Obsah (6)

§ 78§ 79§ 55§ 71§ 84§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 17. detsembril 2020 t

§ 78

lg 1 ei takista sellise kahju osas kohtumenetluses tasaarvestuse tegemist puhkustasu arvel.

1. Kostja on ka seisukohal, et hageja on tööriided jätnud töökohalt lahkudes sellisesse olukorda, et nende uuesti kasutamine ei ole võimalik. Seetõttu tuleb hagejal hüvitada nende maksumus 134,76 eurot. Kostja tasaarvestab enda nõude 66,09 euro ulatuses hageja puhkusetasu nõudega. Kohtuotsuse põhjendused
2. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et nende vahel sõlmiti 01.06.2018 tööleping, mis lõppes 12.10.2018 poolte vahel 15.10.2018 sõlmitud kokkuleppega

§ 79

alusel, hageja lõpparve koosseisu ega suuruse üle ning selle üle, et kostja ei ole hagejale lõpparve koosseisus puhkuse hüvitist maksnud, sest ta tasaarvestas selle täies ulatuses töötaja poolt tekitatud kahjusumma ja tööriiete maksumusega. 7. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on 482,23 euro (netosumma) nõue kostja vastu. 8.

§ 55

kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 71

sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. 9.

§ 84

lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded 2 sissenõutavaks. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 10.

§ 74

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest; kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. 11.

§ 78

lg 1 kohaselt võib kohtuväliselt tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 12. Kuivõrd poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 12.10.2018, siis on tööandjal

§ 71

järgi kohustus hüvitada töötajale kasutamata jäänud põhipuhkuse päevad netosummas 482,23 eurot rahas.

1. Poolte vahel 15.10.2018 sõlmitud kokkuleppega on tõendatud, et lisaks töölepingu lõpetamise kuupäevas ja aluses kokku leppimisele, leppisid pooled kokku ka selles, et töötaja hüvitab tööandjale katkise tehnika taastamises tasu üldsummas 2080,67 eurot ja töötaja andis ühtlasi nõusoleku 2080,67 euro kinnipidamiseks väljateenitud töötasust. Kuna pooled on kokkuleppes märkinud, et tegemist on tehnika taastamiseks ettenähtud „üldsummaga“, siis asub kohus seisukohale, et pooled saavutasid tekitatud kahju hüvitamiseks kompromissi VÕS § 578 lg 1 mõttes.
2. Asjaolu, et hageja sai aru, et 15.10.2018 kokkuleppe sõlmimisega saavutasid pooled kompromissi, tõendab ka hageja 24.10.2018 nõudekiri kostjale, millest nähtub, et ta nõuab tööandjalt pärast 2080,67 euro kinnipidamist ülejäänud lõpparve tasumist hiljemalt 29.10.
3. Samasisuline hageja seisukoht nähtub TVK-le esitatud avaldustest.
4. VÕS § 578 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
5. Seega ei oma tähtsust, kas 15.10.2018 sõlmitud kompromissi üldsumma 2080,67 eurot sisaldab käibemaksu või mitte, sest kompromissi üldsummast suurema summa nõudmiseks puudub kostjal pärast kompromissi allkirjastamist alus. Kostja esitatud arve nr MA1800157 ei too seega hagejale kaasa maksmise kohustust, kuna kompromissi summa on hageja nõusoleku alusel lõpparvest kinnipeetav. Järelikult puudub kostjal ka tehnika taastamisest tulenev alternatiivne kahjuhüvitamise nõue tasutud käibemaksu alusel, mida töötaja puhkuse hüvitise nõudega tasaarvestada ning seega tuleb kostja tasaarvestuse avaldus jätta rahuldamata.
6. Kostja tasaarvestas kohtule esitatud avalduses hageja nõudega veel tööriiete maksumuse 3 nõude 66,09 euro ulatuses. Kostja vastuväidete kohaselt jättis hageja töökohalt lahkudes tööriided sellisesse olukorda, et nende uuesti kasutamine ei ole võimalik.
7. Tasaarvestatava nõude tõendamiseks esitas kostja XOÜ arve nr 0806991 30.05.2018 koos fotodega töörõivastest ja jalanõudest. Töörõivaste ja turvakingade kogumaksumuseks oli arve järgi 134,76 eurot käibemaksuga ja 112,30 eurot käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et esitatud fotodelt ei saa järeldada, et töörõivad ja turvakingad oleksid pärast 4-kuulist hagejapoolset kasutamist muutunud täiesti kasutuskõlbmatuteks. Üldteadaolevalt on töörõivaste ja turvakingade valmistamiseks kasutatud materjalid kvaliteetsed, mis teevad need kandmisele vastupidavateks. Kostja vastuväidetest ei nähtu, et ta oleks töörõivaid või turvakingi üritanud puhastada, pesta või parandada ega seda, et kingsepp või rõivaparanduse teenuse osutaja oleksid kostjale kinnitanud, et töörõivaste või turvakingade parandamine on võimatu või et need oleksid kasutuskõlbmatud. Tööandjal tuleb arvestada ka töörõivaste või jalatsite töötajale kasutamiseks andmisel nende normaalse kulumise ja määrdumisega. Seega ei ole kostja tõendanud, et tal oleks töörõivaste ja turvajalatsite kahjustamisest tekkinud nõue 66 euro ulatuses, mida ta saaks tasaarvestada hageja nõudega, mistõttu tuleb tema tasaarvestuse nõue jätta rahuldamata.
8. Kuna kostja oli kohustatud hagejale septembrikuu eest töötasu ja lepingu lõppemisel puhkusehüvitist maksma kogusummas 2562,90 eurot (neto) ning töötaja oli andnud nõusoleku 2080,67 euro suuruse kahjuhüvitise tasaarvestamiseks, on tööandja kohustatud hagejale maksma 482,23 eurot. Hageja on avaldustes asunud seisukohale, et tegemist on saamata jäänud puhkusehüvitisega. Puhkusehüvitise brutotasu on 911,44 eurot, seega on netotasu 482,23 eurot puhkusehüvitise brutotasuga hõlmatud ja hagi puhkusehüvitise nõudes põhjendatud. Eeltoodust lähtudes tuleb hagi täies ulatuses rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest netosummas 482,23 eurot. Menetluskulude jaotus
9. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/ 4