, 192, 193 sätetele võib kohtumenetluse pool esitada määrusele määruskaebuse määruse koostanud kohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, millal 1 ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui käesolevale määrusele määruskaebust ei esitata, jõustub kohtuvälise menetleja otsus muutmata kujul. ASJAOLUD 19.10.2020.a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida–Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi väärteomenetleja Tiit Rammus väärteoasjas nr 2315,20,005097 üldmenetluse otsuse, millega karistas Vladislav Selivanovi KarS § 218 lg 1 § 21 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses ehk 120 eurot. Väärteootsuse kohaselt karistati Vladislav Selivanovi selle eest, et tema 26.08.2020.a kell 19:17 xxxx isik grupis teise isikuga I Šiga abistas antud isikut alkohoolsete jookide väljavalimisel, kotti ladumisel ebaseadusliku omastamise eesmärgiga. Pärast seda väljusid isikud koos kauplusest ning I Š toimetas kauplusest maksmata läbi turvaväravate välja alkohoolseid jooke 146,48 euro väärtuses. Pärast alkohoolsete jookide mahamüümist jaotasid isikud omavahel teenitud tulu. Sellega pani isik tahtlikult toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja suhtes. 11.12.2020.a esitas Vladislav Selivanov Harju Maakohtule kaebuse, mille kohaselt 19.10.2020.a oli talle kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas nr 2315,20,005097 määratud rahatrahv 120 eurot. 11.11.2020.a. oli trahvotsus edastatud kohtutäitur Risto Seppale. 30.11.2020.a saatis kohtutäitur talle kirja, et ta peab tasuma rahatrahvi ja kohtutäituri kulu kokku summas 270 eurot. Ta ei ole nõus kohtuvälise menetleja otsusega, kuivõrd kohtuväline menetleja ei edastanud otsust talle tähtaegselt, seega võeti talt võimalus vaidlustada kohtuvälise menetleja otsus. Samuti ei olnud tal võimalust tasuda rahatrahv kohtutäituri kuludeta. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 p 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja
lg 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsuse peale.
lg 4 järgi esitatakse kaebus üldmenetluse otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi:
) § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast
lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja väärteoasja materjalid, leiab, et kaebus tuleb
lg 2 p 1 kohaselt jätta läbi vaatamata ning tagastada Vladislav Selivanovile.
lg 4 kohaselt peab üldreeglina kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav pärast seda, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest.
lg 5 kohaselt kantakse väärteoprotokolli kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev. Käesoleval juhul on Vladislav Selivanovi suhtes 18.09.2020 a koostatud väärteoprotokollis nr 2315,20,005097 märgitud: Kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 19.10.2020.a. 2
lg 1 kohaselt antakse väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Väärteoprotokolli kätteandmisel selgitatakse menetlusalusele isikule tema õigust esitada väärteoprotokollile vastulause, samuti seda, et kohtuvälise menetleja lahend tehakse kirjalikus menetluses ja menetlusalusel isikul on õigus tutvuda lahendiga kohtuvälise menetleja juures. Samuti selgitatakse, et soovi korral saadetakse lahendi koopia menetlusaluse isiku e-posti aadressile.
lg 2 esimese lause kohaselt annab menetlusosaline väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja, märkides kättesaamise kuupäeva. Praegusel juhul nähtub Vadim Selivanovile suhtes koostatud väärteoprotokollist, et see on temale kätte antud allkirja vastu selle tegemise päeval ehk 18.09.
lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel. (RKKKo nr 3-1-1-84-13, p 8.1; RKKKo nr 3-1-1-99-10, p 16).
lg 4 ja eeltoodud Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatava kaebuse kaebetähtaja alguseks lugeda seega kuupäev, mis oli väärteoprotokollis teatavaks tehtud ehk kuupäev, millal kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Eeltoodust arvestades tuleb seega praegusel juhul lugeda kaebetähtaega alates 19.10.2020. a, mis on kuupäev, mis on märgitud väärteoprotokolli kui kuupäev, millest alates on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega oli käesoleval juhul 15päevase kaebetähtaja viimane päev kohtuvälise menetleja otsuse peale 03.11.2020.a. Vadim Selivanov on Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale esitanud aga alles 11.12.2020.a. Seega on käesoleval juhul Vadim Selivanov esitanud kaebuse Harju Maakohtule üle kuu peale selleks ettenähtud kaebetähtaja möödumist. Vastavalt
lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi – või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKL 3-1-1-77-98). Käesolevas asjas ei nähtu ühelegi sellisele põhjusele viidet. Kohtule ei ole esitatud ühtegi sellist tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse asjaolu esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Kaebuse lisades väärteoprotokollist ja väärteootsusest nähtub, et isik oli menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. 3 Väärteoprotokollist nähtub, et isik palus väärteootsuse saatmist e-postile, kohtule esitatud väärteo toimikust nähtub, et kohtuväline menetleja on 19.10.2020.a Eesti politsei menetlusinfosüsteemi vahendusel saatnud menetlusaluse isiku e-postile xxxx üldmenetluse otsuse. Samuti nähtub väärteootsusest, et viimane kaebuse esitamise tähtaeg oli 03.11.2020.a.
lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast seadustiku § 114 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kaebetähtaja ennistamise taotlust kohtule esitatud ei ole. Eeltoodu alusel tuleb Vladislav Selivanovi esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida–Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi väärteomenetleja Tiit Rammus 19.10.2020.a. otsusele nr 2315,20,005097 jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Margot Mikler kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.