse liik. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine karistus, mis võiks avaldada H. V.ile soovitud mõju, pannes teda oma rikkumiste üle järele mõtlema. Asjaolu, et H. V. vajab juhtimisõigust tööl käimiseks ning sellega seonduvalt laste elatiste maksmiseks ei ole käesoleval juhul asjakohane, sest isik on ennast oma käitumisega ise korduvalt asetanud olukorda, kus tema majanduslik olukord saab kannatada. Eelneva tõttu leiab kohus, et H. V.ile määratud karistus vastab tema süü suurusele ning karistuse määramisel on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid. Karistuse määramisel on lisaks kergendava asjaoluna võetud arvesse H. V.i puhtsüdamliku kahetsust. H. V.i teos puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Kohus on seisukohal, et karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud H. V.i karistamine karistusega, mis eemaldaks ta mõneks ajaks juhina liiklusest. Kohus peab lisaks oluliseks märkida, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivam karistus (H. V.i soov asendada temale mõistetud karistus üldkasuliku tööga). Karistus ei pea olema isiku jaoks mugav, sest vastasel korral ei täidaks see oma põhieesmärki, milleks on võimalus mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Lisaks peab kohus oluliseks rõhutada, et kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja ab ovo, s.t algusest peale, tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt. Kuivõrd käesoleval juhul on H. V.i karistus määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt ja kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 4