Obsah (8)

§ 28§ 84§ 71§ 69§ 55§ 70§12§ 54

2-19-15100 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusliik, Viimase menetlustoimin

) § 5 lg 1 p 5 toodud nõude järgi peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama vähemalt andmeid töö eest makstava tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstava tasu, töötasu arvutamise viisi, maksmise korra ning sissenõutavaks muutumise aja (palgapäev), samuti tööandja makstavate ja kinnipeetavate maksude ja maksete kohta.

§ 28

lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kohus tuvastas, et pooltel puudub kirjalikult vormistatud tööleping. Kostja esitatud töölepingul1 puuduvad poolte allkirjad, seega pole tegemist poolte poolt kinnitatud kirjaliku kokkuleppega. Kohus loeb tõendatuks hageja väite, et poolte vahel kehtis suuline tööleping. RKL 3-2-1-117-11 p. 19 sedastanud, et töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et töölepingu muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-08, p 13). Seetõttu võib poolte kokkulepe, mille kohaselt tööandja annab töötajale tööd juhul, kui viimane seda küsib, olla ka suuline. Hageja kuu töötasu suurus
3. Kohus tuvastas, et hageja ning kostja kirjalike selgituste ja hageja 01-04-2018-01.04.2019 kontoväljavõtte2 põhjal, et kostja on hagejale 12.04.2018-08.02.2019 igakuiselt teinud ülekande, selgitusega „Palk“ summas 1400 eurot. 11.03.2019 hagejale veebruarikuu eest üle töötasu netosummas 647.81 eurot ja puhkusetasu netosummas 560 eurot. 22.03.2020 on kostja teinud hagejale ülekande selgitusega “Lõpparve” summas 1400 eurot. Sellest tulenevalt on kohus on seisukohal, et igakuise töötasu maksmisega, selgitusega „Palk“, summas 1400 eurot (neto) on kinnitamist leidnud hageja ja kosta vahelise töölepingu sõlminine, ning lepingujärgseks töötasuks on pooled kokku leppinud 1400 eurot (neto)kuus. Hageja puhkusepäevade arvestus 9.

§ 84

lg 1 sätestab üldpõhimõttena töösuhtest tulenevate kõikide nõuete sissenõutavaks muutumise aja, milleks on töölepingu lõppemise kuupäev. Nii tuleb tööandjal töölepingu lõppemise päeval maksta töötajale väljateenitud, kuid veel maksmata summad.

§ 71

järgi on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Tööandjal on kohustus koostada puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta (

§ 69

) ja puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 10. Poolte vahel puudub vaidlus, et töötaja põhipuhkuse kestus oli

§ 55tuleneval eeldusel 28 kalendripäeva aastas.

Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et hageja on kasutanud ettenähtud puhkusest ära 7 kalendripäeva. Kohus tuvastas, et kostja ei ole koostanud

§ 69

lg 1 tulenevat puhkusegraafikut ega pidanud kinni

§ 69lg 2 -4 ette nähtud puhkuste andmist korraldavatest sätetest.

Puhkusepäevade andmise tõendamiskoormis on 1 2 Kostja 30.09.2020 tõend tlk 11 Hageja kontoväljavõte tlk 29 3 2-19-15100 kostjal, kes ei ole kohtule esitanud tõendeid nõuetekohasest arvestusest puhkuste kasutamise osas. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hagejale oleks puhkuse kasutamise eest makstud puhkusetasu

§ 70nõuete kohaselt.

Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole hagejale töötamise ajal põhipuhkust seadusekohaselt põhipuhkusena vormistatud, puhkusearvestust ja puhkusetasu arvestust ei ole tööandja pidanud. Samuti puudub hageja kohta hagejaga kooskõlastatud puhkusegraafik, lisaks puuduvad hageja avaldused puhkuse kasutamise või muutmise kohta, ei saa lugeda tõendatuks, et hageja on põhipuhkust kasutanud. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud e-kirjavahetus ei tõenda, et hageja oma põhipuhkust tegelikult kasutas suuremas ulatuses, kui 7 päeva, mille üle pooltel vaidlus puudub. 11. Tulenevalt

§ 71

on töölepingu lõppemiselt tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Pooled ei vaidle selle üle, et kogu töötamise perioodi eest 02.03.2018 – 22.03.2019 teenis hageja välja põhipuhkust 29,13 kalendripäeva; arvestuse aluseks on töölepingujärgne puhkuse kestus 28 kalendripäeva aastas. Seega tuvastas kohus, et hagejal oli töölepingu lõppemisel kasutamata 22,13 puhkusepäeva, mille eest hagejal on õigus töölepingu lõpetamisel saada puhkusetasu. Hagejale välja mõistatava hüvitise suurus ja selle arvestamise alused 12. Kohus tuvastas kohtule esitatud kostja seisukoha3, hageja kontoväljavõtte4 põhjal, et kostja on hageja lõpparvet koostades arvestused teinud lähtuvalt 1200-eurosest kuupalgast nii põhipalga kui ka puhkusetasu osas. Tulenevalt

§12saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel.

Kohtule esitatud asjaolude ja tõendite põhjal pooled kokkulepet hageja töötasu vähendamiseks sõlminud ei ole. Seega pidanuks kostja kõigi lõpparves tehtavate arvestuste aluseks olema poolte vahel kokku lepitud töötasu summal 1400 eurot kuus.

1. Hageja on 15.11.2019 esitatud nõude täpsustuses lähtunud 1400-eurosest kuupalgast. Kohus tuvastas hageja kontoväljavõtte põhjal, et kostja on hagejale tasunud 11.03.2019 veebruarikuu eest töötasu netosummas 647.81 eurot ja puhkusetasu netosummas 560 eurot. Seega jättis kostja hagejale veebruarikuu 2019 eest maksmata töötasu netosummas 192.19 eurot: 1400 – 560 – 647.
3. Kohus nõustub hagejaga, et ebaõige on kostja seisukoht, et nimetatud ajavahemikku jäi 8 kalendripäeva puhkust. Üldteadaolevalt on
4. veebruar on rahvuspüha, mis jääb tulenevalt

§ 54lg 3 põhipuhkuse päevade arvestusest välja.

15. Tulenevalt

§ 70

lg 1 ja 28 lg 8 ning Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 lg 2 p 2 on puhkusetasu arvutamise aluseks keskmine töötasu. Kuna hageja kuutöötasu on 6 kuu vältel olnud 1400 eurot, on töötaja keskmine kuu töötasu 1400 eurot kuus, millest tulenevalt on kalendripäeva keskmine neto töötasu 1400:30= 46,67 eurot. 15.

1. Puhkusehüvitise osas nõustub hageja kostja arvutatud keskmise kalendripäeva tasuga brutosummas 49.41 eurot: 494.11 :
2. Seega pidanuks kostja arvutama ja maksma hagejale puhkusehüvitist 22,13 kasutamata puhkusepäeva eest (29,13 – 7) brutosummas 1093.44 eurot: 22,13 x 49.41, arvestas ja maksis aga 10 päeva eest brutosummas 494.11 eurot ehk ettenähtust summa 599.33 euro võrra vähem: 3 4 Kostja 30.09.2020 seisukoht tlk 2-8 punktid 2.3-2.12 Hageja kontoväljavõte tlk 29 4 2-19-15100 1093.44 – 494.
3. Kohus rahuldab hageja saamata jäänud puhkusehüvitise nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 599,33 eurot puhkusehüvitist. 15.
4. Hageja kandis 11.03.2019 hagejale veebruarikuu eest üle töötasu netosummas 647.81 eurot ja puhkusetasu netosummas 560 eurot; enamat ei ole kostja hagejale veebruarikuu eest ülekandeid ega väljamakseid teinud. Seega jättis kostja hagejale veebruarikuu 2019 eest maksmata töötasu netosummas 1400 – 560 – 647.81= 192.19 eurot. Kohus rahuldab hageja saamata jäänud veebruarikuu 2020 töötasu nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 192,19 eurot. 15.
5. Märtsikuus 2019 oli hageja
6. – 14.
7. tööl 10 päeva, haiguslehel
8. – 22.
9. 8 kalendripäeva. Hageja loeb tööandja haigusraha maksnuks brutosummas 178.18 eurot/netosummas 137.42 eurot, Märtsikuu päevatasu on brutosummas 1815.35 : 21 tööpäeva=86.45 eurot: Töötasu pidanuks seega olema brutosummas 10 tööp x 86.45=864.50 eurot:, Kostja arvestas ja maksis aga brutosummas 625.29 eurot/netosummas 482.22 eurot ehk brutosumma = 239.21 eurot ettenähtust vähem. Kohus rahuldab hageja saamata jäänud märtsikuu 2020 töötasu nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 239.21 eurot. Menetluskulud
10. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1, 173 lg 1 ja 174 lg 1 jätab kohus menetluskulud tervikuna kostja kanda. Hageja menetluskulud on 7,5 töötunni eest tunnitasuga 120€+käibemaks, kokku 1080,00 eurot (summa sisaldab käibemaksu)5, õigusabiteenuse osutajaks on Advokaadibüroo Sempes. Kostja ei ole vastuväiteid menetluskuludele esitanud. Kohus on seisukohal, et tegemist on mõistlike ja põhjendatud kulutustega. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kogusummas 58 (viiskümmend kaheksa) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2021 määruse RESOLUTSIOON:
11. Keelduda Aluver Tootmine OÜ Pärnu Maakohtu
12. detsembri
13. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
14. Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta Aluver Tootmine OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 5 Kostja menetluskulude nimekiri ja arved tlk 70-74 5